8. veebruar 06
Justiitsministeeriumi arengukava kajastab Justiitsministeeriumi arengusuundi aastani 2010. Ministeerium lähtub oma tegevuses läbivalt eesmärgist osaleda aktiivselt Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide töös, et Eesti huvid oleksid kaitstud ning EL õigusaktide väljatöötamisel nendega arvestatud.
Arengukava jaguneb neljaks tegevusvaldkonnaks:
- õiguspoliitika;
- õigusemõistmine;
- õiguskaitse;
- kriminaalpoliitika.
Arengukava elluviimiseks koostatakse iga-aastane tegevusplaan (tööplaan), millega määratakse konkreetsed ülesanded arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos täpsete tähtaegade, vastutajate ning eraldatud finantsressurssidega. Arengukavaga kaasneb finantsplaan, kus planeeritakse eesmärkide saavutamiseks vajalike kulude maht. Finantsplaanist lähtutakse vastavalt riigieelarve võimalustele.
Õiguspoliitika
Tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs
Tegevusvaldkond hõlmab riigi õiguspoliitika kavandamist ja elluviimist, õigusloome koordineerimist ning õigusaktide terviktekstide koostamist.
Õiguspoliitika all mõistetakse ühiskondliku ja poliitilise elu teadlikku ja eesmärgistatud kujundamist kehtestatud õigusaktide kaudu. Seega on õigus spetsiifiline juhtimisinstrument poliitiliste otsuste elluviimiseks, iga õigusnorm mingi valdkonna poliitika elluviimise vahendiks. Õiguspoliitika juhtimise vähemalt üks eesmärk peaks olema see, et tagada poliitilistele otsustajatele ülevaade sellest, millised on valikud õiguskorra kujundamisel ja kas neid valikuid tuleb pidada õigustatuks.
Peamised saavutused
Klassikaliselt kuulub võrreldavate riikide justiitsministeeriumite pädevusse õigusloome õigussüsteemi üldosa valdkonnas ning riikliku õiguspoliitika juhtimine. Seni on tegeletud peamiselt esimese poolega sellest, alates 90-ndate aastate algusest on ministeeriumi õigusloomeüksused tegelenud peamiselt õigussüsteemi üldosa reformi läbiviimisega, et tagada põhiseaduspärane regulatsioon.
Ministeeriumi õigusloometegevuse kvaliteeti tuleb tänases olukorras, võrreldes teiste ministeeriumitega, hinnata suhteliselt heaks. Eelkõige on kvaliteeti taganud teaduspõhisus ja võrdlevad uuringud.
On loodud euroopalik eraõiguse süsteem – tänapäevaste seadustega on kaetud tsiviilseadustiku üldosa, võlaõigus, asjaõigus, ühinguõigus ning tsiviilkohtumenetluse-, täitemenetluse- ja pankrotiõigus.
Avaliku õiguse valdkond on valdavalt kaetud arvestataval tasemel regulatsioonidega – haldusmenetluse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigivastutuse seadus, kohtute seadus, riigikontrolli seadus, õiguskantsleri seadus, kohtutäituri seadus, halduskohtumenetluse seadustik, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus, halduskoostöö seadus, riigi õigusabi seadus.
Peamised probleemid
Jätkuvalt vajavad reformimist perekonna- ja pärimisõigus, samuti on vaja luua regulatsioon makseraskustesse sattunud ettevõtjate saneerimiseks. Kindlasti vajab reformi ka tööõigus, mis on küll suures osas Sotsiaalministeeriumi pädevuses.
Avaliku õiguse valdkonnas vajab põhimõttelist reformi korrakaitseõigus, samuti avalik teenistus, majandushaldusõigus ja avalike planeeringutega seotud regulatsioonid. Ka paljud riigiorganite pädevust reguleerivad õigusaktid vajaksid moderniseerimist, eelkõige seonduvalt õigusloomeprotsessiga Euroopa Liidu institutsioonides. Valdkonna arengut on takistanud valdkonna killustatus mitme institutsiooni vahel ja ühe selge juhtivat rolli täitva institutsiooni puudumine.
Õiguspoliitika üldjuhtimise, õigusloome metoodika, õigusaktide mõjude analüüsi ja õigusaktide normitehnilise ning keelelise kvaliteedi tagamise osas on Justiitsministeerium suutnud oma ülasandeid seni täita suhteliselt kesiselt. Teiste ministeeriumite õiguspoliitiliste otsuste hindamisel ja suunamisel on keskendutud peaasjalikult normitehnikale ja õiguskeelele. Kindlasti peab see valdkond muutuma lähiaastatel tugevamaks, välja tuleb arendada õiguspoliitiliste otsuste laiem suunamine ja juhtimine Justiitsministeeriumi poolt.
Eesti Vabariigi õiguspoliitika kontseptsiooni ja õigusliku mõtte alusdokument on Põhiseadus, mis paneb paika riigi poliitilised põhijooned ning eesmärgid. On hädavajalik, et kõigi eelnõude puhul hinnatakse seda, kas eelnõule seatud eesmärk on põhiseadusest lähtuv ehk legitiimne ning kas valitud õigusliku vahendiga on võimalik seda eesmärki kõige efektiivsemal kuid põhiõigusi kõige vähem piiraval viisil saavutada. Õiguspoliitiliste otsuste eesmärgid lähtuvad otseselt üldpoliitilisest tahtest ja eesmärkidest, kuid nende elluviimiseks valitava õigusliku vahendi kohasuse osas peaks Justiitsministeerium saama senisest rohkem kaasa rääkida. Seda, kas plaanitav regulatsioon on sobiv, oleks mõistlik hinnata enne, kui on asutud otseselt normide sõnastamise juurde. Sellest lähtudes tuleks täpsustada eelnõude Vabariigi Valitsusele esitamise korda.
Õiguspoliitika allikaks peaks olema ka õigusdogmaatika. Eelkõige tähendab see nii õigusemõistmise kui ka õigusteaduse kaudu elluviidavat õiguse edasiarendamist ja süstematiseerimist, tekkinud väärtuste vastuolude ja vigade ületamist või parandamist. Kiire reformimise kõrvalt ei ole jäänud ministeeriumil aega tegeleda arvestataval tasemel õigusdogmaatiliste uuringutega. Ka ei ole teadusasutused olnud piisaval tasemel, et olla ministeeriumile vääriliseks partneriks. Tulevikus on mõistlik arendada välja süsteemne ja pidev koostöö teadusasutustega, et vähegi arvestataval tasemel õigusteaduslike tööde tulemused jõuaksid õiguspoliitika kujundajateni. Sellega seoses oleks vajalik kaaluda teadusasutuste ja ministeeriumi spetsiifilise koostöövormi kujundamist. Tuleks luua olukord, kus toimib pikemaajaline õiguspoliitilise tegevuse planeerimine, mis vähemalt osaliselt põhineb sõltumatul teaduslikul analüüsil, alternatiivide väljapakkumisel ning laial avalikkuse kaasamisel.
Iga poliitika eduka elluviimise eelduseks on see, et seatud eesmärkide saavutamist on võimalik kontrollida ja seda ka tegelikult tehakse. Kas õigusaktile seatavad eesmärgid on üldse saavutatavad, kas valitud õiguslik tee on selleks kõige kohasem ja samuti hilisemas etapis selle hindamine, kas tegelikkuses on õigusaktiga saavutatud soovitud eesmärk? Kahjuks tuleb tõdeda, et õigusaktide mõjude analüüsimine sisuliselt riigis puudub. Mõjude analüüsi süsteemide käivitamise järel oleks mõistlik hakata andma Riigikogule regulaarset tagasisidet seaduse toimivuse kohta.
Õigusliku resultatiivsuse mõõdupuuks on eelkõige õiguse realiseerumine, selle täitmise efektiivsus. Kerge on hinnata efektiivsust vastuvõetud seadusi üles lugedes, samas pööramata tähelepanu nende toime efektiivsusele. Õiguspoliitilisi otsustusi ei tohiks langetada ametnike poolt, ainukeseks kohaseks otsustustasandiks on poliitikud. Kuna sisulist diskussiooni täna eelnõude põhikontseptsioonide üle enne eelnõu lõplikku valmimist ei toimu, siis praktikas teevad väga palju otsuseid ametnikud. Selle põhjuseks paljuski on, et poliitilisel tasemel puudub soov selliste küsimustega tegeleda. Õigusloome monopoliseerimises ja riigi juhtimises ei saa ametnikke süüdistada niikaua, kuni poliitikud ei realiseeri oma rahvalt saadud volitusi selles valdkonnas.
Õiguse realiseerumise eelduseks on ka see, et õiguse adressaadid oleksid oma õigustest teadlikud. Õigusteadlikkuse tõstmiseks tuleks luua võimalus õigusalase info paremaks kättesaamiseks ning teadlikult tegeleda elanikkonna õigusteadvuse suurendamisega. Demokraatlik õigusriik eeldab ka seda, et õiguse tulevastel adressaatidel oleks võimalik juba normide loomise etapis neist teada saada ja nende sisu kujundamisel kaasa rääkida. Tänane huvigruppide kaasamise süsteem ei ole piisav, ka puudub selleks kohane infrastruktuur.
Strateegiline eesmärk
1. Riigi õiguspoliitiliste otsuste kvaliteetsus, arusaadavus elanikkonnale ning eesmärkide ja meetmete mõõdetavus
Meede 1: Õigusaktide eelnõude vastuvõtmisega kaasnevate mõjude hindamise süsteemi loomine
Tegevused
1) Seaduseelnõude väljatöötamiskavatsuste hindamise süsteemi loomine
2) Mõistlike koostöövormide loomine teadusasutustega
3) Õigusaktide mõjude ja rakenduspraktika sisulise analüüsi süsteemi loomine
4) Huvigruppide kaasamise süsteemi loomine
5) Üldise õigusteadvuse tõstmine
6) Riigi õiguspoliitika arengusuundade väljatöötamine
Vahetud tulemused
1) Õigusaktide väljatöötamise eelselt on võimalik hinnata õigusaktile seatud eesmärgi legitiimsust ja valitud vahendi kohasust
2) Teadustööde tulemusi arvestatakse õigusloomes
3) Toimub regulaarne õigusaktide mõjude ja rakenduspraktika sisuline hindamine
4) Õiguspoliitilised otsused on ühiskonnas mõistetavad ja sidustatud huvigruppide mõistliku kaasamise kaudu
5) Õigusaktide toimimist ei takista see, et isikud oma õigusi ei tea või ei oska kasutada
6) Justiitsministri poolt parlamenti viidud riigi õiguspoliitika arengusuundade heakskiitmine, toimub regulaarne aruandlus Riigikogule
Meede 2: Kõigi ministeeriumite poolt EL otsustusprotsessis esitatavate seisukohtade hindamine üldistest õiguspoliitilistest eesmärkidest lähtuvalt
Tegevused
1) Justiitsministeeriumi pädevuse ja rolli suurendamine riigi õiguspoliitika kujundamisel EL otsustusprotsessis
2) Riigi esindamise pädevuse toomine Justiitsministeeriumisse Euroopa Kohtu ja EL esimese astme kohtuga seoses
Vahetud tulemused
1) Riigi seisukohad EL otsustusprotsessis lähtuvad samadest eesmärkidest, mis siseriiklik õiguspoliitika
2) Euroopa Kohtu ja EL esimese astme kohtu menetluses esindatavad seisukohad lähtuvad üldistest riigi õiguspoliitika arengusuundadest
Meede 3: Ühtse infokeskkonna loomine, mille kaudu oleks võimalik saada lihtsalt kätte vajalik õigusalane info
Tegevused
1) E-Riigi Teataja, e-õiguse, kohtulahendite andmebaaside, riigikogu menetlusinfo ja õigusaktide tõlgete ühendamine ühtseks süsteemiks.
Vahetud tulemused
1) Kehtiva õiguse ja selle rakenduspraktika väljaselgitamine on lihtne
2) Õigusalane info on kättesaadav
Meede 4: Õigusaktide eelnõudes keelekasutuse ühtlustamine ning kvaliteetse õigustõlke tegemise korraldamine
Tegevused
1) Õigusterminite uurimine ja talletamine ning õigusterminite andmebaasi täiendamine
2) õiguskeeletrafarettide kujundamine ja levitamine
3) Euroopa Kohtu ajalooliste lahendite tõlkimise korraldamine
Vahetud tulemused
1) Selgelt, täpselt ja arusaadavalt sõnastatud õigusnorm
2) Õigusaktide ja nende tõlgete keel on selge ja normi adressaadile mõistatav ning terminikasutus järjepidev
Meede 5: Õigusaktide eelnõude puhul kõigi normide hindamine põhiõigustest lähtuvalt
Tegevused
1) Iga õigusakti väljatöötamise eelselt koostatakse põhjalik analüüs õigusaktiga seotud põhiõiguste riivete küsimuses ja esitatakse see Justiitsministeeriumile
2) Vabariigi Valitsusele ei esitata õigusaktide eelnõusid, mille eesmärk ja valitud vahend ei lähtu otseselt põhiseadusest
Vahetud tulemused
1) Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatavate eelnõude puhul on põhjalikult analüüsitud põhiõigustega seotud küsimusi
Strateegiline eesmärk
2. Efektiivne avalik haldus
Meede 1: Haldusmenetluse tõhususe tagamine
Tegevused
1) Haldusmenetluse seaduse ajakohastamine eesmärgiga tagada võimalikult efektiivne, vähebürokraatlik avalik haldus
2) Eriseadustega loodud haldusmenetluse eriliikide ülevaatamine haldusmenetluse seaduse üldpõhimõtetest lähtuvalt
Vahetud tulemused
1) Haldusmenetlus on efektiivne, vähebürokraatlik ja kodaniku jaoks mõistetav
Meede 2: Avaliku teenistuse õigusliku regulatsiooni ülevaatamine eesmärgiga luua regulatsioon, mis võimaldaks avalike ülesannete täitmist kõige otstarbekamal viisil
Tegevused
1) Avaliku teenistuse seaduse eelnõu väljatöötamine ja vastuvõtmine Riigikogus
Vahetud tulemused
1) Avaliku teenistus on reguleeritud selliselt, et oleks võimalik avalikke ülesandeid täita võimalikult otstarbekalt, et ametnikud oleksid motiveeritud, oleks tagatud piisav ametnike järelkasv ning liikumine era- ja avaliku sektori vahel.
Meede 3: Halduskorraldusliku õiguse ajakohastamine
Tegevused
1) Halduskorralduse seaduse kooskõlla viimine haldusmenetluse seadusega
2) Uue halduskorralduse seaduse väljatöötamine
3) Korrakaitseseaduse väljatöötamine (2006)
4) Väärteokaristuste hulga vähendamine ja alternatiivsete haldusmeetmete laiendamine (2008)
Vahetud tulemused
1) Riigi ja kohalike organite tööjaotus- ja korraldus on kujundatud tulemuslikult.
2) Korrakaitseseadus ja korrakaitseseaduse rakendusseadus on välja töötatud.
Meede 4: Erinevate riigiorganite tööjaotuse optimeerimine
Tegevused
1) Riigiasutuste tegevuspädevust reguleerivate normide (Vabariigi valitsuse seadus jt) ajakohastamine
Vahetud tulemused
1) Iga riigi ülesande jaoks on vastutav riigiasutus, puuduvad pädevusvaidlused ja dubleerivad tegevused.
Strateegiline eesmärk
3. Põhiseadusest lähtuv riigiõigus
Meede 1: Riigiõiguse ajakohastamine
Tegevused
1) Demokraatlike esinduskogude valimisi reguleerivate normide korrastamine
2) EL otsustusprotsessi siseriikliku korralduse põhiseaduspärasuse tagamine
3) Efektiivne põhiseaduslike institutsioonide korralduse põhjalik analüüs ning vajadusel muudatuste väljatöötamine
Vahetud tulemused
1) Põhiseadusest lähtuv efektiivne riigiõigus
Meede 2: Põhiseadusest tulenevate põhiõiguste tagamine
Tegevused
1) Teabeõiguse analüüsimine ja vajalike muudatuste väljatöötamine
Vahetud tulemused
1) Eesti seisukohad on kaitstud
Strateegiline eesmärk
4. Ettevõtlusvabaduse tagamine
Meede 1: Majandushaldusõiguse ajakohastamine
Tegevused
1) Valdkonna põhjalik analüüs ja eelnõude heakskiitmine Riigikogus, kogu majandushaldusõiguse (tegevusload, litsentsid jms) moderniseerimine
Vahetud tulemused
1) Majandushaldusõiguslik regulatsioon on niivõrd napp kui vähegi võimalik, lähtub põhiseaduslikest eesmärkidest ja ei takista ettevõtlust põhjendamatult
Meede 2: Ettevõtjasõbralik ja õiglane äriõigus
Tegevused
1) Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegutsemisvormide analüüs ja võimalik lihtsustamine
2) Ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise regulatsiooni efektiivsemaks muutmine
3) Äriühingute juhtimisotsuste tegemise protseduuri lihtsustamine, kaugjuhtimise võimaldamine
4) Äriregistri info kättesaadavamaks muutmine
Vahetud tulemused
1) Äriõigus tagab ettevõtjatele õiguskindla keskkonna efektiivseks toimimiseks
2) Äriühingute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine on võimalikult lihtne, vähebürokraatlik, samas tagab võlausaldajate huvide vajaliku kaitse
3) Äriühingute juhtimisotsuseid on võimalik vastu võtta elektrooniliste suhtlusvahendite abil ilma, et juhtimisorganid peaksid füüsiliselt kogunema
Strateegiline eesmärk
5. Toimiv eraõigus tagab isikute põhiseadusest tulenevaid õigusi efektiivselt
Meede 1: Eraõiguse reformi lõpuleviimine
Tegevused
1) Pärimisseaduse vastuvõtmine Riigikogus
2) Perekonnaseaduse vastuvõtmine Riigikogus
3) Tööõiguse reformi läbiviimine integreerides töölepingu üldisse eraõiguslike lepingute süsteemi
4) Intellektuaalse vara alase õiguse moderniseerimine
Vahetud tulemused
1) Pärimise õiguslik regulatsioon on inimsõbralik ja muutub loogilisemaks
2) Perekonnaga seonduv õiguslik keskkond saab kaasaegsetele arusaamadele vastavaks arvestades kaasaja nõudeid ning dünaamikat (abieluvaraõigus, ülalpidamisõigus) ning laste ja eestkostetavate huvid on paremini kaitstud (hooldusõigus, eestkosteõigus).
3) Tööleping muutub üheks võlaõiguslikuks lepinguks, allub võlaõigusseaduse üldistele põhimõtetele ja saab lihtsama regulatsiooni
4) Intellektuaalse omandi regulatsioon täpsustub
Meede 2: Vastuvõetud eraõiguslike seaduste toimivuse hindamine ning väljaselgitatud mittetoimivate eraõiguse osade reformimine
Tegevused
1) VÕS-i, TsÜS-i, AÕS-i, ÄS-i jt eraõiguse üldosa seaduste rakenduspraktika pidev analüüs
2) Kohtulike käsutuskeeldude ja keelumärgete regulatsiooni korrastamine
3) Korteriühistute regulatsiooni korrastamine
4) mittetulundusühingute ja sihtasutuste regulatsiooni korrastamine
5) omandireformi läbiviimise tagajärjel tekkinud õiguslike suhete analüüs
6) Kitsamate valdkondade seaduste, mis omavad puutumust eraõigusega (näiteks näevad ette lepingu sõlmimise kohustuse), põhjalikum analüüs
7) Rahvusvaheliste justiitskoostöö siseriiklik regulatsioon
8) Riigi ja kohalike omavalitsuste esindamisega seotud normide täpsem analüüs
Vahetud tulemused
Eraõiguse reformi käigus vastuvõetud õigusaktide toimivus on tagatud
Õigusemõistmine
Tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs
Tegevusvaldkond hõlmab kohtupidamise sujuvuse ning kiire ja tõhusa menetluse tagamisega seonduvat. Tegevusvaldkonna strateegiliseks aluseks on VV koalitsioonileping.
Peamised saavutused
Alates 01. jaanuar 2006 jõustunud kohtupiirkondade ühendamist on Eestis 4 piirkondlikku maakohut varasema 16 maakohtu asemel ja 2 piirkondlikku halduskohut varasema 4 halduskohtu asemel. Muudatuse eesmärgiks oli koormuste ühtlustamine, menetlustähtaegade lühendamine, paindlikkuse suurendamine ja sp<?xml:namespace prefix = st1 ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags" />etsialiseerumise võimaldamine.
Samaaegselt jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik, mille puhul on oluline ära märkida uusi lihtsustatud menetlusi väikeste ja vaidlusteta kohtuasjade osas, mis peaksid kiirendama kohtuasjade menetlemise kiirust.
Tsiviilasjades toimus 2005 aasta suvel märkimisväärne asjade tõus tulenevalt Võlaõigusseaduse rakendamisseadusest, mille tulemusena esitati esimese astme kohtutesse võrreldes 2004 aastaga 81% rohkem asju. Aasta jooksul lahendati võrreldes eelmise aastaga 32% rohkem tsiviilasju, mille tulemusena asjade jääk aasta lõpus kasvas 67%. Eesmärgiks on hoida asjade lahendamise tempot, et järgmise aasta lõpuks saavutada 2004. aasta lõpu tase.
Kriminaalasjades toimus 2005 aastal saabunud asjade lõikes 11,5% tõus, kuid kuna asju lahendati eelmise aastaga samal tasemel, siis ei mõjutanud see oluliselt ka 2005 aasta jäägi suurust võrreldes eelneva aastaga.
Haldusasjades toimus ca 15% sissetulevate asjade ja 12% lahendamata asjade arvu vähenemine.
Peamised probleemid
Oluline on toetada tööpiirkondade reformi ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamist, et reform tõepoolest aitaks lahendada menetluse kiiruse, töökoormuse ja lahendite kvaliteediga seotud probleeme. See on võimalik kohtunike spetsialiseerumise soodustamisega ja infotehnoloogiliste abivahendite kasutamisvõimaluste laiendamisega, sh tingimuste loomine videokonverentsi süsteemi abil õigusemõistmiseks; tingimuste loomine istungite salvestamiseks ja kohtute infosüsteemi funktsionaalsuse täiendamine.
Halduskohtumenetlus on seni ainus kohtumenetlus, kus pole põhjalikult analüüsitud lihtsustatud menetluste kasutamisvõimalust. Kohtunikud kasutavad seni paralleelselt nii tsiviilkohtumenetluse seadustikku kui halduskohtumenetluse seadustikku. Eraldiseisva kõikehõlmava halduskohtumenetluse seadustiku väljatöötamine võimaldaks menetlust muuta efektiivsemaks.
Probleemiks on kohtuametnike töötingimused, eriti Jõgeval, Raplas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Võrus, Jõhvis ja Tallinna Liivalaia tn kohtuhoones. Paljudes kohtuhoonetes on ka ruumikasutus ebaefektiivne ja kohtu tööks mitte sobiv (turvalisus).
Strateegiline eesmärk
1. Kvaliteetne õigusemõistmine ühtlaselt mõistliku aja jooksul
Meede 1: Kohtunike spetsialiseerumine
Tegevused
1) statistika analüüsimine
2) kogemuste analüüs ja selgitustöö kohtutes
3) koolitusprioriteetide määramine (koostöös Õiguskeskusega)
4) spetsialiseerunud kohtunikuabide kasutamine
Vahetud tulemused
1) kvaliteetsemad lahendid
2) kohtunikud on vabastatud vaidluseta maksekäsumenetluste lahendamisest
Meede 2: Menetlustähtaegade ja töökoormuste ühtlustamine
Tegevused
1) statistika analüüsimine
2) TSMS rakendumise analüüsimine
3) Maksekäsumenetluse võimaluste kasutamiseks eelduste loomine
4) Erinevate kohtumenetluste seadustikes olevate regulatsioonide ühtlustamine (2009)
Vahetud tulemused
1) koormused maakohtu piires ei erine üle 30%
Meede 3: Haldusotsuste mõistliku kontrollitavuse tagamine kohtu poolt
Tegevused
1) Halduskohtumenetluses kiire ja efektiivse õiguskaitse võimaluste loomine halduskohtumenetlust tervikuna reguleeriva menetlusseadustiku vastuvõtmise läbi
Vahetud tulemused
1) On tagatud kiire ja efektiivne kontroll haldusorganite tegevuse üle
Meede 4: Kohtuväliste vaidluste menetlusi reguleerivate normide ajakohastamine
Tegevused
1) Kohtuväliste menetluste üldiste põhimõtete väljatöötamine
2) Olemasolevate menetluste reformimine väljatöötatud ühtsetest põhimõtetest lähtuvalt
Vahetud tulemused
1) Kohtuväliselt on võimalik saavutada efektiivset õiguskaitset mõistlike kuludega nii riigi kui kodaniku jaoks.
2) Kohtuväliste vaidluste lahendamise menetluste toimivus
Meede 5: Infosüsteemide ja tehniliste lahenduste arendamine ja kasutamine
Tegevused
1) Kohtute infosüsteemi rakendamine kõigile kohtutele (sh Riigikohus), jätkuv infosüsteemi funktsionaalsuse täiustamine, erinevate infosüsteemidega sidustuste loomine, uute kasutajatele kasutusvõimaluste loomine (nt advokatuur, kodanikud), dokumendivormide loomine.
2) Videokonverentsi laiendamine (koostöös Õiguskeskusega)
3) Istungite salvestamine
Vahetud tulemused
1) e-Toimik, Riigikohtu ja väliste kasutajate liides (loodud võimalused kohtuga elektrooniliselt suhelda)
2) 9 kohtumaja on varustatud videokonverentsi seadmetega
3) 100 % kriminaalasjadest salvestatakse
Meede 6: Õigusemõistmiseks sobivate ja turvanõuetele vastavate töötingimuste kujundamine
Tegevused
1) Kohtumajade renoveerimine, büroohoonete mudeli rakendamine
Vahetud tulemused
1) Kaasaegsed ja turvalised töötingimused
| Kohtuhoonete renoveerimise kava | Tähtaeg | Remondi maht |
| Haapsalu | 2006 | Pisiremont, jahutussüsteem |
| Jõgeva | 2006 | Uus hoone |
| Paide | 2006 | Pisiremont, hüdroisolatsioon |
| Põlva | 2006 | Täisrekonstrueerimine, puudutab eelkõige prokuratuuri poolt |
| Rapla | 2007 | Prokuratuuri ja kohtu terviklahendus |
| Viljandi | 2007 | Täisrekonstrueerimine |
| Võru | 2007 | Täisrekonstrueerimine |
| Pärnu | 2007 | Rüütli 19 juurde |
| Pärnu | 2007 | Täisrekonstrueerimine |
| Rakvere | 2007 | Täisrekonstrueerimine |
| Jõhvi-K-Järve | 2008 | Justiitshoone |
| Jõhvi-K-Järve | 2008 | Justiitshoone |
| Jõhvi-K-Järve | 2008 | Justiitshoone |
| Tallinn | 2008 | Uus hoone |
Tabel ei kajasta 100% hoonete renoveerimise prioriteetsust, kuna on koostatud valmimistähtajast lähtudes. Hooned, mille remont on väikesemahuline (kuigi mitte kõige prioriteetsem) võivad just oma väikesemahulisuse tõttu olla valmimistähtaja osas teistest ja olulisematest projektidest eespool.
Õiguskaitse
Tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs
Tegevusvaldkond hõlmab õiguskindluse tagamise, varaliste õiguste kaitse, täitemenetluse tõhususe, notariteenuse kättesaadavuse ning kohtulike registrite kvaliteedi kindlustamist, samuti kvaliteetse õigusabi kättesaadavust.
Peamised saavutused
Esimese astme kohtupiirkondade reform puudutas ka kohtute kinnistusosakondasid, mille tulemusena moodustati 4 kinnistuspiirkonda. Muudatused olid kantud samadest eesmärkidest – ühtlane koormus, kiiremad menetlused ja paindlikkus.
Riigi õigusabi seadus ja tsiviilkohtumenetlus laiendasid senini vaid registrite valdkonnas töötanud kohtunikuabide pädevust - maksekäsu kiirmenetlus, üleskutsemenetlus, menetluskulude määramine, osalus pankrotimenetluses, lisandumas on osalus tsiviiltäites.
Uuest aastast rakendati uus elektrooniline kinnistusraamat, mis pärast paberandmetega ülevõrdlemist peaks saavutama õigusliku tähenduse, st veebilehel näidatavad andmed kajastavad tegelikku seisu ja nendele andmetele tuginedes võib teha tehinguid.
Notariteenuse valdkonnas on oluline prioriteet jätkuvalt järjekordade vähendamine, millele peaks kaasa aitama notarite arvu suurendamine ja infotehnoloogilised arendustööd, sh digitaalallkirja kasutamine ja notarite infosüsteemi arendus ja liidestus kohtulike registritega.
Kohtutäiturite valdkonnas viidud piirkondade ühendamise muudatus läbi 2005 aasta keskel, mille tulemusena peaks suurenema konkurents ja paranema teenuse pakkumine eelkõige regioonides. Lisaks kehtib 2006 aasta algusest uus tsiviiltäitemenetluse seadus, mis peaks paremini kaitsma osapoolte õiguseid ning motiveerima läbi uue tasumäärade süsteemi efektiivsemat menetlust.
Peamised probleemid
Õigushariduse tase on väga erinev. Riiklikult reguleerimata on osade õigusabi osutajate (õigusbüroode) tase ja vastutus. Erinevatesse õiguskutsetesse vastuvõtt on killustatud, rotatsioon õiguselukutsete vahel väike.
Notariteenus on kättesaadav ebamõistlikult pika aja jooksul. Notariaalse allkirjakinnitusega võrdsustatud digitaalallkirjaga toiminguid on käibes liiga vähe. Vandetõlkide teenust (mis notarite koormust vähendab) ei osata veel piisavalt kasutada. Notaribüroo kaudu tõestatud tehinguga seotud teadete ja taotluste esitamine põrkub vastu ametiasutuste huvipuudust.
Kinnistusraamatu ja täitemenetlusregistri infosüsteemide madal kvaliteet segab nende tõhusat kasutamist. Kohtuinfosüsteem, kohtulikud registrid ja täitemenetlusregister tuleb rohkem liidestada.
Vara enampakkumisel müük tsiviiltäite- ja pankrotimenetluses ei taga sageli turuhinda. Kohtutäiturite ühistegevusvõime on madal, see segab kohtutäiturkonnal tervikuna lasuvate avalike eesmärkide täitmist (ühise infosüsteemi arendamist, järelkasvu väljaõpetamist).
Kohtute sisuline järelevalve pankrotipesade üle on nõrk, vajaka jääb kohtu-sisesest spetsialiseerumisest ja pankrotihalduri tegevuse majanduslikust hindamisest. Maksejõuetuse korral on regulatsioon suunatud ettevõtte likvideerimisele, mitte tervendamisele.
Riigi õigusabi süsteemi käivitamine on toiminud loodetust aeglasemalt, abivajajad jätavad tihti võimalused kasutamata. Riigi õigusabi raha arvestus vajab täiustamist.
Strateegiline eesmärk
1. Efektiivne õiguskaitse
Meede 1: Õiguselukutsete ja õigushariduse korrastamine
Tegevused
1) Ühtse riigieksami kehtestamine õiguselukutsetele
2) Õigushariduse kvaliteedile sisuliste nõuete esitamine loodava riigieksami süsteemi kaudu
Vahetud tulemused
1) On tagatud piisav kvaliteetne ettevalmistus kohtunikele, notaritele, prokuröridele ja advokaatidele
2) Õiguse rakendamine ei takerdu juristide madala kvalifikatsiooni tõttu.
Meede 2: Adekvaatne reaktsioon maksejõuetusele
Tegevused
1) pankrotti ennetava saneerimismenetluse loomine
2) pankrotiseadusele seatud eesmärkide täitmise hindamine, vajadusel muudatused
3) saneerimisseaduse eelnõu väljatöötamine ja vastuvõtmine
Vahetud tulemused
1) Maksejõuetuse ületamiseks on loodud mõistlikud ja ettevõtjat abistavad meetmed
2) Pankrotiõigus on toimiv – likvideeriva pankroti asemel tervendav pankrot
Meede 3: Notari ja kohtulike registrite teenuste kättesaadavuse parandamine
Tegevused
1) Täisdigitaalse E-kinnistusraamatu juurutamine
2) Koosseisude ülevaatamine kinnistus- ja registriosakondades vastavalt koormustele
3) Osade andmete kasutamise vabastamine maksu alt
4) Kodanikega digitaalallkirjadega suhtlemise laiendamine
5) Notarite infosüsteemi arendamine ja e-notarite liidestamine registritega
6) Notarite arvu suurendamine ja notarite koormuse vähendamine klientide ja registrite digitaalse otsesuhtluse arvelt
7) Ettevõtte asutamine läbi notari (ühe kontori põhimõte juurutamine, kus notarid teevad kliendi jaoks ettevõtte loomiseks vajaminevad toimingud)
Vahetud tulemused
1) registriosad 100% digitaliseeritud (01.01.2009 a)
2) rohkem registrilahendeid lühema aja jooksul ja ühtlasem töökoormus (maksimaalselt 20%)
3) laiem ligipääs kohtulike registrite täisdigitaalsetele andmebaasidele
4) digitaalne notariaalakt ja andmete edastamine registritele (01.01.2008 a)
5) jooksvalt on notaritel tähtaeg kinnistusmärgetele 2 päeva ja tehingutele 2 nädalat
6) 01.01.2008 on ametis 105 notarit
7) Notar teeb ettevõtte asutamisel toimingud käibemaksuregistri, väärtpaberite registri ja vähemalt veel 10 muu seadusest tuleneva toimingu suhtes
Meede 4: Eelduste loomine kiiremaks ja kvaliteetsemaks täitemenetluseks
Tegevused
1) Täiturite atesteerimine ja kandidaaditeenistuse muutmine
2) Täiturite infosüsteemi arendus ja liidestus kohtute infosüsteemiga ja kohturegistrite infosüsteemiga
3) Õiguskorra ülevaatamine ja muudatuste tegemine täitemenetluse efektiivsemaks läbiviimiseks, sh avaliku enampakkumise korra läbipaistvamaks muutmine
Vahetud tulemused
1) Täiturite kvaliteedi tõus
2) Elektrooniline andmetöötlus ja suhtlus
3) Täitemenetlus on efektiivne ja läbipaistev
Strateegiline eesmärk
2. Kvaliteetne ja piisav riigi õigusabi
Meede 1: Riigi õigusabi süsteemi kohendamine
Tegevused
1) Riigi õigusabi seaduse rakendamise analüüs ning vajadusel seaduse ja rakendusaktide kohendamine
2) Riigi õigusabi kättesaadavuse parandamine probleemsetes regioonides
3) Statistika parendamine
Vahetud tulemused
1) Vajadustele vastav riigi õigusabi süsteem
Kriminaalpoliitika
Tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs
Tegevusvaldkond hõlmab Justiitsministeeriumi valitsemisala vanglate, prokuratuuri ning kriminaalhoolduse tööd; karistusõiguse ja –menetluse alast õiguspoliitikat ning selle valdkonna Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide õiguspoliitikat. Samuti hõlmab tegevusvaldkond kuritegevuse ennetamist kuritegevuse ning karistuse- ja karistusmenetlusõiguse ja kuritegevuse statistika korrastamist. Tegevusvaldkonna strateegilisteks alusteks on korruptsioonivastane strateegia „Aus riik“ ja “Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010”.
Peamised saavutused
2005.aastal leppisid justiitsminister siseminister kokku kuriteovastase võitluse eelistused. Nendeks eelistusteks on võitlus alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toimepandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega ning võitlus organiseeritud kuritegevusega. Selline ühiste prioriteetide püstitamine menetlusasutustele võimaldab paremini planeerida ressursse ja tagada töö parem koordineeritus. Nii on ühiselt alustatud alaealiste kuritegevuse vähendamise tegevuskava koostamisega (lisaks on koostamisse kaasatud Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium). Kõigis prokuratuurides on olemas eriasjade prokurörid, kes tegelevad spetsiaalselt organiseeritud kuritegevusega seotud kriminaalasjade menetlemisega. Regulaarselt toimub infovahetus nii ministrite kui menetlusasutuste juhtide vahel.
Hästi on tööle hakanud kriminaalhooldussüsteem ning ÜKT rakendamine asenduskaristusena. 2005.aastal on kohaldatud ÜKT kokku 918 isikule, mis on ligi 2,5 korda rohkem kui 2004.aastal. Kriminaalhooldusaluseid oli 2005.aastal kokku 8099, mida on ligi kaks korda enam kui vanglates kinnipeetavaid.
Kriminaalpoliitika arengusuundades on mitmes punktis (punktid 8, 9, 23) rõhutatud vajadust lähtuda kriminaalpoliitika väljatöötamisel teadusuuringutest. Selle huvides on Justiitsministeerium loonud spetsiaalse kriminaalpoliitika uuringute sarja ning aktiivselt kaasanud teadlasi kriminaalpoliitika kujundamisse. Nii on valmimas mitmed uuringud, mis käsitlevad alaealiste kuritegevust ja on aluseks alaealiste kuritegevuse vähendamise tegevuskava väljatöötamisele. Lisaks on töös mitmed uuringud, mis peaksid kaasa aitama karistuspoliitika- ja praktika ülevaatamisele.
Käivitunud on E-Toimiku arendus, mis peaks tulevikus võimaldama koondada ühtsesse registrisse kõik kriminaalmenetluse toimingud kogu menetlusahela (uurimisasutus, prokuratuur, kohus, kriminaalhooldus, vangla) ulatuses ning tagama operatiivse ülevaate kuritegevuse olukorrast ja menetlusasutuste töökoormustest.
Peamised probleemid
Alaealiste kuritegevus on kasvamas ning alaealistest õigusrikkujad muutuvad aina nooremaks. Kuigi alaealiste osakaal kuritegusid toime pannud isikute seas on stabiliseerumas, on alaealiste kuritegevuse tase arvestades alaealiste õigusrikkujate ja kuritegude absoluutarve murettekitav. Üha on kasvanud alaealiste komisjonidesse suunatavate alaealiste arv, mis ulatub juba üle 4000.
Samuti on jätkuvalt probleemiks vangide suur arv (üle 4400 kinnipeetava) ja nende kõrge retsidiiv. Ligi 80% kõigist kinnipeetavatest viibib vanglas teist või enamat korda. Samuti on probleemiks kinnipeetavate suur arv elanikkonna kohta, mida saaks vähendada alternatiivkaristuste senisest aktiivsema rakendamise abil.
Praegu puudub täpne ülevaade ressursside kasutamisest kuritegevuse vastases võitluses. Pole täpset ülevaadet, millised on kriminaalmenetluse kestvused erinevates menetlusasutustes ning kui suur on üldse erinevatel asutustel olev menetluskoormus. Samuti on killustunud kohtuekspertiiside tegemine ekspertiisiasustuste vahel.
Strateegiline eesmärk
1. Kuritegevuse vähendamine
Meede 1: Usaldusväärse kuritegevuse ülevaate tagamine
Tegevused
1) E-toimiku kriminaal- ja väärteomenetluse lähteülesande, teenuse ja andmestiku kirjeldamine, mida E-Toimik sisaldama hakkab (2006)
2) E-Toimiku rakendamiseks vajalike õigusaktide ettevalmistamine (2006)
3) E-Toimiku loomine (2009)
4) Kuritegevuse ülevaadete koostamine ja teadusuuringute tellimine
5) Kuritegevuse iganädalase statistika koostamine ja avaldamine
Vahetud tulemused
1) E-Toimik on usaldusväärne ja terviklik andmekogu (2009)
2) Kriminaalstatistika on usaldusväärne ja võimaldab kriminaalpoliitikat planeerida
3) Kuritegevuse aastaülevaade on koostatud ja esitatud parlamendile iga aasta 1. märtsiks
4) Kuritegevuse nädalaülevaated avaldatakse ministeeriumi koduleheküljel (2006)
5) Kriminaalpoliitiliste uuringute põhjal arengukavade ja poliitikate kujundamine ning elluviimine
Meede 2: Alaealiste kuritegevuse vastane võitluse tõhustamine
Tegevused
1) Arengukava koostamine alaealiste kuritegevuse vähendamiseks koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Siseministeeriumiga ja Sotsiaalministeeriumiga, sh piirkondlike ümarlaudade korraldamine (4 ümarlauda aastas) ja regulaarne infovahetus alaealise õigusrikkujaga tegeleva võrgustiku vahel. (2006)
2) Standardite kehtestamine alaealiste suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise kohta ja nende täitmise pidev seire (2006)
3) Alaealistele õigusrikkumisele mõjusa sekkumise kohaldamine (karistuste ja mõjutusvahendite ning nende tulemuslikkuse analüüs)
Vahetud tulemused
1) Alaealiste kuritegevuse vähendamise arengukava on valitsuses heaks kiidetud (2006)
2) Prokuratuur ja teised kriminaalasutused järgivad alaealiste kriminaalmenetlusele kehtestatud standardeid. Kord kvartalis koostab JM ülevaate nende järgimisest.
3) Ülevaade alaealistest suhtes kohaldatud karistuspraktikast (2006)
4) Ülevaade alaealiste suhtes kohaldatud alaealiste karistuste tulemuslikkusest (2007)
Meede 3: Alaealiste suhtes toimepandavate kuritegude ärahoidmine
Tegevused
1) Tegevuspiirangu kehtestamine seksuaalkurjategijatele alaealistega seotud aladel töötamiseks (2007)
2) Karistuste karmistamine alaealiste vastu suunatud kuritegude eest (2006)
3) Seksuaalkurjategijate registri loomine (2007)
4) Lähenemiskeelu seadustamine ohvrite kaitseks kriminaalmenetluses (sh alaealised) (2006)
Vahetud tulemused
1) Karistusseadustikus ja teistes seadustes vastavad muudatused kajastatud (2006)
2) Seksuaalkurjategijate register on olemas (2007)
Meede 4: Inimkaubandusega seotud kuritegevuse vähendamine
Tegevused
1) Inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava 2006-2008 elluviimise kohta iga-aastaste kokkuvõtete koostamine
2) Inimkaubanduse juhtumitega seotud kuritegude analüüsimine
3) EL inimkaubanduse vastu võitlemise raamotsuse harmoniseerimine (2006)
4) Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni lisaprotokolli harmoniseerimine (2006)
Vahetud tulemused
1) On olemas ülevaade inimkaubandusega seotud kuritegude menetlemisest ja kohtulahenditest
2) Inimkaubanduse vastast võitlust puudutav seadusandlus on kooskõlas rahvusvahelise õigusega (2006)
3) Valitsusele on iga aasta märtsis (aastani 2008) esitatud kokkuvõte inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava 2006-2008 elluviimise kohta
Meede 5: Rahapesuga ja kriminaaltuluga (s.h korruptiivne tulu) seotud kuritegevuse vähendamine
Tegevused
1) Konfiskeerimise ja kriminaaltulu äravõtmise regulatsiooni kaasajastamine (2006) ja rakendamise analüüsimine
2) Järelevalve tõhustamiseks majanduslike huvide deklaratsioonide (MHD) süsteemi korrastamine ja elektroonilise MHD süsteemi käivitamine (2006)
3) Ametnike tegevuspiirangute selgem reguleerimine (2006)
4) Korruptsioonialaste uuringute ja analüüside läbiviimine
5) Uue korruptsioonivastase strateegia välja töötamine (2007)
6) Teadlikkuse tõstmine korruptsioonivastase võitluses
7) Kriminaaltulu väljaselgitamiseks eraldi spetsialiseerunud menetlejate töölerakendamine kriitilise tähtsusega üksustes (2006)
8) Narkokuritegude karistuspraktika (sh konfiskeerimise) analüüs
Vahetud tulemused
1) Konfiskeerimise ja kriminaaltulu äravõtmise regulatsiooni on täiendatud ja seda rakendatakse edukalt.
2) Korruptsioonioht on vähenenud tänu tõhustunud järelevalvele ja teavitustegevusele
3) On olemas ülevaade varaliste karistuste kohaldamisest
4) Uus MHD süsteem on välja töötatud ning elektrooniline MHD süsteem on käivitatud (2006)
5) Ametnike tegevuspiirangute regulatsiooni uuendamist käsitleva seaduse eelnõu on olemas (2006)
6) Uuringutele ja analüüsidele tuginev uus korruptsioonivastane strateegia on valitsuses heaks kiidetud (2007)
7) Suurenenud on kriminaaltulu arestimine ja konfiskeerimine
8) On olemas iga-aastane ülevaade narkokuritegude eest kohaldatud karistuste ja seotud konfiskeerimiste kohta
Meede 6: Kriminaaljustiitssüsteemi korralduse muutmine, mis vastab kuritegevusevastase võitluse ja ennetuse vajadustele
Tegevused
1) Kõigi karistusõigust rakendavate institutsioonide töötajate sotsiaalsete tagatiste tasakaalustatud süsteemi loomine
2) Prokuratuuri töökoormuse analüüsimine ja vastavalt sellele ressursside planeerimine prokuratuuridele
3) Kohtuekspertiisi tegevuse (sh EKEB-i) analüüsimine
4) Riiklike ekspertiisiasutuste (EKEB ja KEKK) ühendamise analüüs (2006) ja ühtse ekspertiisiasutuse loomine Justiitsministeeriumi valitsemisalas (2008)
5) Uurimisasutuste funktsioonide kaardistus ja vajadusel ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsusele uurimisasutuste arvu ja funktsioonide kohta
6) Prokuratuuri ja uurimisasutuste struktuuri ning tegevuse tulemuslikkuse analüüsimine prioriteetidest lähtuvas kuritegevuse vastases võitluses
7) Kriminaalasjade kohtumenetluse etapis vahi all pidamise tähtaja sätestamine
8) Süütegude ennetusetöö korraldamine vastavalt korrakaitse seaduses tulenevatest ülesannetest
9) Koostöö tegemine Euroopa kuriteoennetuse võrgustikuga
Vahetud tulemused
1) Kõigi karistusõigust rakendavate institutsioonide töötajate sotsiaalsed tagatised on kooskõlas nende rolliga kriminaaljustiitssüsteemi ahelas
2) Prokuratuuride töökoormusi analüüsitakse regulaarselt ja võetakse arvesse eelarve kujundamisel
3) Läbi on viidud kohtuekspertiisi analüüs
4) Ekspertiisiasutused on ühendatud(2008)
5) Läbi on viidud tegevusanalüüs „Uurimisasutuste funktsioonid ja paljusus“ (2006)
6) Prokuratuuri ja uurimisasutuste struktuur ja tegevus vastab prioriteetidest lähtuva kuritegevuse vastase võitluse vajadustele (2007)
7) Vahialustega kriminaalmenetlused toimuvad mõistliku aja jooksul
8) Süütegude ennetamise korraldus toimib senisest tõhusamalt
Strateegiline eesmärk
2. Kuriteo toime pannud isikute mõjus karistamine
Meede 1: Kriminaalalaste õigusaktide täiendamine
Tegevused
1) KrMS-i kaasajastamine ja uuendamine vastavalt läbi viidud uuringutele ja eksperthinnangutele (sh isikute põhiõiguste kaitse tagamine)
2) KarS-i kaasajastamine ja uuendamine vastavalt läbi viidud uuringutele ja eksperthinnangutele
3) Muude kriminaalalaste seaduste kaasajastamine ja uuendamine vastavalt läbi viidud uuringutele ja eksperthinnangutele (vangistusseadus, prokuratuuriseadus, karistusregistri seadus, väärteomenetluse seadustik, kohtuekspertiisiseadus)
4) Prokuratuuris lihtmenetluste kohaldamise analüüs
5) Kiirmenetluse seadustamine (2006) ja efektiivsuse analüüsimine
6) Väärteomenetluses rahatrahvi suuruse sidumine süüdlase sissetulekuga (2008)
7) Juriidilise isiku kriminaalvastutuse rakendumise analüüs (2007)
Vahetud tulemused
1) Kriminaalalased seadused on ajakohastatud
2) Lihtmenetluste kohaldamise analüüs on läbi viidud (2007)
3) Väärteokaristuste kohaldamisel lähtutakse isiku sissetulekust (2008)
Meede 2: Retsidiivsusriski vähendamine vanglates ja kriminaalhoolduses
Tegevused
1) Riskihindamise metoodika arendamine (skoorimissüsteem, alaealiste metoodika) ja juurutamine kriminaalhoolduses ning vanglates
2) Korduvkuriteoriski vähendamisele suunatud sekkumisprogrammide valikute suurendamine kriminaalhoolduses ja vanglates
3) Vanglast vabanenute rehabilitatsiooniteenuse ümberkorraldamine uue kuriteo riski põhiseks lähenemiseks kriminaalhooldussüsteemis
4) Regulaarse kriminaalhooldus- ja vanglaprogrammide teadusliku hindamise rakendamine
5) Üldkasuliku töö kasutamise laiendamiseks eelduste loomine
6) Juhtumikorraldusliku lähenemise juurutamine kinnipeetava ettevalmistamisel vabanemiseks
7) Sõltuvusravi- ja rehabilitatsiooni kohaldamine narkosõltlastest õigusrikkujatele
8) Kriminaalhoolduse süsteemi vanglasüsteemiga ühendamine (2009)
Vahetud tulemused
1) Riskihindamise metoodikat on täiustatud ning rakendatud kriminaalhooldajate ja vanglate poolt (2006)
2) 2006.a. rakendatakse 1/3 vastuvõetavatele ja 1/3 ennetähtaegsetele vabastatavatele riskihindamise metoodikat, 2007. a kõigile vastuvõetavatele ja ennetähtaegselt vabastatavatele
3) Rehabilitatsiooniteenuseid korraldab JM, läbi viidud vajaduste analüüs ja kinnitatud teenusekirjeldused, neljas piirkonnas on sõlmitud lepingud teenuste sisseostmiseks
4) Kriminaalhooldusprogrammid (vähemalt 3) on kasutusel kõikides piirkondades ühtsetel alustel
5) ÜKT kohaldamise kasv kuni 1/3 kõikidest kriminaalhooldusele allutatutest
6) Igas piirkonnas on loodud ja tegutseb ÜKT-le spetsialiseerunud ametnike grupp
7) Igas piirkonnas on loodud võimalused sõltuvusravi kohaldamiseks õigusrikkujatele
Meede 3: Kasuliku tegevuse tagamine vanglates
Tegevused
1) Tööga hõivatud kinnipeetavate arvu suurendamine
2) Õppivate ja sotsiaalprogrammidega hõivatud kinnipeetavate arvu suurendamine
3) Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kinnipeetavate kutsehariduse üldisesse haridussüsteemi integreerimine, andes kutsealase koolituse korraldamise üle piirkonna kutseõppeasutustele: alates 2006/2007 õppeaastast Tallinna Vanglas; alates 2007/2008 õppeaastast Murru Vanglas ja Viru Vanglas
4) Hariduse omandamisel edasijõudvate kinnipeetavate õppimise motivatsioonisüsteemi rakendamine
Vahetud tulemused
1) Vangide tööhõive positiivne mõju nende tööhõivele peale vabanemist (2006)
2) 1300 kinnipeetavat töötavad AS EVT-s ja vangla poolt pakutavatel majandustöödel 20 tundi nädalas
3) 1000 kinnipeetavat on hõivatud õppetööga või hariduse omandamisega 20 tundi nädalas
Meede 4: Rakendame uimastiennetus- ja –rehabilitatsiooni meetmeid
Tegevused
1) Võõrutus- ja asendusravi võimaluste tagamine kinnipeetavatest narkosõltlasetele
2) Narkorehabilitatsiooniprogrammi juurutamine, käivitades uimastivaba eluviisi toetavad osakonnad 2006 Tartu Vanglas ja Murru Vanglas; 2007 Harku Vanglas ja Tallinna Vanglas
3) HIV ja muude nakkushaiguste vanglasisese leviku ennetamine, tagades HIV leviku alaste koolituste ja infomaterjalide, HIV testimise ja nõustamisteenuse, kaitsevahendite ning diagnostika ja ravi kättesaadavuse.
Vahetud tulemused
1) Toimiv uimastiennetus- ja rehabilitatsioonikorraldus vanglates
Meede 5: Tervishoiuteenuse osutamine vanglas
Tegevused
1) Viime vanglas osutatava tervishoiuteenuse vastavusse tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevatele nõuetele
Vahetud tulemused
1) 2007. aastal on meditsiiniosakondadel tegevusload eriarstiabi osutamiseks
2) 2009. aastal on tagatud kvalifitseeritud personal
Strateegiline eesmärk
3. Vanglate turvalisuse suurendamine
Meede 1: Kaasaja nõuetele vastavate vanglate loomine (kambertüüpi vanglakohtade ja avavanglakohtade rajamine) ja vangistuse tagamine
Tegevused
1) 2007. a. avame Viru Vangla
2) 2007. a sulgeme Pärnu Vangla
3) 2007. a sulgeme Viljandi Vangla
4) 2008. a. sulgeme Ämari Vangla
5) 2008. a. rajame Tartu Vanglasse avatud osakonna
6) 2009. a. valmistame ette Harku Vangla sulgemise
7) 2009. a. valmistame ette uue Tallinna Vangla Maardu asulasse rajamise
8) Sektsioneerime Murru Vangla eluosakonnad
Vahetud tulemused
1) Eestisse jääb aastaks 2010 neli vanglat. Tallinna, Tartu ja Viru Vangla on regionaalvanglad, Murru Vanglas kannavad karistust retsidiivsed kinnipeetavad
2) Alaealised/ noored kinnipeetavad hakkavad 2007.a. karistust kandma Viru Vanglas
3) Naissoost kinnipeetavad hakkavad 2010.a karistust kandma Tallinna Vanglas
4) Peale Viru Vangla valmimist on lühiajalise vangistuse kandmine politseilt üle võetud
| Vangla | Kinnipeetavate arv seisuga 31.10.05 | Kinnipeetavate arv 2007 II pool | Kinnipeetavate arv 2009.a lõpu seisuga | K/p arv peale Tallinna Vangla valmimist (2010) |
| Tallinn + haigla | 1118 | 1050 | 950 | 1075+ 40 (haigla) |
| Harku | 136 | 140 | 140 | - |
| Murru | 1544 | 1150 | 935 | 810 |
| Ämari | 543 | - | - | - |
| Tartu | 938 | 900 | 950 | 950 |
| Pärnu | 100 | - | - | - |
| Viljandi | 84 | - | - | - |
| Viru | - | 1075 | 1025 | 1025 |
| Kokku | 4463 | 4315 | 4000 | 3900 |
Meede 2: Järelevalve tõhustamine
Tegevused
1) Murru Vanglas mobiilside levi tõkestamise süsteemi kasutuselevõtt
2) Murru Vangla pääsla läbivalgustusseadmetega varustamine
3) Kinnipeetavate elektroonilise järelevalvesüsteemi (võrud/kiibid) kasutuselevõtt
4) Kinnipeetavate ühtse riietuse kasutuselevõtt 2007.a. Viru Vanglas ning vahendite planeerimine 2010.a. Tallinna Vanglas kinnipeetavate ühtsele riietusele üleminekuks
5) Määratleme vanglate spetsialiseerumise ning eraldame kinnipeetavad eluosakondadesse vastavalt erinevatele kohtlemisgruppidele (kriteeriumid: sugu, vanus, elukoht, kuriteo liik, tervislik seisund, retsidiivsus jne)
Vahetud tulemused
1) Vanglad on spetsialiseerunud
Meede 3: Vanglasüsteemi organisatsioonilise korralduse arendamine
Tegevused
1) Avavangla haldusülesande erasektorile üleandmise võimaldamine (2006)
2) Vanglate tegevuse tulemuslikkuse kriteeriumite määratlemine
3) Vangla direktoriga tulemuslepingute sõlmimine
4) Protsessipõhiste struktuuriüksuste rakendamine
5) Kompetentsikeskuste rajamine erinevatesse vanglatesse (ühes kitsas valdkonnas koordineerib 1 vangla teiste vanglate tööd, nt saatmine, koertekasvandus, vanglate tervishoid, riigihanked, vanglaametnike täiendkoolitus jms)
6) Järelevalvetöötajate arvu suhestamine lähtuvalt kinnipeetavate arvust, vangla arhitektuurilisest lahendusest ja vangla spetsialiseerumisest
7) Ühtse haldustarkvara juurutamine
8) Vanglateenistujate töötingimuste kaasajastamine
9) Isikukaitsesüsteemide täiendamisega Murru Vanglas vanglateenistujate turvalisuse tõstmine
Vahetud tulemused
1) Vanglate haldussuutlikkus on tõusnud
Meede 4: Professionaalse ametnikkonna kujundamine
Tegevused
1) Personalivoolavuse vähendamine Tallinna, Tartu ja Viru Vanglates
2) Vanglaametnike palga võrdsustamine politseiametnike palgaga ning vanglaametnike sotsiaalsete tagatiste võrdsustamine politseiametnike sotsiaalsete tagatistega
3) Eriala populaarsuse tõstmine
4) Erialase kvalifikatsiooniga töötajate osakaalu suurendamine ning kutsesüsteemi arendamine (nn ekstern-eksamid)
5) Palga- ja motivatsioonisüsteemi arendamine
6) Ühtse täiendkoolituse süsteemi väljatöötamine, täiendkoolituse prioriteetsete valdkondade ja sihtrühmade määratlemine
7) Vanglaametniku kutseõppe ja kõrgharidusõppe õppekavade ühtlustamine (1+3 õppele üleminek), valvuriõppe ümberkorraldamine (täiendõpe, lühikursused) ning kontaktisiku õppe ümberkorraldamine kutseõppeks
8) Tegutsevate professionaalsete vanglaametnike motiveerimine osalema SKA õpetajatöös
9) Kutsesobivuse nõuete väljatöötamine ja nende alusel tulevaste õppurite testimine kooli sisseastumisel
10) Valvuri ametikohtade vähendamine kontaktisikute ametikohtade arvu suurendamise ja tööülesannete ümberprofileerimise teel
Vahetud tulemused
1) Tallinna, Tartu ja Viru Vanglates on personalivoolavus vähenenud (2005.a 28,5% vähenemine 2009.a 10%-le).
2) Erialast haridust omavad 2009.a 50% ehk 650 vanglaametnikku (2005.a 18% ehk 206 vanglaametnikku 1125-st)
3) Sisekaitseakadeemia kõrgharidusõppe vastuvõtukonkurss 2009.a vähemalt 2005.a tasemel (2005.a 1:3,3)
Strateegiline eesmärk
4. Kinnipeetavate arvu vähendamine
Meede 1: Vangistuste pikkuste lühendamine
Tegevused
1) Ennetähtaegse vabastamise süsteemi muutmine (2006)
2) Kohtute karistuspraktika analüüsimine
3) KarS-i eriosa sanktsioonide ülevaatamine
4) Ennetähtaegse vabastamise praktika parendamine (koostööpartnerite kaasamine, ametnike spetsialiseerumine)
Vahetud tulemused
1) KarS-i ja vangistusseaduse muudatused on vastu võetud (2006)
2) Kohtuotsuste võrdlev analüüs on läbi viidud (2006)
3) Uuring „Vangide arv Eestis 1991-2005 ja selle vähendamise karistusõiguslikud ja kriminoloogilised alused” läbi viidud (2006)
4) KarS-i eriosa sanktsioonide revisjon on läbi viidud (2007)
5) Ennetähtaegse vabastamise osakaalu kasv kuni 50%-ni
Meede 2: Vanglakaristuse osakaalu vähendamine
Tegevused
1) Elektroonilise valve seadustamine (2006) ja rakendamine (2007)
2) Lepitusmenetluse seadustamine (2006)
3) Võimaluste loomine narkoravi kohaldamiseks õigusrikkujatele alternatiivkaristusena või mõjutusvahendina (õiguslikud võimalused, ravivajaduse üle otsustamise süsteem, narkoravi kohad)
Vahetud tulemused
1) On loodud seadusandlik võimalus elektroonilise järelevalve rakendamiseks (2006)
2) On loodud võimalused (seadmed, organisatsioon jms) elektroonilise valve kohaldamiseks (2007)
3) On loodud seadusandlik alus lepitusmenetluse kohaldamiseks (2006)
4) Narkoravi võimalus alternatiivkaristusena või mõjutusvahendina on tagatud (2007)
5) On loodud toimiv süsteem, mis aitab prokuröridel otsustada isiku suhtes narkoravi kohaldamise üle (millist konkreetset ravi isik vajab, kui pikk võiks olla ravi jms)
6) Kinnipeetavate isikute arv on arengukava perioodi lõpuks 3900
