Kasulik info laeva kinnistamisel

Millised laevad tuleb kinnistada?

• merelaev, mis on vähemalt 12 meetrit pikk ja sõidab Eesti lipu all;
• siseveelaev, mis on vähemalt 12 meetrit pikk ja mille omanik on Eestis elav füüsiline või Eestis asuv juriidiline isik; 
• erandina on purjejahtlaeva ja kaatri puhul üldpikkuse alampiiriks 24 meetrit.

Kuidas on kinnistamiskohustuse täitmine tagatud?

• Kui laevaomanik ei esita laevakinnistusraamatut pidavale kohtule seadusega ettenähtud dokumente ja andmeid, sh laeva kinnistamise avaldust või esitab ebaõigeid andmeid, siis määrab kohus laeva omanikule rahatrahvi kuni 3200 eurot. 
• Juriidilisest isikust omaniku puhul trahvitakse iga esindusõiguslikku isikut (juhatuse liiget) eraldi.
• Trahvimist korratakse niikaua, kuni laevaomanik on seadusest tuleneva kohustuse täitnud.
• Laevakinnistusraamatut pidavale kohtule ja notarile tahtlikku valeandmete esitamist karistatakse kriminaalkorras.

Milliseid laevu võib vabatahtlikus korras kinnistada?

• Eesti lipu all sõitev laev üldpikkusega alla 12 meetri (purjejahtlaeval ja kaatril alla 24 meetri)
• Eestis asuv teisaldatav vahend (ujuvkraana, ujuvdokk jne.)
• Eestis ehitatav laev, mis on püsivalt nime või numbriga tähistatud ning mille kiil on maha pandud.

Miks on laeva kinnistamine kasulik?

• Laevakinnistusraamat on tugeva õigusjõuga register, sest kinnistatud laevaga tehtavad tehingud jõustuvad alles laevakinnistusraamatusse kandmisega. Laeva ostja ning hüpoteegipidajast võlausaldaja saab registriandmeid täiel määral usaldada, nende risk on minimeeritud. 
• Kinnistatud laevale saab võla tagatisena seada hüpoteegi; samuti saab seada kasutusvalduse.
• Kinnistatud laeva suhtes kehtivad käibemaksusoodustused (vt käibemaksuseadust).

Kuhu tuleb laeva kinnistamiseks või registreerimiseks pöörduda?

• Laevakinnistusraamatut peetakse koos äriregistriga Harju, Pärnu ja Tartu maakohtu registriosakondades. Harju maakohus peab laevakinnistusraamatut ka Viru maakohtu registriosakonna tööpiirkonna (Lääne- ja Ida-Virumaa) kohta.
• Kuuluvus vastava kohtu registriosakonna tööpiirkonda tuleneb laeva kodusadamast, teisaldatava ujuvvahendi puhul asukohast ja ehitatava laeva puhul ehituskohast.
• Muid Eesti lipu all sõitvaid laevu (laevapereta prahitud laevu, väikelaevu, riigihaldusülesandeid täitvaid laevu) registreerib veeteede amet. Erinevalt kohtus peetavast laevakinnistusraamatust ei ole veeteede ameti registritel asjaõiguslikku tähendust, need on vaid tehnilised andmekogud.

Mida notar laeva kinnistamisel teeb?

• Notar kinnitab laevaomaniku allkirja laeva esmakinnistamise avaldusel;
• notar tõestab kinnistatud laeva omandi ülemineku kokkuleppe, samuti hüpoteegi ja kasutusvalduse seadmise kokkuleppe;
• kui laevakinnistusraamatut pidavale kohtule esitatakse originaaldokumendi asemel ärakiri, peab see olema notari poolt kinnitatud;
• kui laevakinnistusraamatut pidavale kohtule esitatakse võõrkeelne dokument, tuleb sellele lisada notari või vandetõlgi poolt kinnitatud tõlge.

Kes võivad notarit asendada?

• Eesti konsulaaresindaja, sõltuvalt välisministri antud pädevusest, võib täita notari funktsioone;
• välislepingu alusel tunnistatakse Eestis ka Läti, Leedu, Vene ja Ukraina notari tõestust ja kinnitust;
• ärakirja õigsust võib notari asemel kinnitada valla- või linnasekretär;
• allkirja ja ärakirja õigsust võib notari asemel kinnitada pädev välismaine ametiisik, kui tema volitusi on Eesti välisesinduses legaliseerimisega või apostilliga kinnitatud;
• volikirju tehingu tegemiseks võivad tõestada lisaks Eesti notarile ka need pädevad välismaised ametiisikud, kes on nimetatud justiitsministri 14.12.2001. a määruses nr 97, kui nende volitusi on Eesti välisesindustes legaliseerimise või apostilliga kinnitatud;
• Eesti vandetõlgil on notariga võrdne pädevus tõlke õigsuse, samuti tõlke ärakirja ja tõlgitava dokumendi ärakirja õigsuse kinnitamisel.

Kui suur on notaritasu?

• Notari tasu tehingu tõestamise eest arvutatakse tehinguväärtuse tabeli järgi, mis on sätestatud notari tasu seaduse §-s 22. 
• Notari tasu kinnistatud laeva omandi ülemineku kokkuleppe ja laevahüpoteegi seadmise kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 64 eurot. 
• Teatud toimingud on kindla tasumääraga – näiteks allkirja kinnitamine on 12,75 eurot. 
• Notari tasu sisse käib ka õiguslik konsultatsioon ja vastava dokumendi projekti koostamine. Sel juhul ei ole eraldi vaja advokaati või muud õigusnõustajat palgata. 
• Laevaomaniku soovil edastab notar enda tõestatud/kinnitatud avalduse või lepingu ning selle juurde käivad dokumendid laevakinnistusraamatut pidavale kohtule. Selle eest täiendavat notaritasu ei võeta.

Notari tasule liidetakse käibemaks.

Kuidas ja kui palju tuleb maksta riigilõivu?

Riigilõivu määraks on:

• laeva esmakinnistamisel, uue (kaas)omaniku sissekandmisel, hüpoteegi seadmisel merelaeva ning teisaldatava ujuvvahendi puhul 127,82 eurot ja siseveelaeva puhul  31,95 eurot.
• hüpoteegi andmete muutmisel, kustutamisel ja hüpoteegi kohta märke tegemisel merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 63,91 eurot ning siseveelaeva puhul 15,97 eurot. 
• laeva nime ja tehniliste andmete muutmisel, lipuõiguslike märkuste tegemisel ning muude kannete ja märgete tegemisel 15,97 eurot.
• kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 25,56 eurot.
• Riigilõiv tasutakse rahandusministeeriumi arvele (SEB konto 10220034796011, Swedbanki konto 221023778606). Riigilõivu tasumisel tuleb ära näidata isik, kelle kasuks lõiv tasuti (laevaomanik) koos vastava toimingu nimetusega (OÜ Eesti Reederi laeva Kihnu Jonn kandmine laevakinnistusraamatusse). Samuti tuleb ära näidata viitenumber – Harju maakohtus 2900076381, Pärnu maakohtus 2900072408, Tartu maakohtus 2900072738. Laevakinnistusraamatut pidavas kohtus saab riigilõivu maksta ka pangakaardiga.

Millised dokumendid tuleb esitada mere- või siseveelaeva esmakinnistamisel?

Esmakinnistamiseks esitatakse laevaomaniku digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud allakirjaga avaldus. Avaldus adresseeritud kohtu registriosakonnale, kus laevakinnistusraamatut peetakse. Avaldusel või omanikuks saamist tõendaval dokumendil tuleb näidata omaniku andmed (tema nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood).

Avaldusele tuleb lisada:
a) riigilõivu tasumise tõend;
b) dokument omanikuks saamise kohta (müügileping vms), mis võib olla lihtkirjalik ning põhineda välismaisel õigusel;
c) dokumendid, mis tõendavad Eesti lipu kandmise õigust (näiteks laevafirma juhatuse liikmete passide koopiad);
d) kui laev oli varem registreeritud välismaal, siis tuleb esitada tõend laeva kustutamise kohta eelmisest registrist.
e) dokumendid, mis sisaldavad laevakinnistusraamatusse kantavaid tehnilisi andmeid (vt merelaeva puhul laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 42, siseveelaeva puhul § 43). Teede- ja sideminister on seda dokumentatsiooni täpsustanud järgmise loeteluga:

• merelaeva puhul mõõtekiri;
• veeteede ameti ankeet (kui laev ei ole varem Eestis registreeritud);
• veeteede ameti ümberregistreerimistõend (kui laev on varem Eestis registreeritud);
• veeteede ameti tõend nime kooskõlastamise kohta (kui laev ei ole varem Eestis registrisse kantud või vahetab ümberregistreerimisel nime);
• veeteede ameti tõend pardanumbri omistamise kohta (kalalaeva puhul, mis ei ole varem Eestis registrisse kantud);
• sideameti väljastatud veesõiduki raadioluba, kui laeval on raadiosagedusi kiirgavaid seadmeid.

Teisaldava ujuvvahendi ja ehitatava laeva esmakinnistamiseks esitatavate dokumentide kohta kehtivad erisused: vt laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 44 ja 45 ning teede- ja sideministri 11. veebruari 1999. a määrus nr 8 (RTL 1999, 30, 381). Eesti lipu kandmist õigustavaid dokumente ei esitata.

Lipudokumendid (merelaeval merelaevatunnistus ja liputunnistus, siseveelaeval siseveelaevatunnistus) väljastatakse laevaomanikule laeva kinnistamisel.

• Lipudokument on eesti ja inglise keeles, spetsiaalsel turvaelementidega blanketil ning kannab kohtunikuabi allkirja ja kohtu pitserit.
• Kui laeva andmeid muudetakse, siis tuleb vana lipudokument ära anda. Kohtu registriosakond annab vastu uuendatud andmetega lipudokumendid.
• Kui laev kustutatakse laevakinnistusraamatust, siis tuleb lipudokument ära anda, kohtu registriosakond annab vastu eesti- ja ingliskeelse kustutamistõendi.
• Kõiki neid dokumente väljastatakse laeva kinnistamisel ja uute kannete tegemisel riigilõivuvabalt (lõiv on tasutud juba vastava kande eest).
• Riigilõivu tuleb tasuda aga siis, kui väljastatud lipudokument on kasutamiskõlbmatu või kadunud. Kui laevaomanik on laevakinnistusraamatut pidavale kohtule tõendanud lipudokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumist või kadumist, siis väljastatakse riigilõivu tasumisel korduv lipudokument (korduv mere- ja siseveelaevatunnistus 12,78 eurot ning korduv liputunnistus 7,66 eurot). 
• Merelaeva liputunnistuse väljavõtmine on vabatahtlik, selle eest tasutakse 7,66 eurot riigilõivu.

Millised dokumendid esitatakse omaniku vahetamiseks?

• Laeva asjaõigusseaduse §-de 1 ja 9 alusel on kinnistatud laeva omandi üleminekuks vaja kahte tingimust: sellekohast kokkulepet ja kannet laevakinnistusraamatus.
• Kokkuleppe sisuks peab olema omandi üleandmine ühelt isikult teisele. Kokkulepe peab olema  notariaalselt tõestatud ja mõlemapoolselt allkirjastatud. Rahvusvaheliselt kasutatav Bill of Sale ei ole piisav, kui see ei ole mõlemapoolselt allkirjastatud või kui on kinnitatud üksnes allkirja õigsust.
• Kokkuleppes ei pea sisalduma võlaõiguslikud tingimused (ostusumma, käsiraha, maksetähtajad, valduse üleandmine, laeva ülevaatamine jne). Need võivad olla eraldi lepingus, mis ei pea olema notariaalselt tõestatud ega kinnitatud (näiteks rahvusvaheliselt kasutatavas Memorandum of Agreement vormis).
• Kinnistatud laeva omaniku vahetamiseks, samuti uue kaasomaniku sissekandmiseks tuleb esitada notariaalselt tõestatud kokkulepe ning riigilõivu maksekviitung. Lisada tuleb dokumendid, mis tõendavad, et uuel omanikul on õigus Eesti lipu all sõita.

Kuidas toimub laeva võõrandamine välismaalasele?

• Kui  laev võõrandatakse isikule, kellel ei ole õigust Eesti lippu kasutada, siis on omandi ülemineku kokkulepe lihtkirjalik. Senine omanik esitab laeva kustutamiseks laevakinnistusraamatust notariaalse täistõestusega avalduse. Avaldusele lisatakse dokumendid, millest ilmneb, et uus omanik ei või Eesti lipu alla sõita. 
• Kui laevale on seatud hüpoteeke või kasutusvaldus, tuleb avaldusele lisada ka hüpoteegipidajate ja kasutusvaldaja notariaalselt kinnitatud allkirjaga nõusolek. Kui sellist nõusolekut ei saada, siis tehakse laeva kohta laevakinnistusraamatusse märge, et laev on kaotanud õiguse kanda Eesti lippu. Märge on võrdne laeva kustutamisega, kuid hüpoteegid ja kasutusvaldus jäävad püsima.

Mis on laevahüpoteek ja milliseid dokumente tuleb selle sissekandmiseks esitada?

• Hüpoteek tekib laevakinnistusraamatusse kandmisega ning lõpeb sealt kustutamisega.
• Laevale hüpoteegi seadmiseks esitatakse laevaomaniku ja hüpoteegipidaja notariaalne kokkulepe ning riigilõivu tasumise tõend. Kokkuleppes tuleb ära näidata hüpoteegipidaja andmed (nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood), hüpoteegi rahaline suurus, intressimäär selle olemasolu korral, kõrvalnõuded ja nende rahaline suurus nende olemasolu korral ning kas on tegemist ühishüpoteegiga. 
• Hüpoteegiandmete esitamisel tuleb silmas pidada, et neist peab üheselt ilmnema hüpoteegi rahaline suurus.
• Eesti laevahüpoteek ei eelda tagatavat nõuet. Teiste sõnadega: hüpoteegi abil ei tõendata võla olemasolu, vaid tagatakse hüpoteegipidajale, et tema nõue rahuldatakse hüpoteegi ulatuses laevaomaniku pankroti ja täitemenetluse korral enne teisi võlausaldajaid. 
• Nii võib laevaomanik pärast eelmise laenu tagasimaksmist võtta samalt hüpoteegipidajalt uue laenu ega pea selle tagatiseks uut hüpoteeki sisse kandma ega vana kustutama. Laevaomanik võib hüpoteegi seada ka kellegi kolmanda isiku kohustuse tagamiseks.
• Hüpoteegi väärtus sõltub tema järjekohast. Eesmine järjekoht annab eesõiguse tagumise järjekohaga hüpoteegi ees. Tuleb aga arvestada, et merivõlaga tagatud nõuded kuuluvad rahuldamisele enne hüpoteegiga tagatud nõudeid (vt laeva asjaõigusseaduse 4. osa).
• Hüpoteegi võib seada kaasomanikule kuuluvale osale.
• Hüpoteegi võib seada korraga mitmele laevale (ühishüpoteek), samuti mitme kaasomaniku osale.
• Hüpoteegipidaja võib talle kuuluva hüpoteegi jagada (osahüpoteekideks) ja need uutele hüpoteegipidajatele anda.
• Hagi tagamiseks võib kohus lasta laevakinnistusraamatusse kanda kohtuliku hüpoteegi.

Milleks ja mis alusel kantakse laevakinnistusraamatusse märge?

Laevakinnistusraamatusse tehakse märkeid samas korras mis kinnistusraamatussegi. Märgete tegemise aluseks on kinnistusraamatuseadus (§ 27, § 34¹, vt analoogia põhimõttel ka asjaõigusseaduse § 63). Märkeid on mitut liiki:

• vastuväide laevakinnistusraamatu kande suhtes (sellega tagatakse, et kohtuvaidluse tulemusel saab laevakinnistusraamatu “ennistada” vastuväite-eelsesse seisu);
• eelmärge tulevikus tehtava kande kohta (sellega saab näiteks reserveerida tulevasele hüpoteegile juba ette soodsa järjekoha);
• keelumärge kohtumääruse alusel (sellega pannakse laevakinnistusraamat “lukku”. Isik, kelle kasuks keelumärge tehti, peab aga arvestama, et kui ta kohtuvaidluse kaotab, võidakse talt nõuda keelumärkega tekitatud kahju hüvitamist).

Märke tegemiseks tuleb esitada digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud allkirjaga avaldus ja riigilõivu tasumise tõend (kui märge tehakse kohtulahendi alusel, siis selle ärakiri). Kinnistusraamatuseaduses nimetatud juhtudel tuleb esitada ka puudutatud isikute kinnitatud allkirjadega nõusolekud.

Laevakinnistusraamatu andmetega saab tasuta tutvuda aadressil https://www.just.ee/paring. Päringu tegemiseks on vajalik Eesti isikutunnistus (ID-kaart) ja ID-kaardi lugeja.