01. jaanuaril 2005. a jõustus hooneühistuseadus (RTI,
08.07.2004, 53, 368), mis tunnistas kehtetuks elamuseaduse elamuühistute
tegevust reguleerinud sätted ning alates 01. jaanuarist 2005 kohaldatakse
kõikide olemasolevate ja asutatavate elamu- ja garaa¾iühistute suhtes
hooneühistuseadust. See tähendab, et praegused olemasolevad elamu- ja
garaa¾iühistud, olugi et nad on asutatud enne 01. jaanuari 2005. a, peavad oma
tegevuses aluseks võtma hooneühistuseaduse ja tulundusühistuseaduse.
Olemasolevate elamu- ja garaa¾iühistute põhikirjade hooneühistuseadusega
kooskõlla viimiseks on aega 2008. a 01. jaanuarini. Senikaua kuni põhikirja ei
ole hooneühistusegadusega kooskõlla viidud, kehtivad põhikirjast ainult need
sätted, mis ei ole hooneühistuseadusega vastuolus. Hooneühistuseadusega
vastuolus olevate põhikirja sätete asemel kehtib hooneühistuseaduse vastav säte.
Käesoleva kirja lisades nr 7 - 9 on esitatud põhikirja muutmiseks vajalike
dokumentide - põhikirja, üldkoosoleku protokolli ja registrile esitatava
avalduse - näidised.
Hooneühistuseadus tõi kaasa kaks olulist muudatust:
hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pantimise leping peab olema
notariaalselt tõestatud. hooneühistu liikmete nimekirja peab
mittetulundusühingute ja sihtasutuste register. Hooneühistu organid on
liikmete üldkoosolek ning juhatus. Hooneühistu juhatus peab esitama
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile liikmete nimekirja (vt lisa nr
1 punkt 2 ja lisa nr 11) ning seda ka enne 01. jaanuari 2005. asutatud ühistuste
puhul. Seni, kuni liikmete nimekirja registrile esitatud ei ole, tuleb
elamuühistu juhatusel endiselt pidada oma liikmete üle arvestust ning vajadusel
anda sellekohaseid tõendeid (mille soovituslik vorm on toodud lisas nr 10).
Olemasolevatel ühistutel tuleb muuta ühistu nime, kuivõrd hooneühistu
nimi peab sisaldama sõna „hooneühistu“. Oluliseks muudatuseks
hooneühistuseaduses on veel hoonejaotusplaani koostamise nõue.
Hoonejaotusplaanil märgitakse, milline hoone osa (korter või garaa¾) on iga
hooneühistu liikme ainukasutuses. Ülejäänud hoone osad, mis on vajalikud hoone
püsimiseks (näiteks katus, korstnad, välis- ja siseseinad, jm), ohutuse
tagamiseks või ühiseks kasutamiseks (näiteks trepikoda), jäävad hooneühistu
liikmete ühisesse kasutusse, seda isegi siis, kui mingi selline osa asub ühe
liikme korteris (näiteks korstnajalg või sisesein).
Koos
hoonejaotusplaani koostamise ning iga liikme ainukasutuses oleva hoone osa
määramisega tuleb üldkoosolekul otsustada ka liikmemaksumäära suurus.
Hooneühistuseadus näeb nimelt ette, et liikmed on ühiskasutuses olevate osade
korrashoiuks kohustatud tasuma liikmemaksu vastavalt liikmemaksumäärale.
Liikmemaksumäär vastab liikme ainukasutuses olevale hooneosale.
Juhul
kui elamu- või garaa¾iühistu ei soovi jätkata tegevust hooneühistuseaduse
kohaselt, on võimalik hooneühistu likvideerida, anda korterid/ garaa¾id üle
korterite/ garaa¾ide valdajate omandisse ning asutada korteriühistu.
Senikaua kuni olemasolevat ühistut ei ole likvideeritud, tuleb täita
hooneühistuseaduse sätteid. Hooneühistu likvideerimise ja korteriühistu
asutamiseks vajalikke toiminguid on kirjeldatud käesoleva kirja lisas nr 1.
Lõpetuseks peab Justiitsministeerium vajalikuks märkida, et seniste
elamu- ja garaa¾iühistute tegevuse hooneühistuseadusega kiiremas korras
kooskõlla viimine on isikute õiguste kaitse ning kohtuvaidluste ennetamise
seisukohalt äärmiselt oluline ning vajalike toimingutega oleks soovitav alustada
esimesel võimalusel.
