Tänases Kuriteoennetuse Nõukogus räägiti kuriteoennetuse süsteemi muutmisest ja uimastiennetusest

Justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja tutvustas istungil justiitsministeeriumi valminud korrakaitseseaduse eelnõu ennetuse osa, mis muudaks oluliselt praegust süütegude ennetamise süsteemi. Eelnõu kohaselt hakkaks kuritegevuse ennetamisega edaspidi tegelema Süütegude Ennetamise Nõukogu, kuhu kuuluksid justiits-, sise-, sotsiaal- ning haridus- ja teadusminister. Igas ministeeriumis tuleks moodustada oma vastutusvaldkonna töörühm ning teha sel teemal iseseisvalt koostööd ka omavalitsustega. Edaspidi hakkaks siis sotsiaalministeerium tegelema sotsiaalsete; haridus- ja teadusministeerium kasvatuslike; justiitsministeerium tagajärgede kõrvaldamise ja siseministeerium olustikuliste ennetusteemadega. Lisaks sellele korraldatakse kõigis kohaliku elu küsimustes.ennetustööd ka kohalikul tasandil.

Justiitsministeeriumi eestvedamisel koostatakse igal aastal süütegude ennetamise riiklik tegevuskava, mille täitmise aruande esitab nõukogu igal kevadel Riigikogule. Süütegude ennetamist rahastatakse eelnõu kohaselt riigieelarvest ministeeriumide kaudu; kohaliku tasandi ennetustööd kohaliku omavalitsuse eelarvest; sealjuures on riigil võimalus omavalitsusi täiendavalt toetada eriprojektide raames.

Lisaks kõneles Martin Hirvoja vangide vähendamise kavast, mis näeb ette kolm võimalust kinnipeetavate hulga vähendamiseks. „On võimalik saavutada vangide hulga vähenemine karistuste pikkuse lühendamise, vanglakaristuste osakaalu vähendamise ning välismaalastest kinnipeetavate väljasaatmise abil,“ kõneles Hirvoja. „Karistuste pikkusi saab lühendada nii karistusmäärade muutmise abil kui ennetähtaegselt vabastatavate kinnipeetavate hulga suurendamise teel. Vanglakaristuste osakaalu vähendamine on võimalik, pakkudes uimastisõltlastest süüdimõistetuile näiteks valikut, kas minna vangi või ravile; ka on võimalik rakendada elektroonilist valvet näiteks ennetähtaegselt vabastatute suhtes. Kaalumisel on ka korduva pisivarguse dekriminaliseerimine, et inimene ei satuks näiteks teistkordselt šokolaadivarguselt tabatuna vangi.“ 

"Vangide arvu tark vähendamine tähendab seda, et vangistusi on võimalik vähendada  ennekõike näiteks liikluskuritegude ja mittevägivaldsete varavasteste kuritegude osas, mille osakaal on kuni kolmveerand kõikidest kuritegudest. Kinnipeetavate hulga vähendamine ei tähenda seega kindlasti ohtlike isikuvastaste või organiseeritud kuritegevusega seotud kurjategijate vangistuste lühendamist või ärajätmist. Käivitatud on ka ulatuslikud teaduslikud kriminoloogiauuringud vangide kontingendi ja karistuspraktika analüüsimiseks," lisas Hirvoja.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Anneli Taal ja sotsiaalminister Jaak Aab andsid ülevaate uimastitega seotud problemaatikale suunatud tegevustest 2005. aasta esimesel poolel ning ka ennetustegevusest selle aasta teisel poolel ning järgmisel aastal. „Sel aastal oleme toetanud uimastiennetusprojektide rakendamist maakondlikul tasemel, osalenud noortele suunatud uimastiennetusüritustel. Oluline on ka tervisekasvatuse õpetuse standardite loomine ja uue riikliku õppekava väljatöötamine koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga, kuna praegu gümnaasiumides terviseõpetuse tunde pole ja see peab kindlasti muutuma uue õppekava raames. Samuti oleme sel aastal Tallinnas, Ida-Virumaal ja mujalgi viinud läbi koolitusi nii ravi, rehabilitatsiooni kui kahjude vähendamise teemadel.“ kõneles Taal. “Koostöös kohalike omavalitsustega on 2005. aastal avatud narkomaanidele 3 päevakeskust ehk madala läve keskust, millest üks kahjuks hetkel ei toimi; samuti avati Sillamäel äsja rehabilitatsioonikeskus kuni 30 inimesele ja Tallinnas avatakse peagi ravikeskus. Lähikuudel on valmimas ülevaatlik uuring süstivatest narkomaanidest Eestis ning HI-viiruse levikust nende seas.“

2005. aastal kulub riikliku narkomaania ennetamise strateegia ellurakendamiseks kokku 5,5 miljonit krooni, järgmisel aastal suureneb see summa 11,8 miljoni kroonini.

Ka tutvustas Anneli Taal äsja valminud HIV/AIDSi riiklikku strateegiat aastateks 2006-2015. Strateegia olulisteks sihtgruppideks on süstivad narkomaanid ja kinnipeetavad, olulisteks tegevusteks HIV  leviku  ja narkomaania piiramine vanglates ning kutsetöö ohutuse tagamine politseinike ja päästetöötajate seas. „Strateegia peamiseks eesmärgiks on saavutada see, et HI-viiruse levik oleks püsiva langustendentsiga; tegevusprioriteetideks on ennetus süstivate narkomaanide ja noorte seas ning juba nakkuse saanud inimeste ravi. HIVi leviku piiramiseks peavad riiklikud institutsioonid ühtselt tegutsema ja peame looma ühtse tegevusraamistiku kõigile, kes selle teemaga seotud, oluline on luua ka HIV ja AIDSi problemaatikaga tegelev komisjon valitsuse juurde.“ Strateegia loomisel tegutses poole aasta jooksul üle 60 töögrupi, nende seas nii omavalitsused, HIV-positiivsed inimesed, erasektor, doonorid, kolmas sektor jne. Vabariigi Valitsusse kinnitamiseks saadetakse strateegia lähinädalatel.

Ave Mellik
Avalike suhete talitus
Justiitsministeerium
tel 6208 114
mob 56 637086