Kohtute haldamise nõukoda kinnitas Tallinna Halduskohtu esimehe kandidaadi
4. detsember 05
/
Reedel, 2. detsembril kogunenud kohtute haldamise nõukojas sai heakskiidu justiitsminister Rein Langi poolt välja pakutud Tallinna Halduskohtu esimehe kandidaat Villem Lapimaa.
Ülejäänud kohtute esimehed kiitis kohtute haldamise nõukoda heaks kuu aega tagasi. Harju Maakohut hakkab juhtima Helve Särgava; Tartu Maakohut Donald Kiidjärv; Viru Maakohut Pavel Gont¹arov, Pärnu Maakohut Rubo Kikerpill ja Tartu Halduskohut Tamara Hristoforova.
Alates jaanuarist 2006. koondatakse senised linna- ja maakohtud nelja piirkonna alla - Harju, Viru, Tartu ja Pärnu. Senised halduskohtud koondatakse kahe piirkonna alla, milleks on Tallinn ja Tartu. Kõik tegutsevad kohtud jäävad alles ning nimetatakse ümber kohtumajadeks. Selline lahendus järgib teiste õigusekaitseorganite arenguid – reform, millega moodustati Eestis neli tööpiirkonda, rakendus politseis ja prokuratuuris 2004. aastal.
Kuna esimese astme kohtute koormused erinevad rohkem kui kaks korda, tekib muudatuste tulemusena võimalus ressurssi kohtus sisemiselt vastavalt koormustele ümber jagada. Samuti on pool esimese astme kohtutest n-ö väikekohtud, kus ühe kohtuniku pikem äraolek (nt lapsehoolduspuhkuse tõttu) tähendab 25–33% muutust töökoormuses ning vaja oleks (ajutisi) lisajõude. Kui töökoormus on erinev, saab kohtuasju anda selle kohtumaja kohtunikule, mis on kohtu enda kinnitatud tööjaotusplaani järgi vähem koormatud. Seejuures peavad kohtutöötajad seda vähem piirkonnasiseselt liikuma, mida paremini on töö korraldatud, näiteks saab jagada paindlikult ümber eelkõige kirjalikke ja lihtsamaid menetlusi.
Muutuva õigusruumi kontekstis on samuti oluline, et kohtunikel tekib tööpiirkondade ühendamise abil võimalus mingile teemale spetsialiseeruda (nt alaealiste kuritegevus, perevägivald, majanduskuriteod) ning see aitab ühtlustada ja parandada kohtulahendite kvaliteeti.
