Justiitsministeeriumis ei ole valminud korruptsioonikuritegude karistusi vähendavat eelnõu
9. detsember 05
/
Justiitsministeeriumis ei ole valminud seaduseelnõu, mille kohaselt vähendatakse korruptsioonikuritegudega seotud karistusi. Ajakirjanduses kajastamist leidnud dokumendi näol on tegu töödokumendiga, kus kõnealusel teemal pakutakse välja vaid üks võimalik lahendus ning ministeeriumi juhtkond asub võimalikke alternatiive analüüsima alles järgmise aasta esimeses kvartalis.
"Majanduskuritegude muutmise eelnõu ettevalmistamine oli justiitsministeeriumi tööplaanis juba enne valitsuse vahetust, eelmise justiitsministri Ken-Marti Vaheri ametiajal, seega pole teema sugugi tõstatatud praeguse ministri poolt. Eelnõu pidi valmima selle aasta suvel, ent kuna tegu on keeruka teemaga, võtsime aega juurde, et asjaga põhjalikult tegeleda," kõneles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Martin Hirvoja. "Juba 2004. aasta lõpul oli nii praktikute kui ministeeriumi ametnike poolt tõstatatud vajadus analüüsida moraalse kahju sobilikkust karistusõigusesse selle tänases vormis. Riigikohus tõstatas 2005.aasta suvel küsimuse, kas mittevaralise kahju võimalikkus seoses ametialase kuriteoga on põhiseadusega vastuolus või mitte. Kahtlemata on tegu küsimusega, mis on arutuse all ja siin on tõepoolest tõsine probleem olemas - ministeeriumi ülesanne on leida põhiseadusega kooskõlas olev ja efektiivne lahendus."
"Samuti tuleb tunnistada, et riigikoguliikme Ken-Marti Vaheri teadmised uurimisasutuste prioriteetsetest tegevustest on kahjuks ebatäpsed - korruptiivse tulu jälitamine ja konfiskeerimine on sise- ja justiitsministri vahel sõlmitud Laulasmaa deklaratsiooni kohaselt uurimisasutuste prioriteetide hulgas," lisas Hirvoja. "Kajastamist on leidnud vaid antud töödokumendi üks aspekt, samas on sama õigusakti raames on plaanis tugevdada ka võitlust organiseeritud kuritegevusega. Korruptsioonivastase võitluse tugevdamine toimub mitte põhiseaduse mõttes küsitava moraalse kahju abil, vaid näiteks mõjuvõimuga kauplemise kriminaliseerimise abil. Organiseeritud kuritegevuse, kriminaaltulu ja rahapesuga seonduvad teemad saavad eelnõu valmides samuti senisest täpsemalt ja selgemalt reguleeritud, et neid oleks lihtsam menetleda,"
"Mul on heameel, et justiitsministeerium saatis eelnõu töövariandi prokuröridele tutvumiseks enne ministrile esitamist. Selline koostöö seaduseloojate ja praktikute vahel on väga vajalik. Äärmiselt kahetsusväärne on aga see, et prokurör edastas töödokumendi ajakirjanikele valmis eelnõu pähe ja jagas eksitavaid kommentaare," sõnas juhtiv riigiprokurör Margus Kurm.
