Kommentaariks 13.12 Postimehes ilmunud informatsioonile

2. Teiseks: tegu ei ole justiitsministeeriumi ebaõnnestunud töödokumendiga, nagu väidab Postimees, vaid riigile vajaliku töömahukat seaduseelnõu töödokumendiga, kus muu hulgas lahendatakse majanduskuritegude, maksukuritegude, intellektuaalomandi kuritegude, ametialaste kuritegude, terrorismikuritegude määratluse teravalt tõusetunud vead ja probleemid ning luuakse õigusriigi põhimõtetele vastav ja süsteemsem eriosa.

Ametiseisundi kuritarvitamise kui nn mis tahes ametialaste rikkumiste üldkoosseisu vajalikkus on tervikuna äärmiselt küsitav ning justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond kavatseb esitada ministrile ettepaneku kaaluda tõsiselt selle paragrahvi tervikuna kehtetuks tunnistamist ning heaks kiita ligi 10 uut või täiendatud täpselt määratletud teokirjeldusega ametialaste kuritegude erikoosseisu (näiteks: mõjuvõimuga kauplemine; korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangute jäme rikkumine, usalduse kuritarvitamine, riigihangete seaduse eiramine, jälitustegevuse või kriminaalmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine; arestialuse või vahistatu ebaseaduslik vabastamine, raamatupidamise kohustuse rikkumine jne) lisaks juba olemasolevale ligi 20 ametialase kuriteo erikoosseisule (vt nimekiri ametialastest kuritegudest allpool).

Ametialasteks üldkuritegudeks jääksid sel juhul pistis, altkäemaks ja ametialane võltsimine ning võimuliialdus.

Praegune menetluspraktika on selline, et vanglaametnik, kes näiteks sisekorraeeskirja rikkudes jätab 300 krooni õigele kontole üle kandmata, millega põhjustab „olulise moraalse kahju“, saab karistada ametialase kuritarvituse eest kuni viie-aastase vangistusega, kuid samas riigihangete seaduse jäme rikkumine on teise ametialase erikuriteo paragrahvi järgi karistatav vaid kuni ühe-aastase vangistusega.

Nn moraalse kahju kui kuriteo tunnuse kooskõla põhiseadusega on kahtluse alla seadnud ka riigikohus (vt riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.06.2005 lahendit karistusseadustiku § 289 põhiseaduslikkuse kohta http://www.nc.ee/klr/lahendid/tekst/222479907.html). Õigusriigi põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus määratlemata seaduse järgi isik ei saa piisavalt kindlusega ette prognoosida, milline tegu on karistatav kuriteona ja milline mitte. Olukord, kus kirjeldatud pisirikkumise eest on võimalik karistada kuni viieaastase vangistusega ja samas riigihangete jämeda rikkumise eest vaid kuni üheaastase vangistusega, on vastuvõetamatu. Probleem on pigem selles, et riigihangete seaduse rikkumise korral  ei ole võimalik teha jälitustoiminguid ning eelnõuga on vaja tõsta karistust vähemalt kolmeaastase vangistuseni. Sarnaselt on vaja korrastada kogu ametialaste kuritegude süsteem , välja sai toodud vaid üks näide. 

Lisaks on Eestis kriminaliseerimata mõjuvõimuga kauplemine, mida nõuab Euroopa Nõukogu korruptsioonikonventsioon, kuid mille vastavast sättest on Eesti teinud erandi (reservatsiooni) Praegu on justiitsministeerium saatnud Riigikogu menetlusse vastava seaduseelnõu nimetatud reservatsioonist loobumiseks ja mõjuvõimuga kauplemise kriminaliseerimiseks.

3. Kolmandaks. Tõele ei vasta Postimehe väide, et nimetatud eelnõu projekt on praeguseks kooskõlastusringil. Kordame veelkord – tegemist on töödokumendiga, mis ei oma veel ametlikku seaduseelnõu staatust. 

Avaliku teabe seaduse järgi on seaduseelnõud reeglina enne nende ametlikule kooskõlastusringile saatmist asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumendid. See ei ole nii mitte varjamiseks, vaid selguse huvides. Kuna sellises tööjärgus on osalistel palju ideid ja ühtlustamata arusaamu, siis on sellises järgus avalikkuse teavitamine tegelikult avalikkuse eksitamine.

Reeglina algab avalik debatt eelnõu üle pärast seisukohtade esialgset kooskõlastamist ning eelnõu heakskiitmist ministri poolt. Seekord oleme kahjuks sunnitud rääkima ennatlikult eelnõu sisust meedia vahendusel juba keset tööprotsessi, kuhu oleme omal initsiatiivil kaasanud prokuröre ja teisi ametnikke.