Justiitsminister Rein Lang: me ei kavatse vähendada karistusi korruptsioonikuritegude eest

14. detsember 05

Tänases Riigikogu infotunnis Riigikogu liikmete küsimustele vastates rõhutas justiitsminister Rein Lang, et võitlus organiseeritud kuritegevusega ning kriminaaltuluga on nii justiits- ja siseministeeriumi kui ka uurimisasutuste prioriteet. "Kui olete Eestis toimuvat tähelepanelikult jälginud, siis võitlus korruptsiooniga ei ole enam trummipõrin," sõnas minister. "Näiteks võiks siin tuua Luhamaa tolliametnike või Harjumaa ja Tallinna liikluspolitseinike vastutuselevõtmise. Vähetähtis pole ka see, et Eesti valitsus on otsustanud kaotada reservatsiooni Euroopa Nõukogu konventsioonile, mis kohustab Eestit kriminaliseerima mõjuvõimuga kauplemise. Vastav eelnõu jõuab peagi valitsuse ette."

Justiitsminister rõhutas, kuivõrd oluline on luua võimalus võtta kurjategijailt kriminaalse tulu konfiskeerimise tulemusena ka see vara, mille kurjategijad on enda nimelt ära kantinud. "Paljudel juhtudel on kurjategijad oma kriminaalse tulu siirdanud kolmandate isikute nimele kaugelt enne kriminaalmenetluse alustamist. See on tõsine probleem, millega tuleb kindlasti tegeleda. Oleme tähelepanelikult analüüsimas ka Ameerika Ühendriikide vastavat praktikat, et sealt meile sobiv osa üle võtta."

Kõneledes viimasel ajal ajakirjanduses ohtrat tähelepanu pälvinud ametialaseid kuritegusid puudutavast töödokumendist, kinnitas minister, et vaidlusalune paragrahv on liiga üldsõnaline ning Riigikohtu hinnangul võib see olla vastuolus Eesti põhiseadusega. "Nõndanimetatud kummist ametialaste kuritegude paragrahv tuleb asendada konkreetsete kuriteokoosseisudega, selle nimel justiitsministeeriumi ametnikud tööd teevadki. Eelnõu kui sellist pole veel olemas, eksisteerivad töödokumendid, mis ringlevad ministeeriumi ametnike vahel. Minister pühendatakse debattidesse siis, kui ideed omandavad teatud küpsuse staadiumi, see protsess nii kaugel veel ei ole."

Justiitsminister Rein Lang nentis ka, et lisaks kõnealusele probleemsele sättele võib karistusseadustikus olla veelgi osi, mis võivad Riigikohtu hinnangul osutuda põhiseadusega vastuolus olevaks. "Aeg oleks pidada Eesti ühiskonnas maha debatt, kas me pole liiga pillavalt tegelenud kriminaliseerimisega. Igas ühiskonnas on inimesi, kellele ei mõju miski muu kui vanglakaristus, ent kas me pole praegu jõudnud olukorda, kus vanglates istub palju inimesi, kes tegelikult võiksid oma karistust kanda väljaspool vanglat. Oleme kriminaliseerinud näiteks teistkordse joobes juhtimise, kuid see pole vähendanud juhtumite arvu. Võibolla peaksime siin mõtlema alternatiivsetele lahendustele, kas või liiklusvahendi konfiskeerimisele. Olen ka üpris veendunud, et ametialase kuriteo toime pannud isikutele mõjuvad oluliselt paremini raha konfiskeerimine ja suured trahvid kui vangistus."