Käesoleva
aasta esimesel poolel registreeriti ligi kümnendiku võrra vähem kuritegusid kui
eelneval poolaastal. Enam kui 10% on aasta esimese kuue kuuga vähenenud ka
kinnipeetavate arv vanglates.
Justiitsministeeriumi
kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Eerik Hanni sõnul registreeriti
2007. aasta esimesel poolaastal kokku 25 517 kuritegu, mis on peaaegu sama palju
kui möödunud aasta samal perioodil. „2006. aasta teise poolaastaga võrreldes on
registreeritud kuritegude arv aga ligi kümnendiku võrra vähenenud,“ rõhutas
Hanni.
Registreeritud kuritegudest veidi üle poole moodustasid
varavastased kuriteod, 11% isikuvastased kuriteod, 10% liikluskuriteod ning 9%
avaliku rahu vastased kuriteod.
„Möödunud aasta statistikaga
võrreldes on Eestis vähenenud nii tahtlike tapmiste kui ka mõrvade arv.
Röövimiste hulk on võrreldes eelmise poolaastaga jäänud samale tasemele, kuid
jääb siiski tunduvalt alla nii 2005. aasta kui ka 2006. aasta esimese poolaasta
näitajatele,“ rääkis Hanni.
Mootorsõiduki vähemalt teistkordse
joobes juhtimise juhtumeid registreeriti käesoleva aasta esimesel poolel peaaegu
sama palju kui eelmise aasta teisel poolel. 2006. aasta esimese poolaastaga
võrreldes on see arv siiski veerandi võrra tõusnud.
Hanni sõnul
ei ole kuritegude piirkondlikus jaotuses võrreldes eelmise poolaastaga suuri
muudatusi toimunud. „Iga teine kuritegu registreeriti Põhja piirkonnas ning
viiendik kuritegudest Lõuna piirkonnas. Viru piirkonnas registreeriti 15% ja
Lääne piirkonnas 12% kõikidest kuritegudest,“ ütles Hanni.
Aasta
esimesel poolel on vähenenud ka kinnipeetavate ning vahistatute arvud. „1. juuli
seisuga viibis Eesti kinnipidamisasutustes 3710 isikut, nendest 918
eeluuritavat. Seega on vangide arv vähenenud 600 kinnipeetava võrra ning
vahistatute arv vähenenud 127 inimese võrra,“ selgitas Hanni.
Justiitsminister Rein Langi hinnangul on kinnipeetavate arvu
vähenemise tinginud eelkõige alternatiivkaristuste edukas rakendamine ning
kuritegevuse üldine vähenemine. „Rõõm on tõdeda, et aja jooksul on erinevad
meetmed hakanud vilja kandma,“ ütles Lang.
Langi sõnul on
suurenenud ennetähtaegselt vabanenute arv, mis tähendab et üha enam väljub
vanglaväravast inimesi, kes saavad ühiskonnas kohanemiseks abi
kriminaalhooldajatelt. „Edukalt on tööle rakendunud ka elektrooniline
järelevalve, mis võimaldab ennetähtaegselt vabastatute üle tõhusat kontrolli
teostada – eelmisel nädalal paigaldati juba 30. võru,“ rõõmustas minister.
„Samuti on kinnipeetavate arvule mõju avaldanud viimastel
aastatel stabiilselt vähenenud kuritegude hulk,“ selgitas Lang.
Eestis on täna ligikaudu 277 kinnipeetavat 100 000 elaniku
kohta. Nii madal ei ole kinnipeetavate arv olnud kogu Eesti iseseisvuse
taastamisele järgnenud aja jooksul.
Minister Langi sõnul on
Eestil siiski veel kinnipeetavate arvu vähendamisel pikk tee käia. „Kui enamikes
Ida-Euroopa riikides kõigub kinnipeetavate suhtarv 200 ümber, siis
Lääne-Euroopas jääb see alla 150, Skandinaavia riikides aga hoopis alla 80.
Samas ei saa sellised tulemused olla meile eesmärgiks omaette, vangide arvu
vähenemine saab käia ainult käsikäes kriminaalhoolduse tõhustamise ning
kuritegevuse üldise vähendamisega,“ rõhutas minister.
