Ministrid: olukorra parandamiseks liikluses on vaja tervet seadusemuudatuste paketti

Justiitsminister <?xml:namespace prefix = st1 ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags" />Rein Langi sõnul otsustati kohtumisel moodustada töögrupp, kelle ülesandeks on välja töötada seadusandlik pakett. „Tänases olukorras ei ole meil mingit kasu ühest muudatusest või täiendusest seaduses, vaja on välja töötada täielik erinevaid õigusvaldkondi hõlmav pakett,“ rõhutas Lang.

Töögruppi kuuluvad Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, politsei ja prokuratuuri esindajad, kavas on kaasata ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.

Justiitsministri sõnade kohaselt peaks seadusemuudatuste pakett hõlmama hoopis laiemat valdkonda, kui vaid karistused joobes juhtimise eest. „Näiteks on vaja leida lahendus küsimusele, kuidas toimida liisitud autode puhul, analüüsida, kuidas on võimalik asendada konfiskeerimist, vaadata üle liikluskindlustuse regulatsioon,“ loetles Lang.

Siseminister Jüri Pihl rõhutas, et kindlasti vajab ülevaatamist ka väärteomenetluse kiirus. „Näiteks puudub siin kiirmenetluse võimalus, mis tähendab, et liikluses toime pandud väärtegude menetlemine võib aega võtta kuni 45 päeva,“ ütles Pihl. „See aga ei lähe kuidagi kokku põhimõttega, et teole peab tagajärg järgnema võimalikult ruttu.“

Samuti peaks Pihli hinnangul kiirendama liiklusrikkumiste vormistamist. „Kui trahvi vormistamine tänaval võtab aega poolest tunnist ühe tunnini, siis selge on see, et kogu protseduur on vaja hoolikalt ümber vaadata.“

Kohtumisel lepiti konkreetselt kokku ka seadusemuudatuses, mille kohaselt on teatud joobeastmest alates sõiduki juhtimine kuritegu juba esmakordsel vahelejäämisel. „Selliseks piiriks otsustasime tänasel nõupidamisel määrata 1,5 promilli,“ ütles Lang

Töögrupp töötab seadusemuudatuste paketi välja 15. septembriks.

Justiits- ja siseministri koostöökohtumistel traditsiooniliselt ülevaate Laulasmaa prioriteetide täitmisest politsei ja prokuratuuri esindajad, tänase kohtumise peateemaks oli lisaks joobes juhtimise karistuspoliitika.

Kohtumisel esinesid ettekandega riigi peaprokurör Norman Aas, riigi juhtivprokurör Margus Kurm, politseipeadirektor Raivo Aeg, Kaitsepolitsei peadirektor Aldis Alus ning keskkriminaalpolitsei juht Elmar Vaher.

Laulasmaa deklaratsioon, milles on kirjas ühised tegevusprioriteedid ja eesmärgid, allkirjastati 22. augustil 2005 Justiits- ja Siseministeeriumi ning politsei ja prokuratuuri juhtide kohtumisel.

Ühiste põhieesmärkidena määratleti võitlus alaealiste poolt ning nende suhtes toime pandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega, ja võitlus organiseeritud kuritegevusega, eelkõige uimastite, rahapesu ja inimkaubandusega seotud kuritegevusega.

Lugupidamisega,