Eesti elanikud ei tea piisavalt oma korrakaitse ja kohtupidamisega seotud õigusi

Justiitsministeeriumi asekantsleri <?xml:namespace prefix = st1 ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags" />Urmas Volensi sõnul saab õigussüsteem tõhusalt toimida vaid siis, kui inimesed on teadlikud selle pakutavatest võimalustest ja oskavad neid kasutada. „Õigusriigi seisukohast on seaduste toimivuse oluliseks eelduseks see, et inimesed seaduseid teavad, järgivad ja neid kasutavad,“ ütles Volens.

Justiitsministeeriumi nõuniku Uku-Mats Peedoski sõnade kohaselt on suure osa inimeste teadmised õigussüsteemist üsna rahuldaval tasemel, kuid seejuures eristub üks grupp inimesi, kes paistab teiste seast silma märgatavalt väiksemate õigusteadmiste poolest. „Konkreetsete valdkondade lõikes olid kõige lünklikumad vastajate teadmised korrakaitsega seotud õigustest, samuti ei teata oma õigusi kohtus,“ rääkis Peedosk.

„Näiteks arvas üle kolmandiku vastajatest ekslikult, et kohus võib inimest kohustada oma süütust tõestama,“ selgitas Peedosk.

„Üllatav oli tulemus ka põhiõiguste spontaansel loetlemisel – üheks enim mainitud põhiõiguseks oli õigus tööle, samas ei mainitud aga kordagi õigust puhtale looduskeskkonnale või õigust saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni,“ nentis Peedosk.

Peedoski sõnul moodustas olulise osa uuringust ka see, kust inimesed oma õigusalaseid teadmisi saavad ja õigusalastele küsimustele vastuseid otsivad. „Õigusalase info saamise seisukohast on kõige olulisem kindlasti meedia – sealt pärinevad enam kui 80% elanike õigusalased teadmised,“ ütles Peedosk. „Konkreetsetele küsimustele otsitakse vastuseid enim Internetist.“

Uuring viidi läbi personaalintervjuude teel, kokku tehti 503 intervjuud 18-74-aastaste Eesti elanikega.

Uuringuga saab tutvuda siin: Eesti elanike õigusteadlikkuse uuring (2007)

Lugupidamisega,