Eur-Lex – EL-is vastuvõetud õigusaktid
Prelex – EL-i õigusaktide eelnõud ja nende menetlusetapid
EP OEIL – Euroopa Parlamendi õigusloome jälgimissüsteem
KOOSTÖÖ KRIMINAALÕIGUSE ALAL
Menetlusõigused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet
Direktiivi eesmärk on sätestada ühised miinimumnõuded kahtlustatava ja süüdistatava õiguse kohta saada kriminaalmenetluses teavet. Direktiivi eelnõu on üks osa nn menetlusõiguste tõhustamise teekaardist, mis kiideti heaks 30.11.2009.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja õigust teatada kinnipidamisest
Eelnõu käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja õigust teatada kinnipidamisest. Eelnõu on üks osa nn menetlusõiguste paketist, mille eesmärk on kehtestada ühtsed miinimumstandardid kriminaal-menetluses EL liikmesriikides ning seeläbi suurendada vastastikku usaldust liikmesriikide õigussüsteemide vahel. Käesolev direktiivi eesmärk on ühtlustada ELis kaitsja abi tagamist süüdistatavatele ja kahtlustatavatele kriminaalmenetluses ning isiku õigust teavitada oma kinnipidamisest teisi isikuid.
Küberkuritegevuse vastane võitlus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2005/222/JSK
Euroopa Komisjon avalikustas eelnõu 30.09.2010. Direktiivi eesmärk on näha ette EL tasandil miinimumnõuded st ühtlustada liikmesriikide õigust arvuti- ehk küberkuritegude osas. Direktiivi kohaselt on kõik liikmesriigid kohustatud direktiivis nimetatud tegevused kriminaliseerima ning nägema nende toimepanemise eest efektiivsed, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Täiendavalt näeb direktiiv ette juriidiliste isikute vastutuse, raskendavad asjaolud nende kuritegude toimepanemisel ning reguleerib riikidevahelist koostööd küberkuritegevuse vastases võitluses.
Ohvrite õigused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded
Eelnõu eesmärgiks on täiendada ja konkretiseerida 2001. a nõukogu raamotsust ohvri seisundi kohta kriminaalmenetluses. Kuna raamotsusesse tehtavate sisuliste muudatuste arv on suur, tuleb raamotsus selguse huvides tervikuna direktiiviga asendada. Kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö tugineb kohtuotsuste vastastikkuse tunnustamise põhimõttele ja seetõttu peavad menetlusosalised olema kindlad, et liikmesriikide õigusnormid on piisavad, et neid norme kohaldatakse korrektselt. Tegemist on miinimumnõuete kehtestamisega EL tasandil – st liikmesriikidel säilib õigus minna EL standarditest kaugemale. Direktiiv käsitleb kuriteoohvritele asjakohase kaitse ja toe osutamist, kuriteoohvrite kriminaalmenetluses osalemise võimaluse tagamist, kuriteoohvri staatuse tunnustamist ning seda, et kuriteoohvritesse suhtutakse lugupidamise ja viisakusega ning professionaalselt kõigis kontaktides avaliku võimu esindajatega ning ohvriabiteenuseid ja taastava õigusemõistmise teenuseid osutavate asutustega.
Euroopa uurimismäärus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades
Liikmesriikide, sh Eesti, poolt 2010. aasta kevadel algatatud direktiivi eelnõu eesmärgiks on lihtsustada liikmesriikide vahelist koostööd kriminaalmenetluses ja menetleda kiiremini piiriüleseid kriminaalasju. Selleks soovitakse parandada kriminaalmenetluse raames välisriigist vajalike tõendite kättesaamist ning asendada olemasolevad tõendite kogumisega seonduvad õigusaktid ühe kompaktse õigusaktiga.
KOOSTÖÖ ERAÕIGUSE VALDKONNAS
Ühine müügiõigus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise müügiõiguse kohta
Eelnõu peaks kaasa aitama siseturu elavdamisele, julgustades ettevõtjaid tegutsema senisest enam piiriüleselt. Määrusega sätestatakse terviklik õigusnormide kogumik, mida tulevikus oleks võimalik kõigil EL keskmise ja väikese suurusega ettevõtjatel kasutada nii omavahel kui tarbijatega sõlmitavate piiriüleste müügitehingute puhul kohaldatava õigusena. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb nimelt siis, kui kaupleja sõlmib müügilepingu teises liikmesriigis asuva tarbijaga, järgida alati (ja seda sõltumata sellest, milline õigus lepingule kohaldub) tarbija elukohariigi tarbijakaitseõiguse kohustuslikke norme. Võimalus rakendada selle asemel alati ühtseid Euroopa müügiõiguse norme vähendaks vajadust enne piiriülese kaubandustegevuse alustamist õppida tundma teise liikmesriigi siseriiklikku õiguskorda, hoides sel viisil kokku piiriülese kaubandustegevuse kulusid. Kasusaajateks oleksid ka tarbijad, kelle valikuvõimalused pakutavate toodete osas kasvaksid, kuivõrd kauplejatel oleks hõlpsam pakkuda neid ka riikidesse, mis seni turu väiksuse tõttu ja arvestades õiguskorra tundmaõppimise kulusid, ei ole väga atraktiivsed olnud.
Pärimisasjade määrus
Määrus, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste ja ametlike dokumentide tunnustamist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist
Määruse eelnõu eesmärgiks on piiriüleste (ehk siis olukord, mil pärimisasi omab puutumust mitme riigiga) pärimismenetluste ja pärimisvaidluste lihtsustamine, määrates selleks, millises riigis tuleks pärimisasja või pärimisvaidlust lahendada, milline õigus pärimisasja lahendamisele kohaldub ning luues üle-Euroopalist kehtivust omava Euroopa pärimistunnistuse.
Brüssel I määrus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
Muudetav määrus on tuumikõigusakt ELs tsiviilalase justiitskoostöö vallas ja selles reguleeritakse tsiviil- ja kaubandusasjade jaoks rahvusvahelist kohtualluvust (millise riigi kohus vaidlust lahendab) ja ühes liikmesriigis tehtud kohtulahendi tunnustamist ja täitmist muus liikmesriigis. Määruses sisalduvat soovitakse kaasajastada ja lihtsustada. Olulisimaks muudatuseks oleks exequatur menetluse ärakaotamine. Kehtiva määruse regulatsiooni kohaselt juhul, kui ühes liikmesriigis tehtud lahendit soovitakse täita teises liikmesriigis, on selleks vajalik täitmisliikmesriigi kohtus täiendava menetluse läbiviimine, kus kohus kontrollib teatud lahendi saamiseks läbiviidud menetlusega seotud asjaolusid ja võlgnik saab esitada vastuväiteid (nn exequatur menetlus). See muudab lahendi reaalse täitmise võlausaldaja jaoks aja- ja rahakulukamaks. Määruse muutmisega peaks see enne kohtulahendi täitmist praegu eksisteeriv vahelüli ära kaduma.
Pangakontode arestimine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa pangakonto arestimise määrus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades
Määruse eesmärgiks on hõlbustada pangakontode arestimise kui praktikas suurt tähendust omavate esialgsete ja ajutiste meetmete (sh hagi tagamine) tunnustamist ja täitmist EL tsiviilkohtumenetluses. Määrusega luuakse iseseisev alternatiivne menetlus piiriülesteks juhtudeks, mille tulemusena on võlausaldajal võimalus taotleda Euroopa arestimismäärust võlgniku pangakonto arestimiseks. Selle tulemusena välditakse ohtu, et saaks kanda vara kõrvale enne seda, kui tema suhtes hakatakse täitemenetlust läbi viima. Arestimismäärust on võimalik taotleda nii enne kohtumenetluse algust kui ka hilisemas faasis. Mõlemaid võimalusi tunneb ka Eesti tsiviilkohtumenetluse õigus – hagi tagada võib teatud juhtudel ka enne hagi esitamist. Määruse kohaselt võib arestimismääruse andmise taotlust lahendada selle liikmesriigi kohus, kes on pädev peaasja lahendamiseks, kuid samuti ka liikmesriigi kohus, kus asub arestitav arve.
Varasuhete määrused
Nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta abieluvarare¾iime käsitlevates asjades
Nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise kohta registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades
Tegu on kahe määruse eelnõuga, mida käsitletakse paketina ja mis reguleerivad kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise küsimusi ühelt poolt abieluvarare¾iime käsitlevates asjades ja teiselt poolt registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades. Hetkel ükski EL õigusakt neid küsimusi ei reguleeri, sest abieluvaraga seonduv on välistatud muude kehtivate samu teemasid käsitlevate instrumentide rakendusalast. Nii kohaldavad kõik riigid sellistel juhtudel oma siseriiklikke kohtualluvuse, rahvusvahelise eraõiguse ja tsiviilprotsessi norme. Sisuliselt viib see tulemuseni, et tegu on 27 erineva omavahel koordineerimata süsteemiga ning rahvusvahelistel paaridel võib esineda tuntavaid raskusi oma varasuhete organiseerimisel. Eelnõuga lubatakse paaridel ise kokku leppida, milline õigus nende varare¾iimile peaks kohalduma ning millise riigi kohtus vaidluse korral oma varatüli lahendada. Kokkuleppe puudumisel kohalduvad määruse ühtsed reeglid.
Tsiviilõiguslik lähenemiskeeld
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu tsiviilasjades kohaldatavate kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta
Eelnõu eesmärgiks on vägivallaohus või vägivalla ohvriks langenud isikute kaitse tõhustamine ELs piiriüleselt (üks osa komisjoni suuremast nö ohvrikaitse paketist). Eelnõuga sätestatakse reeglid selle kohta, kuidas tulevikus on võimalik ühes liikmesriigis tsiviilkohtumenetluse käigus antud lähenemiskeeldu tunnustada ja täita ka teises liikmesriigis. Hetkel selline süsteem puudub.
ÜHINGUÕIGUS
Euroopa osaühing
Nõukogu määrus Euroopa osaühingu põhikirja kohta
Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks luua uus ühinguvorm, mis parandaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet Euroopa Liidus. Euroopa osaühingu vorm peaks vastama väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele ja lihtsustama äriühingute asutamist ja tegutsemist Euroopa Liidus. Eelnõu eesmärgiks on võimaldada isikutel kasutada äriühingu asutamiseks igas liikmesriigis sama õiguslikku vormi, milleks on Euroopa osaühing. Eelnõuga püütakse reguleerida määruses uut ühinguvormi võimalikult ühetaoliselt ja lihtsalt. Eelnõu ei reguleeri tööõigust, maksuõigust, raamatupidamist ega pankrotiõigust, need valdkonnad jäetakse liikmesriigi õiguse reguleerida.
