16. november 07
Lugupeetud daamid ja härrad, lugupeetud kohalviibijad.
Mul on hea meel avada tänane E-Toimikut tutvustav teavitusseminar. Näen siin saalis politsei, prokuratuuri, kohtute ja advokatuuri esindajaid. Loodan, et olete kõik kaasa võtnud avatud meele ja hea tuju, mitte mädand tomatid ja kaalikad esinejate kostitamiseks. Parafraseerides justiisminister Langi, kes kunagi teist ütelust parafraseerides ütles, et „eestlane, kuuldes sõna kultuur, haarab kellu järele“, võiks öelda, et meie IT-vaimustuses võime jõuda kunagi olukorda, kus „haldusala kasutaja, kuuldes sõna innovatsioon ja IT, haarab kõdunenud tomati järele“.
Tänane päev ei ole mitte ette nähtud selleks, et selgitada projekti läbikukkumise põhjuseid. Tänane päev on selleks, et tutvustada teile täpsemalt vääramatult lähenevat projekti. Projekt, mis sai Vabariigi Valitsuse heakskiidu kaks aastat tagasi – 29.09.2005 – ja millega viimastel aastatel on tegelenud justiits- ja siseministeerium aga ka majandus ja kommunikatsiooniministeerium ning rahandusministeerium. Mainimata ei saa jätta meie kalleid (ning siinkohal ei pea ma silmas nende rahalist väärtust) allasutusi – RIK, Politsei, MTA. Tegu on pretsedenditu koostööprojektiga, mis on esitanud meile väljakutseid, millesarnaseid meil ei ole varem esinenud – koordineerida prioriteete, tegevusi ja ressursse. Seetõttu on tegemist ka väga ambitsioonika projektiga, mis edu korral ei vääri tunnustust ainult Eesti kontekstis, vaid ka rahvusvahelisel areenil. Olen kindel, et projekti realiseerimise korral võidame mitme aasta jooksul kõikvõimalikud e-riigi auhinnad. Aga ma rõhutan, et on tähtis, et väliselt särava fassaadi taga peituks ka tegelik sisu. Parim tunnustus ei ole särav karikas kantsleri riiulis või ministritele valimistel antud hääled, vaid kasutajate rahulolev mõmin. Eesti tagasihoidliku loomu juures oleks see juba ülim kiitus.
Mulle meeldib väga, kuidas inglise keeles kasutatakse tavaliselt sõna beneficiaries, mis viitab otseselt kasutajatele kui kasusaajatele. On märkimisväärne, et ka eesti keeles on sõna „kasutaja“ tüves sõna „kasu“ sees, ehk siis ka eesti keeles peetakse loogiliseks, et kasutaja on see, kes peab asjast kasu saama. Ehk siis: kui kasu ei saa, siis ei peaks sind nimetama mitte kasutajaks, vaid hoopis näiteks kannatajaks. Semantika on tähtis – sama tähtis on see, et kasu ei pea väljendama üksikute ametnike või asutuste alusel – vaid eelkõige kogu ahela, ehk siis terviku kasus. Muidu ei tule koostööst mitte midagi välja, kui lähtutakse vaid enda heaolust, mitte summa summarum terviku heaolust. Ning loomulikult tuleb kasutajana mõista ka ühiskonda tervikuna, selle liikmeid eri rollides – kodanik, maksumaksja, valija, poliitik.
Lühidalt, tänane seminar on esimene üritus, kus me projekti laiemalt tulevastele kasutajatele tutvustame ning ma palun juba ette mõistmist, et kõik detailid, kõik nüansid ei ole veel fikseeritud. Tänane päev peaks andma meile võimaluse lahtisi otsi tulevikus koos teiega kokku sõlmida. Oleme kogenud, kui palju probleeme võib tekitada halb suhtlemine või vähene või moonutatud teave saabuvate sündmuste kohta. Esimeste reisirongide tulekul räägiti Inglismaal, et lehmadele võib rongide ja auruvedurite nägemine mõjuda selliselt, et piimaand jääb kinni. Lisaks prognoositi, et 30 aasta pärast on taevas hall. Hirmud olid seotud ka sellega, et kui inimesed nii suurel kiirusel (30 km tunnis) rongiga sõidavad, siis nad võivad lämbuda.
Nagu me nüüd teame, siis sellised kartused ei ole tõeks osutunud. Veelgi enam: inimkond on üle elanud ka auto tuleku, mikrolaineahju leiutamise, interneti leviku ning mobiilside tekkimise. Täna võime öelda, et tõenäoliselt peaks üle elama ka e-toimiku rakendamise.
Väga oluline edutegur on siinkohal juhtide toetus ja innustus. Ma ei pea küll silmas sellist abi, mida oma inseneridele osutas Vene tsaar Nikolai I, kes isiklikult projekteeris kõige otsema tee Peterburist Moskvasse, tõmmates joonlauaga kahe linna vahele peaaegu sirge joone läbi soode ja minnes mööda linnadest. Pean silmas toetust, mida juht osutab selgituse, probleemide teadvustamise ja neile lahenduste otsimise kaudu. Nii et kui teid praeguse hetkeni vaevas küsimus, et „kes ma olen“ või „miks ma siin olen“, siis see on see vastus. Te olete siin selleks, et kuulata, avaldada arvamust, teadvustada probleeme ning kodus siit saadud teadmised oma kolleegidele edasi anda.
E-toimik on selles suhtes ainulaadne projekt, et on koalitsioonilepingu ja Vabariigi Valitsuse tegevuskava järgi sisejulgeoleku tagamisel ainuke riikliku prioriteedina arendatav infosüsteem.
E-toimik toob kaasa põhimõttelise muudatuse infosüsteemide arendamisel projektiga seotud ministeeriumites ja haldusala asutustes. Me oleme harjunud ennast ja oma asutust või asutusi vaatama lahus riigi teistest asutustest. Oleme harjunud arendama ka oma infosüsteeme lahus teiste asutuste süsteemidest. Sellised arengud ei ole enam vastuvõetavad. Olgem ausad, sisejulgeoleku valdkonna infosüsteemide integreeritud arendused kuni e-tomiku projekti algatamiseni olid üksteisest eraldatud ja lähtusid vaid konkreetse asutuse vajadustest. Mis ei ole printsiibina vale, kuid ei ole piisav. Vaja on näha ka teiste vajadusi ning mõista seda hüve, et kui teised mõistavad sinu vajadusi.
Õiguskaitsevaldkonnas on e-toimiku ülesanne integreerida kogu valdkonda. Me usume, et tulevik ongi valdkondlike infosüsteemide päralt, mis integreerivad informatsiooni kasutamise terves ühes või teises ühiskondlikus tegevusvaldkonnas. Me näeme järjest ka teisi näiteid, kus infosüsteemid muutuvad valdkonnapõhiseks. Me näeme uusi infoühiskonna teenuseid, mis on loodud kliendi huvidest lähtuvalt ja mille loomiseks on tehtud koostööd mitme ametkonna vahel. See ongi tulevik – kliendikesksus, keskendumine teenusele ja kliendi hüvele ning valdkonnaülesus. E-toimik on just selline.
Vajadus e-toimiku järgi sai esmakordselt läbi proovitud justiitsministeeriumi ja politseiameti kahes suuremas koostööprojektis, mille eesmärgiks oli vahetada kriminaalmenetluse üldandmeid. Meenub enda kogemusest, et kuna eri struktuuride koostöövõime ei olnud just kõige parem, siis sai poliitilisele juhtkonnale aastal 2003 välja pakutud ka variant, et justiitsministeerium võtab kogu sisejulgeolekuvaldkonna IT-arendused enda peale. Hiljuti käisid meil külas Eesti IT-sektoris tegutsevad ettevõtjad, kes EAS-i toel külastasid Singapuri ning nende muljete pinnalt tundub, et seal näib sarnane tsentraliseeritud valdkonnaülene arendusmudel töötavat. Ehk tasuks ka meil selle vana idee pealt tolm pühkida, mitte ainult sisejulgeoleku valdkonna kontekstis ning seda tõsisemalt arutada. On ju Eestis leiduv inimressurss ja kompetents liiga piiratud, et seda killustada erinevate asutuste vahel.
Igatahes ei ole meie varasemad projektid terviklikkuse mõttes olnud kõige edukamad – asja ajasid ära, kuid kindlasti ei saa neid saavutusi hinnata suurepärasteks. Kuid nad näitasid meile kätte arengusuuna ning sundisid meid veelgi suuremale koostööle. Täna siin võib olla selle üle ainult rõõmus, kuid tasuks rõhutada, et väga oluline faktor barjääride ületamisel on olnud juhtide avatus ja koostöövõime. Ehk siis jällegi tasuks meenutada põhjust, miks paljud meist siin istuvad.
Tahaksin veel märkida, et kuigi e-toimiku projekt sai alguse eesmärgist tagada andmevahetus kriminaalmenetluses, on sellest projektist välja kasvanud ka palju muid kaasnevaid eesmärke. Sellistena mainiksin ennekõike vajadust tagada advokaatide ja tavakodanike ligipääs e-toimikus sisalduvatele materjalidele. Nimetatud projekti koodnimetus on AET ning me loodame, et AET ehk Avatud E-Toimik rakendub kriminaalmenetluse oas juba 2008. aasta suvel, võimaldades advokaatidel saada samasugust ülevaadet elektroonilistest menetlusdokumentidest, nagu see on kohati juba praegu võimalik prokuröridel.
E-toimiku projektist on välja kasvanud ka eesmärk saada ülevaade ja salvestada kõik muude menetluste andmed keskses e-toimikus, st siis väärteomenetluse, tsiviilkohtumenetluse, halduskohtumenetluse, täitemenetluse andmed. Lõpptulemusena peaks olema võimalik kaotada valdavalt dubleeriv pabermenetlus ning asendada see naha ja karvadega e-toimikuga.
Samuti on teadvustatud ümber mõtestada tööprotsessid, kuna IT avardab võimalusi uuteks lahendusteks. Nagu meie eelmisel kokkusaamisel tõdesime, siis ei ole mõtet teha infosüsteemi olemuselt ebaefektiivse tööprotsessi toetamiseks. Tulemuse saavutamiseks on vaja näha tööprotsesse ja IT-arendusi tervikuna, milleks tuleb tihtipeale ümber hinnata eelmisest sajandist saadud haridus ja töökogemused. Seda ka noorema põlvkonna inimestel, st põlvkonnal, kuhu ma ise veel kuulun.
Kokkuvõtteks võime ka lihtsustatuna öelda, et e-toimiku esimene suvel rakenduv faas ei ole midagi muud, kui võimaluse loomine prokuratuurile enam mitte sisestada politseist tulnud kriminaalasjade andmeid, kohtutele ei ole see midagi muud kui võimalus kantseleides mitte ümber trükkida kriminaalasjade üld- ja isikuandmeid, advokaatidele ja kodanikele on see võimalus vaadata ja esitada menetlejatele elektroonilisi dokumente. Samuti võiks mainida täiendavaid võimalusi andmekaitseks, infoturbeks ja ühtlustatud statistika koostamiseks.
Võib-olla tundub, et esimeses faasis ei ole seda palju, kuid see võimaldab meil lõpptasemel kujundada täisdigitaalsed kohtumenetlused, mille andemed liiguvad alates politseist kuni kohtutäiturini täiselektrooniliselt ja ilma vahepealse dubleeriva inimtööta.
Aitäh!
