Kantsleri kõne pankrotiseaduse 15. aastapäeva konverentsil

Lugupeetud kuulajad!

Paar nädalat tagasi toimus Riias rahvusvaheline konverents maksejõuetuse teemadel Ida-Euroopa riikides. Seal toodi ohtrasti värvikaid näiteid sellest, kuidas USA-st alguse saanud kinnisvarabuumi lõhkemisest tingitud majanduslangus on liikumas Euroopa poole. Tumedates toonides pilte on maalitud ka Eesti kohta – selle nädala algul ennustas tuntud eesti ettevõtja ja poliitik lausa peatselt saabuvat massilist maksejõuetust. Minu eesmärk pole siin meie majandusarengut prognoosida, kuid on kindel, et laiemaks aruteluks maksejõuetuse teemal pole kunagi ei liiga hilja ega liiga vara.

Tänase konverentsi ja ka üldisemalt maksejõuetusõiguse huvi on mitte niivõrd pankrot, mis on tagajärg, vaid eeskätt just maksejõuetus, mis võib olla nii ajutine kui püsiv. Kõik, kes on kursis rahvusvaheliste arengutega maksejõuetusõiguses, teavad hästi sellist mõistet nagu „co­co” – co-ordination ja co-operation. Üha sagedamini lisatakse neile kolmaski: co­mmunication.

Kui veel lisada, et selles vallas tähtsustatakse järjest enam ka avalikkussuhteid, siis võib vist üsna kindel olla, et maksejõuetuse- ja pankrotiprobleemid ei ole enam kaugeltki mingi asi iseeneses kohtunike ja juristide pärusmaal.

Siiski tuleb maksejõuetust kui nähtust ja maksejõuetusmenetlust kui protsessi sellega toime tulemiseks veel palju laiemalt teadvustada. Tegu on suuresti sotsiaalse probleemiga, mis ei piirdu üksnes võlgniku ja võlausaldajaga. Maksejõuetus puudutab praktiliselt igaüht meist: maksumaksjat, kohut, haldurit, ettevõtte omanike, töötajaid jne.

Näiteks Lätis jõustubki ilmselt lähitulevikus uus maksejõuetusseadus, mille eesmärgiks on muuta ühiskonnas mõtteviisi maksejõuetusest. Unustamata võlgniku vastutust ärikultuuris on see väga üllas eesmärk – palju üllam, kui lihtsalt öelda, et kaitseme rohkem võlgniku huve.

Eesti maksejõuetus- ja pankrotiõigus on arenenud sinamaani, et ei saa vaadata pelgalt nii-öelda naaberriigi kapsaaeda ja teha „copy-paste” õigusloomesse, vaid otsida tuleb sarnaste majandusmudelitega õigussüsteeme. Justiitsministeerium jõudis „Ettevõtja õiguse“ tegevuskava luues seisukohale, et selgelt likvideeriva pankrotimenetluse kõrvale on vaja ka saneerimismenetlust. Sellekohased seadusemuudatused on praegu väljatöötamisel. Lisaks analüüsime, kuidas tõhustada pankrotivaldkonnas kohtu, ministeeriumi ja haldurite kutseesinduse järelevalvealast tõhusust ja tööjaotust.

Seoses ettevõtete rahvusvahelistumisega muutub oluliseks ka piiriülene aspekt.

Üks Euroopa Liidu kui ühise majandusruumi alustalasid on kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumine. See on hüve, mille olulisust on erinevates kohtulahendites ja rahvusvahelistes lepingutes pidevalt rõhutatud ja millel ühtne Euroopa majandusruum püsibki. Mida toob see kaasa Eestile? Eestisse on investeeritud päris palju kapitali, siin on avatud filiaale ja tütarettevõtteid. Ühise majandusruumiga on kapital muutunud rahvuseüleseks ja sellest tulenevalt ka maksejõuetusmenetlused ületavad riigipiire. Samas pole Eestis kompetentsi rahvusvaheliste maksejõuetusmenetluste küsimustes, ka pole mõeldud üle Euroopa ärikeeldude õigusliku raamistiku ühtlustamisele. Eesti on koostöös Soomega selles suhtes initsiatiivi näidanud ja me tunnustame vastastikku ärikeelde, et takistada ärikeelu all olevate isikutel nautimast ühisturu hüvesid ja sisuliselt sama äritegevusega jätkata. Nüüd oleks vaja analüüsida, kuivõrd vajab ärikeelu regulatsioon muutmist ning mõelda üleeuroopalise ärikeelu peale. On selge, et sellise regulatsiooni kehtestamine võtab aastaid. Senikaua tuleb läbi ajada vastastikuste kokkulepetega.

Samas ei saa me piirduda üksnes Euroopaga. Kujutagem endale ette, kuidas oleks võimalik tõhusalt ja kiiresti võlausaldajate huvides läbi viia näiteks Skype’i pankrotimenetlust. Firma on registreeritud Luxembourgis, finantsalane tegevus toimub Londonis, töötajad asuvad Eestis ja omanikud USA-s. See tähendab, et meil ei piisa pilgu pööramisest Euroopa Liidu poole, kus meid võib aidata maksejõuetusmenetlust puudutav määrus, vaid me peame vaatama ka kaugemale, sest Eesti konkurentsivõime parandamiseks tuleb Eesti ettevõtjatel leida turgu ja kliente juba teistelgi kontinentidel.

Head konverentsikülalised!

Selleks, et koostööd teha, peavad olema teatud eeldused. Tänase kokkusaamise mõte ongi võtta korraks aeg maha ja kuulata, mida meil üksteisele öelda on. Oleme valmis nii kiidulauluks kui kriitikaks. Mul on äärmiselt hea meel, et meie konverentsile on tulnud ka väliskülalisi. Kindlasti saavad nad kaasa aidata nutikate ideedega meie pärastlõunases diskussioonis.

Edu ja jõudu tänaseks päevaks ja edaspidiseks!