Justiitsministri ettekanne riigikogus "Kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2010" täitmise kohta 2007. aastal

Austatud Riigikogu!

2003. aastal võttis Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena vastu „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010“. Täna teeb justiitsminister juba neljandat korda teile ettekande aasta jooksul toimunud tähtsamatest arengutest kriminaalpoliitikas.

2007. aasta tähtsamad saavutused

1. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude kohtueelse menetluse keskmine tähtaeg on politseis ja prokuratuuris aastaga 5,6 kuult vähenenud 3,8 kuuni (p 30).
2. Riigikogu kiitis heaks nn lastekaitse paketi, mis seab piirangud pedofiilseid kuritegusid toime pannud isikute lastega töötamisele haridussüsteemis ja mujal (p 16).
3. 2007. aastal rakendati esmakordselt organiseeritud kuritegevusega võitlemisel kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimise menetlust (p 25).
4. Valmistati ette uus korruptsioonivastane strateegia uudse rõhuga vältida korruptsiooni erasektoris. Strateegia on kooskõlastamisel ja jõuab lähiajal valitsusse.
5. Ajendatuna aprillisündmustest töötas Justiitsministeerium välja ja esitas Riigikogule eelnõu, millega tugevdati küberkuritegevuse vastaseid sätteid (p 16).
6. Riigikogule on esitatud mahukas liikluskuritegude pakett, mis võimaldab määrata hoiatustrahvi automaatkaamera abil ning viidi proportsiooni vastutus sõiduki joobes juhtimise eest (p 16).
7. Esmakordselt rakendati 18. veebruaril 2007 jõustunud sätete alusel lepitusmenetlust möödunud aastal kokku 31 kuriteo puhul (p 21).
8. Selgusid tõsised probleemid mahukate võistlevate kriminaalmenetluste läbiviimisel – pikk ajakulu kohtueelses ja eriti kohtumenetluses, menetluse võistlevuse puudujäägid jm küsimused. Selle probleemidekompleksi lahendamisele aitab võimaluste piires kaasa ka Justiitsministeerium oma mitme 2008. aastasse planeeritud tegevusega, mis tuginevad juba 2007. aastal läbiviidud mahukale analüüsile.
9. Alates 1. jaanuarist 2008 töötab Justiitsministeeriumi valitsemisalas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut seniste Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo (EKEB) ja Kriminalistikakeskuse (KEKK) asemel (p 6).
10. Mujal maailmas juba varem ennast tõestanud elektrooniline järelevalve on Eestiski edukalt rakendunud ning võru said endale eelmisel aastal 197 endist vangi (p 26).
11. 2006. aasta II kvartalis loodud kiirmenetlus on rakendunud üle ootuste hästi ja 2007. aastal lahendati koguni 7% kõikidest kuritegudest 48 tunni jooksul (p 22).
12. Kinnipeetavate arv langes 2007. aasta lõpuks viimase 16 aasta kõige madalamale tasemele, s.o 3467-ni (tipp oli aastal 2000, mil meil oli 4803 vangi). Samal ajal vähenes kuritegevuse üldtase 2007. aastal varasemaga võrreldes 3% võrra – 50 375 registreeritud kuriteoni (p 26).

Ülevaate põhjalikum täistekst koos viidetega kriminaalpoliitika arengusuundade vastavatele punktidele ning asjakohaste graafikute ja tabelitega on teile esitatud täiendavaks tutvumiseks. Samuti ilmub 2008. aasta keskel Justiitsministeeriumi trükisena järjekorras juba teine täismahus statistikat sisaldav kogumik „Kuritegevus Eestis 2008”, millega soovitan sügavama huvi korral kindlasti tutvuda.

Alates 2005. aastast on justiits- ja siseminister igal aastal kohtunud, et panna paika kuritegevuse vastase võitluse prioriteedid. Nende eelistuste täitmist on ministrid regulaarselt arutanud politsei ja prokuratuuri juhtidega. 2005. aasta Laulasmaa deklaratsiooniga seatud eelistused ei ole kolme aasta jooksul muutunud. Need on:

1)  võitlus alaealiste poolt ning alaealiste vastu toime pandud kuritegudega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega;

2)  organiseeritud kuritegevus, esmajärjekorras narkokuritegevus, inimkaubandus ning kriminaaltulu (sh korruptiivse tulu) ja rahapesuga seotud kuriteod.

2007. aastal registreeriti 108 alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegu, mida on 44% võrra vähem kui aasta varem. Julgen arvata, et seda arvu on vähendanud vahepealsetel aastatel pedofiilide paljastamiseks käivitatud jõulised kriminaaluurimised ning see omakorda on aidanud kaasa selliste kuritegude vähendamisele. Oluline on ka preventiivne pool, mis peab pihta hakkama juba sellest, et võimalused selliste kuritegude toimepanemiseks viiakse miinimumini. 20. juulil 2007 jõustus lastega töötamise piirangute seadus, millega tagati, et lastevastase seksuaalkuriteo toimepanemises süüdi mõistetud isikud ei saa töötada alal, kus nad vahetult lastega kokku puutuksid: õpetajana, lasteaia- või lastelaagri kasvatajana, ringijuhina, lapsehoidjana jne. Nende valdkondade tööandjatele on pandud kohustus kontrollida, kas töölevõetav isik on pedofiiliakuritegudes karistatud.

Teiseks alaealistega seotud kriminaalmenetluse prioriteediks on see, et kuriteo toime pannud lapse suhtes viidaks menetlus läbi kiiremini kui täiskasvanute puhul. Konkreetseks eesmärgiks seadsime koos siseministriga juba enam kui aasta varem selle, et alaealise poolt toimepandud kuriteo kohtueelne menetlus alates tema ülekuulamisest kahtlustatavana ei tohiks keskmiselt kesta keskmiselt üle 4 kuu. 2006. aastal võttis selliste kuritegude menetlus aega ca 5,6 kuud. 2007. aastal oli töötulemusi analüüsides rõõm tõdeda, et keskmine tähtaeg alaealiste asjades on langenud 3,8 kuuni. Mõnes ringkonnas ei ole selleni siiski veel jõutud ja siin ootame, et 4-kuuline tähtaeg oleks edaspidi tagatud võrdselt üle Eesti. Võttes arvesse, et 2007. aastal oli keskmine kohtueelse menetluse kestvus 7,6 kuud, näitab see, et vajadus ja arusaam alaealiste kuritegusid kiiremini menetleda on jõudnud iga uurija ja prokurörini. Põhjustel, miks see on kriminaalpoliitiliselt ülioluline, olen peatunud juba oma varasemates ettekannetes ja see suund tuleneb ka 2006. aastal heaks kiidetud „Alaealiste kuritegevuse vähendamise arengukavast”.

Vastavalt Justiitsministeeriumis ette valmistatud ja 2006. aastal valitsuses heaks kiidetud inimkaubanduse vastu võitlemise arengukavale nentisid sise- ja justiitsminister 2007. aasta suvel Laitse kohtumisel, et politsei on küll energiliselt sulgenud bordelle, kuid edaspidi tuleb senisest enam keskenduda illegaalsele immigratsioonile ja orjastamisele, mis ei ole seotud üksnes seksuaalse iseloomuga ekspluateerimisega, vaid kus inimest sunnitakse tööle nn nüüdisaegsesse tööorjusse mis tahes tegevusalal. 2007. aastal registreeriti 136 inimkaubandusega seotud kuritegu, mille arv ei ole varasemaga võrreldes märgatavalt muutunud. 2007. aastal täiendati karistusseadustiku orjastamise koosseisu tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu 19. juuli 2002 inimkaubanduse vastu võitlemise raamotsuses sisalduvast inimkaubanduse mõistest – nüüdsest on lisaks pettuse või vägivallaga orjastamisele karistatav ka isiku abitu seisundi või sõltuvuse ärakasutamisele rajatud orjastamine. 2007. aastal avati Eestis Põhja-Balti pilootprojekti raames ka kolm inimkaubanduse ohvritele mõeldud varjupaika.

Kriminaalpoliitika arengusuunad (p 25) näevad ette, et riik parandab eeldusi kuritegeliku vara konfiskeerimiseks. 1. veebruaril 2007 jõustus karistusseadustikus uus laiendatud kriminaaltulu konfiskeerimise regulatsioon organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks. Neid sätteid on juba praktikas rakendatud, kuid regulatsiooni tegelik toime ilmneb alles pärast prokuratuuri esitatud piisavate tõendite alusel tekkinud kohtupraktikat. Arenenud maailma üks põhilisi suundi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel on kriminaaltulu äravõtmine. See USA-le ja teistele anglo-ameerika riikidele omane meetod on levinud enamikku Euroopa riikidesse ning on sätestatud ka kriminaaltulu konfiskeerimist käsitlevas Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuses. Märkimist väärib aga Eestis praegu toimuv debatt Riigikohtus, kus arutatakse, kas isegi kuriteovahendit võib üldse konfiskeerida või mitte. Kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimise hea rakendumise edukus sõltub olulisel määral meie tulevasest kohtupraktikast.

2007. aastal registreeriti 232 ametialast kuritegu, mis on poole vähem kui 2006. aastal. Siin võib täheldada kahte momenti. Esiteks on vähenenud n-ö formaalsete rikkumiste registreerimine ja selle asemel on rohkem tegeletud raskemate ja mastaapsemate ametialaste ja korruptsioonikuritegudega. Teiseks jõustus 15. märtsil 2007 nn majanduskuritegude pakett, millega ajakohastati põhjalikult ka ametialaste kuritegude regulatsiooni. Tähtsaima muudatusena kaotasid kehtivuse kaks ülimalt laia ja õigusriigile sobimatut ametialase kuriteo üldkoosseisu – ametiseisundi kuritarvitamine ja ametialane lohakus. Nende asemele loodi ligi 20 täiesti uut või nüüdisajastatud ametialaste kuritegude erikoosseisu. Samuti laiendati isikute ringi, kes võivad vastutada altkäemaksu ja pistise võtmise eest ning loodi uus koosseis, mis käsitleb mõjuvõimuga kauplemist. 2007. aastal valmis ka järjekorras teine korruptsiooni sotsioloogiline uuring. Uuringust selgus, et altkäemaksu on maksnud 3% elanikest ja 12% ettevõtjatest, millest järeldub, et kui n-ö olmetasandi korruptsioonile oleme suutnud piiri panna (liikluspolitsei, juhiload jms), siis edaspidi tuleb enam tegeleda korruptiivsete ilmingutega ettevõtluses. Samuti tulenes uuringust, et koguni 9% ettevõtjatest pidas levinuks kokkuleppeid turu jagamiseks oma tegevusalal. Nimetatud uuring oli aluseks ka uue korruptsioonivastase strateegia väljatöötamisel, mis hetkel läbib veel viimaseid vaidlusi kooskõlastusringil, kuid peaks lähiajal jõudma valitsuse lauale. Strateegia rõhuasetusteks on korruptsiooni vältimine era- ja mittetulundussektoris, meditsiinis ning riigi ja kohalike omavalitsuste sihtasutustes. Koalitsioonilepingus ettenähtud kartellidevastane programm on samuti Justiitsministeeriumi 2008. aasta tööplaanis. Juba on ellu rakendatud koalitsioonilepingust tulenev Kaitsepolitsei pädevuse laiendamine korruptsiooni uurimisel suuremates omavalitsustes. Alates 2007. aasta sügisest on Riigiprokuratuuris loodud eraldi kohad raskete kuritegude uurijatele, kes tegelevad ennekõike kuritegudega, mille mõnele politseistruktuurile uurida andmine oleks komplitseeritud (sh võimalikud kahtlused kõrgemate politseiametnike endi kuritegude suhtes).

2007. aastal registreeriti 49 rahapesukuritegu, mida on 21 võrra rohkem kui 2006. aastal. Kui 2006. aastal saatis prokuratuur kohtusse 4 rahapesuga tegelenud gruppi 8 süüdistatavaga, siis möödunud aastal 5 gruppi 14 süüdistatavaga. Ehkki on veel vara teha järeldusi enne, kui kohus ei ole oma otsust langetanud, võib siiski märkida aktiivsuse kasvu rahapesuga tegelemisel kohtueelses menetluses. 13. detsembril 2007 saadeti kooskõlastusringile karistusseadustiku muutmise eelnõu, millega täpsustatakse terrorikuriteo rahastamise sätteid, samuti nähakse ette teatud juhtudel kriminaalvastutus ka ettevaatamatusest toime pandud rahapesu eest.

Narkokuritegevuse kui raske peitkuritegevuse paljastamisel on meie politsei omandanud juba väga suure vilumuse, mida kinnitab ka statistika. Mitmendat aastat järjest kasvab just raskete narkokuritegude osakaal ning enam ei ole fookuses väikese koguse käitlejad, nagu see oli veel 2003. aastal. Edasiminek saab ka siin ennekõike toimuda narkokaubitsemisest saadud kuritegeliku tulu konfiskeerimisena.

Vahetult pärast aprillisündmusi ilmnes vajadus ajakohastada karistusseadustiku küberkuritegevuse sätteid ning 4. detsembril 2007 võttis Riigikogu menetlusse Justiitsministeeriumis väljatöötatud nn küberkuritegude paketi. Praegu kehtivas seaduses puudub juriidilise isiku vastutus teatud arvutikuritegude eest ja ka küberkuriteo ettevalmistamise koosseis. Samuti eristatakse eelnõus selgemalt andmete ning arvutisüsteemi vastu toimepandud ründeid. Kuna teatud arvutisüsteemid on seotud riigiasutuste tegevusega ja avalike teenuste osutamise tagamisega, mõjutab nende süsteemide töö häirimine või takistamine kõrgelt internetistunud Eesti ühiskonda väga tõsiselt. Eelnõuga täiendatakse ka karistusseadustiku terrorikuriteo koosseisu. Samaaegselt on Justiitsministeerium kooskõlas Välisministeeriumiga esitanud Euroopa Komisjonile algatuse Euroopa Liidu küberkuritegevuse raamotsuse täiendamiseks.

Kuriteoennetuse Nõukogu istungil 2006. aasta keskel toimus tõsine arutelu teemal olukorrast liikluses. Selle järelmina viidi Justiitsministeeriumis 2006. aastal läbi uuring, milles muuhulgas tuvastati nii Eesti faktidele kui teiste riikide uuringutele tuginedes väga selge seos isiku joobeastme ning liiklusõnnetuse riski vahel. 19. jaanuaril 2007 esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule menetlemiseks nn liikluspaketi, millega tõhustatakse karistusõiguslikku vastutust olulisemate liiklusrikkumiste eest ning luuakse võimalus hoiatustrahvi määramiseks automaatse liiklusjärelevalveseadme abil. Samuti ei pea politseiinspektor tulevikus nt pargimurule parkimise puhul kaks tundi ootama, millal ilmub välja sõiduki juht, et talle trahvi teha. Ka sellise rikkumise eest on võimalik määrata hoiatustrahv sõiduki omanikule, ilma et peaks tuvastama, kes valesti parkimise hetkel konkreetselt roolis oli.

18. veebruaril 2007 jõustus seadusemuudatus, millega nähti ette võimalus viia kriminaalmenetluses teatud piiratud arvu kuritegude puhul läbi lepitusmenetlus. See on üks tänapäevase restoratiivse justiitsmenetluse levinud võtetest, mille rakendusala ei peagi olema väga suur, kuid mis teatud juhtudel on siiski väga vajalik. 2007. aasta jooksul kohaldati lepitusmenetlust kokku 31 kuriteos, nendest enamiku (23) moodustasid esmakordselt registreeritud peresisesed kehalised väärkohtlemised.

Olukorrast kriminaalmenetluses laiemalt. Kui 2004. aastal jõustunud uus kriminaalmenetluse seadustik koos sinna vahepeal lisandunud täiendavate lihtsustatud menetlusliikidega on edukalt rakendunud, just lihtmenetluste kasutamise osas (lühi-, kokkuleppe-, käsk-, kiir- ja lepitusmenetlus), siis paraku ei ole sama hästi praktikas vastu pidanud nn üldmenetlust ehk võistlevat protsessi reguleeriv osa. Siin ei ole kindlasti tegemist ainult seadusandlike probleemidega, paljuski ei ole ka mitmed prokurörid ja kohtunikud veel valmis juhtima võistlevat protsessi koos kõigi sellest tulenevate nõudmistega. Selleks on Justiitsministeeriumi esitanud kohtunike koolituse eest vastutavale Eesti Õiguskeskusele ettepaneku juurutada spetsiaalne protsessijuhtimise koolitus kohtunikele, kaasates prokuröre. Siiski on ilmne, et see valdkond vajab samuti seadusandlikke muudatusi. 2008. aasta jooksul on kavas kogu kriminaalmenetluse seadustik läbi kammida, muutmist vajavad kohad on tänaseks juba põhjalikult kaardistatud. Küsimus ei ole mitte selles, et pöörduda tagasi 1965. aasta ENSV inkvisitsioonilise kriminaalprotsessi koodeksi juurde. Vastupidi, menetlus tuleb veelgi võistlevamaks muuta ja lisada sinna osad, mis esimese hooga välja jäid, kuid mis on ometi klassikalise võistleva protsessi jaoks hädavajalikud, nagu näiteks tunnistaja ütluste deponeerimine kohtuniku juures kohtueelses menetluses, advokaadi ja prokuröri suurem vastutus omapoolsete tõendite esitamisel, aga ka kohtumenetluse pooltele paremad võimalused selle teostamiseks jpm. Ometi oleme etteulatuvalt juba praegu saatnud kooskõlastusringile eelnõu, mille eesmärgiks on lõpetada olukord, kus keskmiselt 13 kuud kestvas kohtulikus üldmenetluses tegeletakse reaalse kohtuliku uurimise jm toimingutega vaid 1–7% kogu menetluse kestvusest, ülejäänud aja asi lihtsalt seisab (võrdluseks: lühimenetluses võtab kohtuasi aega 3 kuud, kokkuleppemenetluses 2 kuud, käskmenetluses 0,6 kuud ning kiirmenetluses 48 tundi). Praegu on keskmine kohtuistungi edasilükkamise intervall ligi 3 kuud, mis tähendab seda, et mistahes tõrke ilmnemisel konkreetses kohtuasjas jälle 3 kuud mitte midagi ei toimu. Nn katkematuse eelnõu on suunatud ennekõike sellele, et lühendada drastiliselt edasilükkamise intervalli, aga ka sellele, et kohus saaks asja kontsentreeritult arutades teha kvaliteetsema otsuse. Samuti on selles eelnõus tunnistajate aja paremaks planeerimiseks ette nähtud kohustuslik eelistung üldmenetluses arutatavates asjades.

Valitsuse kabinetiistungil 26. oktoobril 2006 kiideti heaks justiits- ja siseministri ühine ettepanek ühendada Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo (EKEB) ning politsei koosseisus olev Kohtuekspertiisi ja Kriminalistikakeskus (KEKK) 1. jaanuarist 2009 üheks Justiitsministeeriumi valitsemisalas paiknevaks hallatavaks riigiasutuseks. Üsna varsti jõudsime arusaamale, et asutustes töötavate ekspertide huvides on mõistlik ühendamisprotsessi kiirendada. 2007. aasta jooksul lõpuleviidud seadusemuudatuste jm ettevalmistuste abil oligi uuel ekspertiisiasutusel – Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil – võimalik alustada oma tööd juba 1. jaanuarist 2008. Uue asutuse nimi tuleneb muide ajaloolise järjepidevuse põhimõttel okupatsioonieelse Eesti Vabariigi samalaadse asutuse nimest. 2007. aasta jooksul valmis ka eskiis, rahastamisskeem ning leitud on kinnistu Mustamäel, kuhu ehitatakse ühendekspertiisiasutusele 2010. aastaks Põhjala regiooni moodsaim kohtuekspertiisikesksus. Juba praegu on ühendekspertiisiasutustes läbi viidud ka keskmise palga tõus eelmise aastaga võrrelduna ca 24% ulatuses. Tänapäevane kriminaalmenetlus peab üha rohkem tuginema just nimelt mitteisikulistele tõenditele, mille parimaks näiteks on kõikvõimalikud arstlikud, DNA-, sõrmejälje-, materjali-, ballistilised jm ekspertiisid. Kui kurikuulus Stalini peaprokurör Võšinski ütles, et puhtsüdamlik ülestunnistus on tõendite kroon, siis demokraatliku õigusriigi tõendite kuningaks peaks olema asitõenditele ja loodus- ning täppisteadustele tuginev ekspertarvamus. Tänapäevases ja õigusriiklikus kriminaalmenetluses on väga oluline jätkata kohtuekspertiisi valdkonna arendamist ning seda koostöös euroopalike naabermaadega, võimaldades Põhjala riikide ekspertiisikeskustel spetsialiseeruda.

Alates iseseisvuse taastamisest on kinnipeetavate arv Eesti vanglates kõikunud vahemikus 4200 kuni 4800, saavutades tipu 2000 aastal (4803 vangi). 2007. aastal toimus oluline kinnipeetavate arvu vähenemine ja seda põhiliselt karistust kandvate vangide arvel. Kui aasta alguses oli Eesti vanglates kokku 4311 isikut, siis 2007. aasta lõpus vaid 3467, mis teeb 2007. aastal vangide arvuks 100 elaniku kohta 265 (2000. aastal oli see suhtarv näiteks 351). Seega on vangide arv 2007. aastal jõudnud madalaima tasemeni viimase 16 aasta jooksul, kuigi Euroopa keskmisest (orienteeruvalt 100 vangi 100 000 elaniku kohta) oleme me veel kaugel. Vangide arvu vähenemise põhjusteks on valdavalt tehtud seadusemuudatused: 1. jaanuaril 2007 jõustusid karistusseadustiku ja vangistusseaduse muudatused, millega loodi võimalus tingimisi ennetähtaegselt vabastatute elektrooniliseks valveks, samuti võeti ennetähtaegse vabastamise taotluse kohtule edastamisel vahelt ära vangladirektori filter. Samuti jõustus 2007. aasta jaanuaris säte, mis võimaldas katseajal uue tahtliku ja vangistusega karistatava kuriteo toime pannud süüdimõistetu vangistuse täitmisele pööramise asemel asendada see üldkasuliku tööga. Lisaks tuleb mainida KarS-i muudatust alates 15. märtsist 2007, millega muudeti korduv pisivargus väärteoks senise kuriteo asemel.

Elektroonilist järelevalvet rakendati esimesele valvealusele 22. mail 2007 ning kokku paigaldati 2007. aasta jooksul 197 jalavõru. 2007. aastal lõppes elektroonilise valve tähtaeg 83 valvealusel, neist 75-l positiivselt ja 8-l ebaõnnestunult. Üks neist lõikas jalavõru läbi, ülejäänud 7 rikkusid ajakava jm. elektroonilise valve tingimusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et elektrooniline valve on Eestis vähem kui aastaga edukalt rakendunud.

2007. aastal jätkus ka vanglasüsteemi nüüdisajastamine – detsembris 2007 liideti Ämari Vangla Murru Vanglaga, 2008. aasta kevadel on kavas avada Viru Vangla. Detsembris esitas valitsus Riigikogule vanglate ja kriminaalhoolduse ühendamise eelnõu paketi, millega viiakse seni maakohtute juures asunud kriminaalhooldusosakonnad vanglasüsteemi, muutes need vanglate osakondadeks. Sellise muudatuse parimaks näiteks peetakse erialaspetsialistide kinnitusel Rootsit, kuid samalaadne muudatus viidi läbi 2004. aastal ka Ühendkuningriigis. Jätkuvalt on suureks väljakutseks kinnipeetavate ja vanglast vabanenute taasühiskonnastamine, kus on veel palju teha. 2008. aasta tööplaanis on Justiitsministeeriumil kavas analüüsida, milline võiks olla vanglast vabanenute resotsialiseerimissüsteemi rahastamine ja ülesehitus isikute osas, kes praegu tulevad vanglast ilma kriminaalhoolduseta otse tänavale.

Mõni sõna ka kuritegevusest tervikuna ja selle kontrollimisest 2007. aastal. Kokku registreeriti 50 375 kuritegu, mis on 3% vähem kui 2006. aastal. Kuritegevuse üldtaseme vähenemine näiteks 2003. aastaga võrreldes on siiski päris silmapaistev (2003. aastal registreeriti 57 417 kuritegu). Enamlevinud kuriteoliikide esikuuiku moodustavad vargused, mootorsõiduki korduv joobes juhtimine, kehaline väärkohtlemine, kelmus, avaliku korra raske rikkumine ning omavoliline sissetungimine. Aprillirahutustega otseselt kaasnevana peeti Tallinnas ja Ida-Virumaal kahtlustatavana kinni 463 isikut, seal hulgas registreeriti 6 massilise korratuse organiseerimist ning 50 süüteo toimepanemist massilise korratuse ajal. Ilmselt oleks ilma aprillisündmusteta olnud kuritegevuse vähenemine kuni protsendi võrra suurem.

Kuriteoliikidest tegid suurima tõusu riigivastased kuriteod (+814% ehk kasv aastaga 7-lt 57-ni); avaliku rahu vastased kuriteod (+47,6% – 2942-lt juhtumilt 4342-ni), ja liikluskuriteod (+14,8% ehk 4464-lt 5125 juhtumini). Suurimad langejad olid keskkonnavastased kuriteod (-62,3% – 138-lt juhtumilt 52-ni), ametialased kuriteod (-56,2% – 511-lt 211-ni) ning varavastased kuriteod (-15,3% ehk 32 550-lt 27 577 juhtumini).

Kuigi isikuvastaste kuritegude üldarv suurenes – ennekõike kehalise väärkohtlemise arvel, vähenes tapmiste ja mõrvade arv ligi 13%. Kokku registreeriti 90 tapmist ja 20 mõrva, sh 12 tapmis- ja 5 mõrvakatset, mis on 17 võrra vähem kui 2006. aastal. 70% tapmistest ja mõrvadest panid toime tapetu omaksed või tuttavad. Avalikus kohas (väljaspool eluruume) pandi toime 25% tapmistest.

Varavastaste kuritegude arv on oluliselt vähenenud, kui aga sinna juurde liita varavastased väärteod, tuleb kokku isegi mõneprotsendiline kasv. Hiljuti jõudis meieni ka kaupmeeste mure seoses kauplusevarguste suurenemisega. Tõepoolest, kuigi varguste arv tervikuna ei ole oluliselt muutunud, on ilmselt muutunud nende struktuur ning pisivargused on isiklike asjade vargustelt tänaval, eluruumist või autodest kolinud rohkem kauplustesse, kus vargal on võimalik paremini kalkuleerida, et varastatu väärtus ei ületaks väärteona karistatava pisivarguse piiri (1000 krooni). Seega võivad elanikud ühest küljest tunda end küll varguste suhtes turvalisemalt, kuid kaupmeestele on muresid juurde tulnud. Oleme seda küsimust arutanud siseministriga – nimelt ei rakendatud eelmisel aastal pisivarguste puhul praktiliselt üldse väärteoaresti kuni 30 päeva ja seetõttu võis tekkida karistamatuse tunne. Nüüdseks on politsei asunud pisivarguste puhul taotlema ka aresti kohaldamist ning me jälgime järgneval perioodil tähelepanelikult, kas kauplusevargused saadakse kontrolli alla. Kindlasti ei ole lahenduseks pisivargused taas lauskriminaliseerida, kui on võimalik saavutada sama tulemus, kasutades efektiivsemalt väärteomenetluslikke mõjutusvahendeid .

Aasta jooksul registreeritud kuritegude koguarvuga võrreldes suudeti kohtueelsel uurimisel jõuda tuvastatud kahtlustatavaga menetlusotsuseni 47% kuritegude puhul. Kuid kui siia liita kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel või tõendite puudumisel tehtud kriminaalmenetluse lõpetamised, katavad need kokku 97% aasta jooksul registreeritud kuritegude kogumassist.

Kriminaalmenetluste menetlusliigiline jaotus näitab, et 47% kuritegudest, kus jõuti kahtlustatava tuvastamiseni, lahendati 16% oportuniteediga, 12% üldmenetluses kohtusse saatmisega, 26% lühimenetlusega ning ülejäänud muud liiki lihtmenetlustes. Märkimist väärib, et 2007. aastal lahendati tervelt 7% kuritegudest 48 tunni jooksul kiirmenetluses. Vastav menetlusliik hakkas kehtima aprillis 2006 ning asjaolu, et see ökonoomseim kriminaalmenetluse liik on juba teisel kohaldamisaastal praktikas niivõrd ulatuslikult kasutust leidnud, on kindlasti positiivne.

Kriminaalpoliitika arengusuundades (p 8, 23) on peetud väga oluliseks, et kriminaalpoliitika tugineks teadusuuringutel. Seda põhimõtet oleme järjekindlalt ellu rakendanud. 2007. aastal viidi olulisemad uuringud ja analüüsid läbi järgmistel teemadel.

1. Määratud kaitsja kättesaadavus ja kvaliteet kriminaalmenetluses. Üha enam on ilmnenud, et pärast prokuratuuri tugevdamist viimastel aastatel (meenutagem, et veel 1990. aastate lõpus oli Tallinnas algul veel tavapärane, et kohtulik arutamine toimus hoopis prokuröri osavõtuta) on kitsaskohaks kujunenud hoopis kvaliteetse kaitse kättesaadavus. Pärast võistleva protsessi juurutamist 2004. aastal, kus rõhutati senisest enam rollijaotust prokuröri ja kaitsja vahel, süvenes probleem veelgi. Kõnealuse analüüsi järelduste baasil töötatakse praegu välja mõningaid lahendusi, mis peaks seda probleemi leevendama.
2. Ettevõtjate vastu suunatud kuritegevuse uuringust selgus, et kõige sagedamini langesid ettevõtjad kliendi või partneri poolt toime pandud varguse või pettuse ohvriks (20% ettevõtjatest), neist enamus korduvalt. Seejuures 60% juhtudest sellest politseile ei teatatud. Ärisaladuse kuritarvitamisega on kokku puutunud 0,6% ettevõtjatest. Kokkuleppeid turu jagamiseks pidas oma valdkonnas levinuks 9% ning küberkuritegevust 7% ettevõtete juhtidest
3. Uuring kuriteoennetuse korraldusest kohalikes omavalitsustes tõi välja fakti, et vaid 50% uuringus osalenud omavalitsustest on midagi kuriteoennetuse valdkonnast planeerinud oma arengukavadesse. Järelikult peavad vähemalt pooled omavalitsused kohaliku tasandi kuriteoennetust endiselt riigi ja politsei mureks.
4. Ilmus esmakordselt menetlusregistri abil digitaalsele statistikale tuginev kogumik „Kuritegevus Eestis". Esmakordselt on poliitikutel, ametnikel, kriminoloogidel ja teistel sotsiaalteadlastel võimalus uurida süvitsi kuritegevust ja selle kontrollimise tõhusust seni põhjalikematele Eesti oma statistilistele andmetele tuginedes.
5. Samuti avaldati trükis uuring „Eesti alaealiste hälbiv käitumine" ning „Korruptsioon Eestis 2006", mille tulemustele sai juba eelnevalt viidatud. Samuti käivitati 2007. aastal esmakordselt kriminoloogia ja karistusõigusalaste üliõpilastööde konkurss. Kõik need uuringud on kättesaadavad Justiitsministeeriumi kodulehel.

Koostöö mittetulundussektoriga on arengusuundade üheks juhtpõhimõtteks (p 6). Justiitsministeerium korraldab alates 2004. aastast kuriteoennetuse projektikonkurssi, millega toetatakse mittetulundusühinguid ja sihtasutusi. 2007. aastal jagati 2 miljonit krooni kümne projektitoetuse ja kahe tegevustoetuse vahel.

Tänan tähelepanu eest!