Tel. (372) 6 208 100, Faks (372) 6 208 109
e-mail:
Eelnõu kaitseb ühiskonda ohtlike kalduvuskurjategijate eest16. september 08
/
Justiitsministeerium saatis täna, 16. septembril kooskõlastusringile karistusjärgse kinnipidamise eelnõu, mis aitab kaitsta ühiskonda ohtlike kalduvuskurjategijate eest ning vähendada korduvkuritegevust.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Heili Sepa sõnul luuakse eelnõuga võimalus lükata ohtlike harjumuskurjategijate vabanemine pärast karistuse ärakandmist edasi, kui on põhjust arvata, et inimene jätkab vabanedes vana rada. „Tegemist on mittekaristusliku mõjutusvahendiga, see tähendab, et see pole mitte karistus tehtud teo eest, vaid vahend hoida ära uusi raskeid kuritegusid ning suurendada ühiskonna turvatunnet,” selgitas Sepp. „Teatud mõttes võib seda võrrelda psühhiaatrilise sundraviga, mis ei ole ju samuti karistus.” Sepp rõhutab, et antud meedet kohaldatakse vaid juhul, kui esineb reaalne oht, et isik paneb peale karistuse ärakandmist toime uusi raskeid kuritegusid. „Näiteks võiks tuua pedofiilid, sarivägistajad, röövlid ja väljapressijad.” Eelnõu määratleb väga täpselt inimeste ringi, kellele on võimalik karistusjärgset kinnipidamist kohaldada. Lisaks eelnõus loetletud kuritegudele peab isikule olema määratud vähemalt 2-aastane vangistus, ta peab varasemalt olema juba vähemalt 2 korda sarnaste kuritegude eest karistatud ning on alus arvata, et ta hakkab vabanedes uusi kuritegusid toime panema. Samuti peab isik olema vähemalt 18-aastane. Teatud veelgi karmimatel tingimustel on karistusjärgset karistust võimalik kohaldada ka siis, kui isik pole varem karistatud või on karistatud vaid ühel korral. Sepa selgituse kohaselt teeb otsuse karistusjärgse kinnipidamise kohta kohus ning seda juba süüdimõistva otsuse tegemisel. „Seega võib kohus lisaks süüdimõistvale otsusele koos kandmisele kuuluva karistusajaga teha tulevikus lisaks veel otsuse karistusjärgse kinnipidamise kohta,” sõnas Sepp. Karistusjärgse kinnipidamise otsuses tähtaega ei määrata, vaid isik vabastatakse siis, kui on alust arvata, et ta uusi kuritegusid enam toime ei pane. „Kinnipidamise ajal kontrollib kohtunik vähemalt kord aastas, kas see on ikka põhjendatud ning kui kinnipidamise alus on ära langenud, teeb kohus otsuse selle lõpetamiseks, misjärel vabastatakse isik 1-3 aastaks tingimisi kriminaalhoolduse alla,” ütles Sepp. Seadus hakkab kohalduma vaid neile isikutele, kes on oma viimase kuriteo toime pannud peale seaduse jõustumist. Justiitsministeeriumi hindab selliste kurjategijate arvuks 6-10 aastas. „Kui see seadus kehtiks juba praegu, siis võiksime seda kohaldada 6 isiku puhul, kes täna Eesti vanglates viibivad ja kõigile eelnõus toodud tingimustele vastavad,” tõi Sepp näite. Võimaluse võtta isikult vabadus kuriteo ärahoidmiseks näevad ette ka Eesti põhiseadus ja Euroopa inimõiguste konventsioon. Isiku vabaduse võtmise kooskõla konventsiooniga ühiskonna julgeoleku tagamiseks on möönnud ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Eelnõu on kättesaadav siit: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=231697 Eelnõu memo ja pressibriifingu slaidid on kättesaadavad siit:
Lugupidamisega |
