13. oktoober 08
2. ja 3. juunil 2008 olid
Balti- ja Põhjamaade õigusloomega seotud ametnikud koos Rootsis Saltsjöbadenis,
et rääkida selgest õiguskeelest. Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Rootsi
justiitsministeeriumi korraldatud seminaril „Seadused inimeste jaoks” („Laws
for Citizens“) oli 35 osalejat 8 riigist: Eestist, Islandilt, Leedust, Lätist,
Norrast, Rootsist, Soomest ja Taanist. Valdavalt olid kokku tulnud juristid –
nende tööd mõjutavad õiguskeele küsimused ju iga päev, aga oli ka õigusaktidega
töötavaid keeleinimesi.
Allpool väike kokkuvõte
sellest, mis nende päevade jooksul kuuldust-arutatust olulisemana meelde jäi ja
Õiguskeele lugejalegi huvi võiks pakkuda.
Rootsis
on selge õiguskeel valitsuse poliitika
See sai selgeks seminari
avanud Rootsi justiitsministri Beatrice Aski sõnavõtust. Ülevaadet Rootsi õiguskeele olukorrast täiendas justiitsministeeriumi
keeletoimetaja Anne-Marie Hasselrot.
Selge õiguskeele
liikumisel on Rootsis pikk ajalugu. 1965. aastal algatas toonane justiitsminister
õigusaktide eelnõude põhjaliku toimetamise. Tema esialgne eesmärk oli toimetada
eelnõusid just juriidiliselt ja põhiseaduslikkuse seisukohast, kuid peagi
lisandusid keeleküsimused. Põhimõte oli selles, et kui õigusaktid on koostatud
selges ja arusaadavas keeles, lihtsustab see kõikide ametlike dokumentide
keelekasutust ja ametikeelt tervikuna.
Selge õiguskeele eest
seisja on Rootsis alati olnud riigikantselei. Vastavalt Rootsi riigikantselei
põhimäärusele vastutab riigikantselei õigusloome osakonna juht õigusloome ja
halduse kvaliteedi eest ning tagab, et seaduste ja teiste õigusaktide keel
oleks võimalikult selge ja arusaadav.
Kui Eestis hoolitseb iga
õigusakti eelnõu toimetamise eest selle koostanud ministeerium ise, siis
Rootsis on eelnõude toimetamiseks justiitsministeeriumis eraldi osakond. See osakond
loodi 1976. aastal ja seal toimetatakse õigusaktide eelnõusid nii juriidiliselt
kui ka keeleliselt – koos töötavad juristid ja filoloogid. Lisaks korraldab see
osakond eelnõude koostajatele koolitusi, koostab ja avaldab käsiraamatuid ja
artikleid, nõustab telefoni ja elektronposti teel ning osaleb valitsuse
õigusloomekomisjonide töös.
Selle osakonna
allüksusena on loodud ka eraldi eurokeele talitus, mille ülesanne on aidata
kaasa sellele, et Euroopa Liidu õigusaktide keel oleks selgem ja arusaadavam
ning terminikasutus ühtiks Rootsi õigusaktide omaga. Selge õiguskeele info on
kättesaadav Rootsi valitsuse kodulehel www.regeringen.se/klarsprak.
Hollandlaste
selge õiguskeele algatusi
tutvustas oma ettekandes „Milleks me vajame selget
õiguskeelt?” („Why clear legal language?“) Hollandi ombudsman Alex Brenninkmeijer, kes arutles selge
õiguskeele vajalikkuse üle laiemaltki.
Hollandlased on Brenninkmeijeri
sõnul pärast 2007. aasta Amsterdami selge õiguskeele konverentsi tulnud välja mitme
paljulubava algatusega. Näiteks on valitsus andnud välja õigusaktide koostamise
eeskirja, millest õigusloome alal valitsust nõustav riiginõukogu nüüd eelnõusid
läbi vaadates ja parandades ka lähtub.
Paljud avaliku
teenistuse asutused on algatanud õigusaktide ja halduse lihtsustamise projekte.
Toogem näiteks valitsuse algatuse ettevõtjate ja üksikisikute halduskoormuse
vähendamiseks, siseministeeriumi projekti riigivõimu tekitatavate ebamugavuste
ehk siis bürokraatia vähendamiseks, kohtute algatuse, millega tahetakse
lihtsustada kohtu suhtlust avalikkusega, ja Haagi linnavalitsuse väljaantud
selge keele sõnaraamatu, milles bürokraatiakeele sõnad on saanud selgekeelsed
vasted. Õigusaktide koostajate jaoks on olemas ka koduleht, kus saab kontrollida
oma teksti selgust. Selleks tuleb see sisestada kodulehel olevasse aknasse – ja
mõne sekundi pärast on hinnang käes. Kuigi saadav hinnang on väga üldine, on niisugune
võrguteenus siiski hea võimalus propageerida
selge keele kasutust.
Huvitava ettevõtmisena
märkis Brenninkmeijer ka 1815. aasta tekstil põhineva Hollandi põhiseaduse ümberpanemist
selgesse keelde. Põhiseaduse uus versioon kirjutati selgele keelele
spetsialiseerunud erabüroo Taal algatusel ja selle vaatas üle asjatundlik
kolleegium, kuhu kuulusid näiteks riigiõiguse professor ja ülemkohtu liige. Ometi
oli üks tuntud selge keele asjatundja tulemuse suhtes kriitiline – ja õigusega,
sest tekst on ositi ebaselge. Sama võib aga öelda kehtiva põhiseaduse kohta.
Igatahes sai selgeks, et keerulise teksti lihtsamaks toimetamine ei ole siiski
kõige parem selge keele juurutamise viis. Parima tulemuse saab, kui koostada tekst
algusest peale selges keeles.
Seepärast on oluline,
et Hollandi õigusakadeemia on nii oma põhi- kui ka täiendusõppe kavasse lisanud
selge keele kursuse. Seega saavad nii algajad kui ka kogenud õigusloojad
parandada oma kirjaliku väljenduse oskust.
Hiljaaegu avaldati
Hollandis teos, mis kujutab endast riigi olulisemate seaduste – põhiseaduse
ning tsiviil-, kriminaal- ja haldusseadustiku – kirjeldavat kokkuvõtet.
Erinevalt põhiseaduse uue versiooni koostajatest ei pretendeeri selle teose
autorid sisu täielikule täpsusele. Enam-vähem samas stiilis on välja antud ka
noortele mõeldud „Seaduste teejuht”, kus ei refereerita õigusakte, vaid
selgitatakse näidete varal, milline mõju on ühel või teisel õigusaktil
konkreetses igapäevaolukorras.
Alates 2003. aastast korraldatakse
Hollandi ombudsmani algatusel korrapäraselt uuringuid selle kohta, kuidas
ministeeriumid vastavad kodanike kirjadele. Selle tulemusena on keel, mida
ametnikud kasutavad kodanikega suheldes, aasta-aastalt lihtsustunud.
Selge
õiguskeel on demokraatia toimimise eeldus
Oma arutluses selge
õiguskeele üle püstitas Brenninkmeijer kaks olulist küsimust.
Esiteks peatus ta
teemal, miks on lubamatult keeruline õiguskeel (ingl legelese) nii populaarne. Niinimetatud vanade Euroopa riikide
õiguskeel kasutab tihtipeale ülespuhutud stiili, arhaistlikku lauseehitust ja
sõnavara ning ülemäära palju termineid. Juristide jaoks on keerulise õiguskeele
kasutamine justkui ametitunnus. Õigusloojad, kes on hea hariduse ja
keeleoskusega inimesed, ei ole võib-olla teadlikudki, kui raske võib olla paljudel
inimestel õigusakte lugeda ja nendest aru saada.
Juristi keerulisel keelekasutusel
on mitu põhjust. See kajastab kindlasti kehtivate õigusaktide stiili ja
sõnavara, sest jurist püüab olla võimalikult täpne ja lähtuda seadusest – see
aga ei pruugi olla kõige ladusam. Samas mõjub arvatavasti ka asjaolu, et keerulist
õiguskeelt kasutades jätab jurist endast autoriteetsema mulje. Keeruline
õiguskeel annab juristidele ka võimu: teised ühiskonnaliikmed vajavad nende abi,
et õigusaktidest aru saada.
Teiseks arutles
Brenninkmeijer selle üle, miks peaks õigusloomes, avalikus halduses ja kohtutes
kasutama selget õiguskeelt. Kodanike seisukohalt on seaduste peamine eesmärk teabeedastus
– õigusakti kujul edastab riik kodanikele oma normatiivsed juhised. Kui seadus
on selge, siis teabeedastus õnnestub. Selget õigus- ja halduskeelt võib vaadata
kui teenust, mida osutatakse oma riigi kodanikele.
Kuid kaalul on rohkem
kui kodanikele osutatava teenuse kvaliteet. Tänapäeva demokraatias on kodanikud
demokraatliku süsteemi osa ja peaksid olema võimalikult palju riigiellu
kaasatud. Selleks peaks neil olema võimalik aru saada riigi toimimisega seotud
dokumentidest, näiteks haldus- ja kohtudokumentidest. Kui dokumendid on sõnastatud
keeruliselt, jäävad kodanikud, kes nendest aru ei saa, kõrvale demokraatia
protsessist ja võõranduvad lõpuks riigivõimust. Selge õiguskeel on vajalik, et tagada
sellised õiguse aluspõhimõtted nagu õiguskindlus ja õigusselgus.
Brenninkmeijer on
veendunud, et selge õiguskeel on hea valitsemise üks aluspõhimõtteid.
Peamine küsimus on
ikkagi, kuidas innustada juriste kasutama lihtsat keelt keerulise asemel.
Küsimus ei ole niivõrd teadmistes ja oskustes, kuivõrd suhtumises. Suhtumist
muuta on aga äärmiselt keeruline. Teatava pingutuse ja loomingulise
lähenemisega on see siiski võimalik. Brenninkmeijer on kindel, et
lõppkokkuvõttes eelistavad selges keeles õigusakte lugeda kõik, nii tavainimesed
kui ka juristid.
Clarity
ühendab selge õiguskeele aktiviste üle maailma
Suurbritannia
keelebüroo Plain Language Commission
teadusdirektor Martin Cutts rääkis oma
ettekandes „Kuidas muuta seadusi kergemini loetavaks ja mõistetavaks” („How to
make laws easier to read and understand“) oma kogemustest selge õiguskeele propageerimisel ja tutvustas lühidalt ühendust Clarity.
Martin Cutts on osalenud
Suurbritannia selge keele liikumises alates 1970. aastatest. Oma töös kirjaliku
väljenduse kursusi korraldava ja toimetamisteenust pakkuva büroo eestvedajana
on Cutts pidanud üle 1000 kirjaliku väljenduse kursuse, korraldanud õigusaktide
arusaadavuse teemalisi uuringuid ja koostanud selgekeelseid näidisõigusakte –
kirjutanud olemasoleva õigusakti ümber selgesse keelde (nt Ühendkuningriigi
1992. aasta puhkuseosakute seaduse).
Alates 1998. aastast on
ta teinud tihedat koostööd Euroopa Liidu tõlkeüksustega: ta on käinud Brüsseli
ja Luxembourgi ametnikele ja poliitikutele pidamas selge õiguskeele kursusi
ning toimetanud näidisena selgesse keelde Euroopa Liidu 1988. aasta mänguasjade
ohutuse direktiivi ja Euroopa Liidu 2001. aasta Euroopa Liidu dokumentidele
juurdepääsu määruse. Oma pikast ja huvitavast kogemusest oli tal ka kuulajatele
jagada rohkesti põnevaid näiteid.
Selge õiguskeele eest
seisev ühendus Clarity asutati 1983.
aastal Inglismaal. Praegu kuulub ühendusse liikmeid kogu maailmast, näiteks Ameerika
Ühendriikidest, Austraaliast, Iirimaalt, Kanadast, Lõuna-Aafrika Vabariigist,
Portugalist, Rootsist, Suurbritanniast ja Uus-Meremaalt. Eestist ei paista
ühenduses seni liikmeid olevat …
Suurem osa Clarity liikmetest
on juristid, kuid on ka muid õigus- ja ametikeele huvilisi. Ühenduse eesmärk on
kaasa aidata sellele, et õiguse valdkonnas kasutataks selget keelt. See eesmärk
loodetakse saavutada, vältides juristide töös arhaistlikku, ebaselget ja
ülespuhutud keelt, koostades dokumente selges ja arusaadavas keeles, vahetades
ideid ja kogemusi ning – Clarity kodulehte tsiteerides – „avaldades kindlalt ja
vastutustundlikult mõju õiguskeele stiilile, lootes sellega otsustavalt muuta
moesuunda”.
Ühendus annab ka välja ajakirja Clarity, korraldab rahvusvahelisi
selge õiguskeele konverentse (järjekordne on selle aasta novembris Méxicos),
peab seminare, vahendab liikmetele elektronposti teel uudiseid ja vastab
küsimustele, aitab õigusaktide koostamisel, vahendab selge õiguskeele juristide
andmeid, annab välja aastaauhinda jne. Ühenduse kodulehe aadress on http://www.clarity-international.net/index.htm.
Soome
nn kolme reegel
Soome
õiguskeele olukorda tutvustasid Soome justiitsministeeriumi õigusloomenõunikud Maija Salo ja Carolina Slangus-Forss.
Soomes töötavad
õigusaktide eelnõudega justiitsministeeriumi õigusloomeosakonna juristid. Teiste
ministeeriumide tellimusel teevad nad enne valitsuse eelnõude lõplikku
valmimist nende juriidilise ekspertiisi. Selle käigus hinnatakse eelnõu
põhiseaduslikkuse, kriminaal- ja menetlusõiguse ning üldise tsiviilõiguse
seisukohast.
Hiljem tehakse samas
osakonnas eelnõu normitehniline ja keeleline ekspertiis. Kontrollitakse, kas
pealkiri ja preambul vastavad eelnõu sisule, kas õigusakt on õigesti
liigendatud ja kas kehtiva õiguse üldpõhimõtteid on järgitud. Jälgitakse, kas
sõnastus on veatu, arusaadav, täpne ja järjekindel. Et Soomes on kaks
riigikeelt, esitatakse kõik eelnõud parlamendile kahes, soome ja rootsi keeles.
Seega tuleb ka kontrollida, kas soome- ja rootsikeelne tekst on vastavuses.
Toimetamistöös
kasutavad juristid peale kehtivate õigusaktide abivahendina ka normitehnika ja
muid käsiraamatuid. Kokkutulnutes äratas huvi soomlaste juurutatud nn kolme
reegel, mille järgi võib õigusakti igas paragrahvis olla kõige rohkem kolm
lõiget ja igas lõikes kõige rohkem kolm lauset. Reegel võeti kasutusele
selleks, et seadus oleks igale lugejale ülevaatlikum ja paremini liigendatud.
Eelnõu esitamine kahes
keeles tähendab tegelikkuses, et soome keeles koostatavad eelnõud tõlgitakse
rootsi keelde koostamisega paralleelselt. Ettekandjate hinnangul aitab see
parandada eelnõude sõnastust, sest sageli
saab koostaja tõlkija käest kasulikku tagasisidet ning tal on võimalik keeleline
konarus või ebaselgus aegsasti parandada.
Osalejate arvates oli
seminar tänuväärt ettevõtmine. Kogemusi vahetades leiti, et kuigi tegu võib
olla eri keelte ja koguni eri keelkondadega, on õiguskeele probleemid
üllatavalt sarnased. Üks on selge – tavainimene tahab seadusest aru saada ilma
erilise pingutuseta. Kuid õiguskeele areng selguse suunas teenib ka laiema
üldsuse, sealhulgas seadusloojate huve. Olgu tegemist selge õiguskeele liikumise
esirinnas oleva maaga või maaga, kus seda ideed alles hakatakse teadvustama,
arenguruumi on igaühel.
TAIMA
KIISVERK ja MARI KOIK
Justiitsministeeriumi
keeletoimetajad