ROOSID PROFESSOR SOOTAKILE

13. oktoober 08

Sel suvel jõudis Tartu Ülikooli korralise kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ikka, mis annab põhjuse vaadata üle tema saavutused Eesti kriminaalõiguse kujundamisel ja seada uusi sihte selle teadusharu arenguks. 19. septembril tähistati tema 60. sünnipäeva rahvusvahelise teaduskonverentsiga, avaldatud ja avaldamisel on professorile  pühendatud kogumikud, mis sisaldavad nii tema kolleegide kui ka ta enda teadusartikleid. See on austus, mida pälvivad vähesed. Tegemist on erakordselt tööka ja sihikindla töömehega – teadlase ja õppejõuga,  kes on jälginud teraselt ka keeles toimuvat.

Professor Sootak on  Õiguskeele kauaaegne viljakas autor. Koostöö tema ja keeleinimeste vahel algas Õiguskeele algusaegadest ja kestab siiani. Ta on olnud alati lahkelt valmis tutvustama ja kommenteerima kriminaalõigusreformide käigus kerkinud terminoloogiaprobleeme nii õiguskeelepäevadel üles astudes kui ka meie väljaandele kirjutades.[1] Tema artikleid lugedes võlub teema käsitluse põhjalikkus: ta toob näiteid eri keeltest, sukeldub õiguse ajaloo hämarustesse, kuid jõuab alati  selgele järeldusele, mida siis ka raudse kõigutamatusega kaitseb. Professori teened kriminaalõiguse terminoloogia korrastamisel on olnud põhjapanevad ja muljet avaldavad.

Professor Sootakil on kindel seisukoht üld- ja õiguskeele vahekordade kohta. Oma artiklis „Õiguskeele kolm valdkonda“[2] jagab ta keelesuhted kolmeks: õiguskeel kui emakeel, emakeel kui õiguskeel ning õiguskeel ja võõrkeel. Ta on nõus, et õiguskeeles  tuleb järgida õigekeelsusnorme, et ka oskuskeele valdkonnas tegutsev spetsialist vastutab kantseliidi levitamise ja keele solkimise eest. Hoopis teine lugu on terminitega, mille sisu ei tarvitse üldkeelesõna tähendusega kattuda. Sel puhul on juristil õigus luua emakeele baasil talle vajalik termin ja sisustada see üldkeelest kõrvale kaldudes. Seda põhimõtet kaitses ta raudse  kindlusega ka VIII õiguskeelepäeval.[3]

XIII õiguskeelepäeval, mis peeti teemal „Eesti ja Euroopa õigusmõisted: ühtsus ja erinevused“, esines professor Sootak  sirgeselgselt seisukohaga, et Euroopa õigustekstide tõlkimisel tuleb lähtuda eesti terminoloogiast, mis on täpsem.[4]

Soovime professorile edu, õnne, head tervist ja visadust oma põhimõtete kaitsmisel.

 

ÕIGUSKEELE TOIMETUS