Justiitsministri ettekanne kohtunike täiskogul 2009. aastal

Lugupeetud kohtunikud, austatud külalised!

Jälle aasta möödas! Eelmisest kohtunike täiskogust lahutab meid vaid viiv. Keskikka jõudnud tavatsevad ikka öelda, et mida aasta edasi, seda kiiremini aeg lendab. Inimlikus tajumises võib see nii olla. Olen aga üsna veendunud, et mida arenenum on ühiskonnas demokraatia ja võimu hajutatus, seda kauem vältavad kõikvõimalikud muudatused ja aja kulgemine reformide teljel on objektiivselt kiire – ehk lihtsamalt: aeg läheb, aga muutused on visad tulema.

Ma võtan endale vabaduse rääkida täna mitmel teemal: uue kohtute seaduse saamisloost, kohtute töötulemustest justiitsministri pilguga, seadusandluses toimunud ja kavandatud muutustest ja muidugi rahast. Viimasest teemast ei pääse me kahjuks üle ega ümber.

***

Alustagem aga kõige olulisemast: ühtsest ja terviklikust kohtusüsteemist.

Kohtunike täiskogu on ajalooliselt tähtsa küsimuse ees. Selleks küsimuseks on kohtusüsteemi tulevik. Põhiseaduse paragrahv 4 ütleb, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus peab olema korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Julgen väita, et see norm ei ole meil rakendatud. Kui riigikogu, president ja valitsus korraldavad oma tegevust ise, siis kohtute tegevuse korraldamine on paljuski jäänud täitevvõimu õlgadele. Me võime ju teoretiseerida, kas selline olukord on põhiseadusega vastuolus või mitte. Püstitame aga küsimuse hoopis teise nurga alt: kas praegune olukord on mõistlik?

Iga võimuharu peab vastutama. Et vastutada saaks võimuharu tervikuna, peab eksisteerima võimuharu kui süsteemi sisemine vastutus. Riigikogu vastutab kõrgema võimu kandja ehk rahva ees. Iga riigikogu liige vastutab oma valijate, aga ka erakonna ees. Ent riigikogu vastutab oma otsuste eest ka õiguslikult: riigikohus saab tema põhiseadusevastased otsused tühistada.

Valitsuse sisemine vastutussüsteem on meil päris hästi välja arendatud. Kuid siingi on arenguruumi. Justiitsministeerium töötab praegu ka valitsuse seaduse ja halduskorralduse seaduse eelnõu kallal. Ikka selleks, et süsteemi sisene vastutusmehhanism oleks võimalikult selge, arusaadav ja efektiivne.

Vabariigi presidendi tegevus on piisavalt reguleeritud ja vastutusmehhanismid paigas.

Kuidas on aga lugu kohtutega? Võib ju hüüda loosungeid, et kohtunik on sõltumatu ja õigusemõistmisse ei tohi keegi sekkuda. Kes aga vastutab õigusemõistmise kui terviku korrakohase toimimise eest?

Kui väita, et õiguslikud mehhanismid on meil paigas ja suurt probleemi pole, peame vastama ebamugavale küsimusele: miks ühiskond nii ei arva? Jah, võib näidata näpuga valitsuse peale – aga see vastus ei vii meid edasi.

Julgen väita, et kohtukorralduse süsteemis puuduvad mõistlikud eeldused, mis laseksid tekkida süsteemisisesel vastutustundel. See aga seab küsimärgi alla kogu süsteemi jätkusuutlikkuse.

Sellises olukorras on Eesti riigi kui terviku toimimise seisukohalt paratamatu ja hädavajalik muuta põhjalikult kohtute seadust. Muudatusi tehes ei tohi riik lähtekohaks võtta konkreetse kohtuniku ametihüvesid ega mugavust, vaid juhinduda tuleb arenemisevõimelise, vastutustundliku ja sõltumatu võimuharu vajadustest.

***

Kaks aastat tagasi võttis kohtunike täiskogu vastu „Kohtusüsteemi arengu põhimõtted”. Mul on hea meel, et selle põhjal on riigikohtu esimehe eestvedamisel valminud uus kohtute seaduse eelnõu, mille kohaselt hakkab kohtusüsteem toimima ühtse arenemisvõimelise organisatsioonina. Ma loodan, et see kohtunikkonna positiivne algatus saab seaduseks.

Mis ei tähenda muidugi, et eelnõu saab seaduseks just praegusel kujul.

Nüüdseks on eelnõule saanud esitada oma märkusi ja ettepanekuid kohtunikud ise. Lugesin nädalavahetusel eelnõu kohta esitatud arvamusi ja leidsin sealt palju väga huvitavaid ettepanekuid, mida tuleb edaspidi kindlasti kaaluda. Millest ma aga üldse aru ei saa, on see, kui võetakse kritiseerida eelnõu sätteid, mis on üks-üheselt üle kantud kehtivast kohtute seadusest, ning väidetakse, et selliste muutuste sisseviimine on lubamatu ja kehtiv seadus olevat väga hea.

Ka ekspertkomisjon on esitanud oma arvamuses eelnõu kohta põhjaliku analüüsi, mille seisukohti tasub kindlast edasi analüüsida. Samuti juhib see arvamus tähelepanu, et osa vajalikke regulatsioone on veel puudu.

Ütlen siinkohal ka välja oma kõhklused-kahtlused eelnõu asjus.

Esiteks. Ma möönan, et tervikliku kohtusüsteemi infosüsteemid peavad olema valituse luua ja hallata. Eelkõige seetõttu, et kohtute infosüsteeme ei saa lahutada täitevvõimu andmekogudest ja ­süsteemidest. Kuid sellistele infosüsteemidele esitatavad kriteeriumid ja nende pidamise kord peavad seaduses olema ilmselt täpsemini lahti kirjutatud.

Teiseks. Kohtute aruandlus oma tegevuse kohta ei saa jääda ainult kohtute nõukogu otsustada. Seadus peab andma siin vähemalt raamistiku, milliseid näitajaid oma tegevuse kohta peab kohtusüsteem koguma, analüüsima ja avaldama. See on kohtusüsteemi läbipaistvuse küsimus. Kohtute tegevus mitte ainult et peab olema õiglane, vaid kohtud peavad selles veenma ka ühiskonda tervikuna. See on aga võimalik üksnes selge ja arusaadava aruandluse ning objektiivse statistika korral.

Kolmandaks. Eelnõu 3. jagu – kohtuniku sotsiaaltagatised – on mulle arusaadav ja kohtunike arust kindlasti ka põhjendatud. Kuid valitsus peab nüüd läbi arvutama, millise koormuse paneb see eelarvele. Enne kui need arvutused pole tehtud, ei saa ma öelda, et eelnõus pakutud lahendus on just see, mida ma palun riigikogul seadustada.

Neljandaks. Ma ei taha kuidagi nõustuda eelnõu paragrahvis 90 ette pandud kohtute nõukogu koosseisuga. Leian, et kohtute seadus peaks otsesõnu ütlema, et sellesse nõukokku kuulub riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees ja võib-olla ka rahanduskomisjoni esimees. Samuti ei pea ma mõistlikuks seda, et nõukogus on ametis oleval kohtunikkonnal selge enamus. Selles suhtes lähevad meie arvamused ekspertkomisjoniga lahku ja ma usun, et siin tasub veel vaielda. Ka ei õnnestunud mul leida eelnõust adekvaatset kohtuhalduskeskuse vastutusmehhanismi kohtusüsteemi ees. Kohtute nõukogu kui kollegiaalne organ ei pruugi olla selleks piisav.

Omaette küsimus on selle seaduse rakendamine. Ilmselt tuleb rakendamiseks näha seadusega ette konkreetsed tähtajad ja kohustada valitsust nägema ette vahendid ka riigi eelarvestrateegias.

Kuid need kõik on ületatavad probleemid. Olen kindel, et needki mõtted, mis siin täna ja homme kõlavad, vaetakse eelnõu menetlemise käigus hästi läbi. Samuti oleks mul hea meel, kui nii töögrupp kui ka riigikohtu esimehe moodustatud ekspertkomisjon oma tööd jätkavad. See, kui edukalt kulgeb eelnõu menetlemine riigikogus, sõltub eelnõu kvaliteedist.

***

Teiste teemade juurde. Kõigepealt kohtute tulemusrahastamisest.

Eelmisel aastal rakendati kohtute rahastamisel pilootprojektina tulemusrahastamist. Esimese astme kohtutele eraldati lisaks baaseelarvele teatud rahasumma tingimusel, et kohus kasutab seda raha sihtotstarbeliselt kohtu seatud eesmärkide saavutamiseks. Kõik maakohtud seadsid endale eesmärgiks vähendada vanade menetlusasjade hulka ning seeläbi lühendada menetlustähtaegu, samuti tõhustada maksekäsumenetlust.

Tulemuste hindamiseks võttis justiitsministeerium kasutusele arvestusliku keskmise menetlusaja näitaja, mille aluseks on kõik kohtu menetluses olevad asjad, sealhulgas ka need asjad, mis ei ole veel lahendini jõudnud.

Õigusmõistmise valdkonnas saavutas kõige suurema progressi Viru maakohus, kus vanade asjade osakaal vähenes oluliselt kõikides menetlusliikides. Viru maakohus vähendas arvestuslikku keskmist menetlusaega nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades ligikaudu 22%.

Kõik maakohtud tõhustasid möödunud aastal jõudsalt maksekäsuasjade menetlemist. Kui 2007. aastal suutsid maakohtud lahendada kokku ligi 10 500 maksekäsuasja, siis eelmisel aastal ligikaudu 40 000 maksekäsuasja ehk neli korda rohkem.

Kokkuvõttes võib öelda, et kohtute tulemusrahastamise projekt oli edukas. Justiitsministeerium plaanib tulemusrahastamist jätkata järgmistelgi aastatel ning sõltuvalt eelarvevõimalustest selle osakaalu suurendada.

***

Nüüd kohtute menetlusstatistikast.
Eelmise aasta menetlusstatistika avaldatakse tavapäraselt kohtute siseveebis, mistõttu ei tahaks ma neil arvudel pikemalt peatuda. Küll aga on eelmise aasta statistikast välja koorunud mõned huvipakkuvad trendid, millest ei saa mööda vaadata.

Torkab silma, et ehkki tsiviilasjades on töökoormus vähenenud, ei ole lahendamata asjade hulk maakohtutes märkimisväärselt kahanenud. Praegu on ikkagi menetluses tuhatkond asja, milles esimese astme kohtumenetlus on kestnud juba vähemalt kolm aastat!

Märkimisväärselt on eelmisel aastal kasvanud väärteomenetluse asjade arv, mille esmaseks põhjustajaks on kohtutäituritelt saabuvad täitmise asjad. Kahjuks ei ole kohtud sellise hulga väärteoasjade lahendamisega toime tulnud ja nii on aasta lõpuks lahendamata väärteoasjade jääk kasvanud üle poole.

Austatud kohtunikud! Raskest majandusseisust tingitud probleemid ühiskonnas võivad hakata peegelduma kohtute töökoormuse kasvus. Seetõttu tahangi juhtida teie tähelepanu tegemata tööle, mille hulka tuleb järjekindlalt vähendada. Vastasel juhul kasvab see veelgi ja võib saada tõsiseks takistuseks õigusemõistmise toimimisel.

***

Edasi maksekäsukeskusest. Maksekäsu kiirmenetluses on algusest peale nähtud tähtsat vahendit, mille abil vähendada kohtunike töökoormust. Võime tõdeda, et juba rakendamise esimesest aastast alates on menetlus olnud väga populaarne. Seda kinnitab ka aasta-aastalt kasvav menetluste arv. Kui 2006. aastal saabus kohtusse ligikaudu 12 000 maksekäsu avaldust, siis eelmisel aastal juba ligi 60 000!

2007. aasta lõpus alustasime ettevalmistusi, et muuta menetlus elektrooniliseks. Kui arvestada menetluse iseloomu ja formaalsust ning tänapäeva tehnilisi võimalusi, siis ei rahuldanud pabermenetlus ei kohtuid ega kohtusse pöördujaid: kohtutelt nõudis see aasta-aastalt üha enam tööjõuressursi ning kohtusse pöördujad ei olnud rahul menetluse tähtaegadega.

Mul on hea meel tõdeda, et 1. jaanuaril 2009 rakendus edukalt maksekäsu elektrooniline kiirmenetlus ning menetlus koondati senistest maakohtutest ühte keskusse: Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumajja. Ühest küljest saab elektroonilise menetluse puhul isik esitada oma nõude kohtule senisest lihtsamalt ja mugavamalt. Teisest küljest võimaldab see kohtul menetleda avaldusi infosüsteemi abil lihtsamalt ja kiiremini. Ka saab avalduse esitanud isik oma nõude menetlemise kulgu jälgida nüüd otse internetis ega pea ootama teadmatuses, et mis tema kohtuasjaga parasjagu kohtus tehakse. Oleme maksekäsu elektroonilisele menetlusele pannud suured ootused ning usume, et see võimaldab pakkuda efektiivsemat õigusemõistmist.

***

Kohtunike koormuse hindamisest ja spetsialiseerumisest.
2008. aasta lõpus jõudis esimeste tulemusteni kohtuasjade koormuspunktide projekt, mille eesmärk on hinnata täpsemalt kohtunike koormust ja soodustada kohtunike spetsialiseerumist.

Detsembris andis kohtute haldamise nõukoda esialgse heakskiidu esimese astme haldusasjade koormuse hindamise põhimõtetele tingimusel, et 2009. aasta jooksul tegeletakse põhimõtete täpsustamise ja täiendamisega. Sel aastal kogume ja analüüsime andmeid, mida on vaja ülejäänud esimese ja teise astme kohtuasjade koormuspunktipõhimõtete heakskiitmiseks. Loodame, et aasta lõpuks jõuame kõiki kohtuastmeid ja menetlusliike hõlmavate põhimõtete heakskiitmiseni.

Seoses koormuspunktide projektiga on ka rõõm tõdeda, et kohtunike endi algatusel ja kohtute haldamise nõukoja soovitusel on kohtutes asutud aktiivselt otsima võimalusi, kuidas kohtunikud saaksid kitsamalt spetsialiseeruda. Kuna seejuures lähtutakse kohtunike endi soovidest, siis peaks see suurendama kohtunike rahulolu tööga ning mõjuma positiivselt menetluse ja lahendite kvaliteedile.

***

Kriminaalasjade katkematust arutamisest.
Kriminaalpoliitika vallas möödunud aastal toimunust on olulisem katkematu kriminaalmenetluse jõustumine. Muudatusega lõpetame olukorra, kus mahukaid kriminaalasju arutati kohtutes aastaid.

On selge, et katkematu kriminaalmenetluse rakendumise alguses, kui kohtutel on vaja menetleda ka hulgaliselt vanu kriminaalasju, ei saabu soovitud tulemused nii kiiresti. Aga praegugi – mil kohus on sunnitud asja katkematu arutamise määrama alles poole aasta kaugusesse – saame kohtulahendi kätte varasemaga võrreldes kiiremini.

Kriminaalasja katkematu menetlemine eeldab kohtunikult tõhusat menetluse juhtimist ning oskust tõkestada õigusemõistmise venimisele suunatud menetlusosaliste taktika. Soovin teile jõudu ja oskuslikku ajaplaneerimist !

***

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatustest.
Sel aastal rakendusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku mahukad muudatused. Peamiste eesmärkidena võib välja tuua menetlusdokumentide kiirema ja efektiivsema kättetoimetamise ning menetlusabi, sealhulgas kättesaadavama riigi õigusabi vähekindlustatud isikutele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikku aitasid välja töötada kõik tsiviilasju lahendavad kohtunikud, kes saatsid oma märkused seniste ebaselguste või lünkade kohta justiitsministeeriumile või osalesid ministeeriumi teemakohasel nõupidamisel. Seetõttu usun, et muudatustega kõrvaldati suur hulk lünki ja ebaselgust, mis seni kohtumenetlust piirasid.

***

2008. aasta lõpus jõustus saneerimisseadus, mille eesmärgiks on võimaldada isikul, keda on tabanud või tabamas ületatavad majandus­raskused, saada kaitset võlausaldajate nõuete eest ja sel viisil säilitada oma ettevõtte majanduslik terviklikkus ja toimimine. See tähendab, et ettevõtete likvideerimine pankrotimenetluse raames peaks vähenema. Ettevõtjad aga saavad säilitada ettevõtte ka ajutise makseraskuse korral ning tegevust jätkata, et rahuldada suuremas ulatuses võlausaldajate nõudeid ja säilitada töökohti.

Kui seaduse vastuvõtmise ajal arvati, et jõustumisele järgneva kolme esimese aasta jooksul võiks aastas olla keskmiselt viis kuni kümme saneerimisjuhtumit, siis nüüd teame, et juba praegu on kohtutele esitatud ligi paarkümmend saneerimisavaldust. Loodetavasti on need esitatud heas usus ja õigetel eesmärkidel.

Kohtule antud 7-päevane tähtaeg saneerimismääruse tegemiseks võib kohtu poolt vaadates tunduda liialt lühike, kuid tuleb silmas pidada, et saneerimismenetluse algatamisel on kiire tegutsemine tihti üks tähtsamaid tegureid, mis tagab saneerimise edukuse.

Lugupeetud kohtunikud! Soovin teile indu kohtusse tulvavate saneerimisavalduste menetlemisel!

***

1. juulil jõustuval töölepingu seadusel on terve rida eesmärke. Uue seadusega

• suurendatakse töösuhete paindlikkust ja töötaja turvalisust, sealhulgas majanduslikku turvalisust töötuse perioodil,
• viiakse tööõigus kooskõlla eraõiguslike põhimõtetega,
• kaotatakse tööõigusest formaalsed sätted ja
• vähendatakse halduskoormust.

Seadusega korrastatakse töötaja materiaalse vastutuse regulatsioon. Paindlikum tööõigus parandab ka tööturul nõrgemal positsioonil olevate inimeste võimalusi tööd leida. Uus seadus peaks lõpetama olukorra, kus tegelikult tehakse tööd töösuhte tunnuste järgi, ent vormiliselt toimub töötamine muu võlaõigusliku lepingu alusel või ostetakse tööd füüsiliselt isikult ettevõtjalt, et panna riskid töötaja õlule.

Halduskoormuse ja formaalsete sätete osakaalu vähenemine töölepingu seaduses ennustab muutust ka tsiviilkohtunikele: dokumendi või otsuste vormiliste küsimuste asemel muutuvad töövaidlused sisulisemaks.

***

Möödunud aasta lõpus võttis riigikogu vastu advokatuuriseaduse muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2010. Sellega reformitakse riigi õigusabi süsteemi nii, et edaspidi määrab riigi õigusabi osutava advokaadi advokatuur ise. Kuna uurijad, prokurörid ja kohtunikud enam advokaatide otsimisega ei tegele, siis ei saa uurija ja prokurör ka valida ise endale sobivat või mugavat vastast. Advokatuuri juhatus peab riigi õigusabi osutava advokaadi nimetama viivitamatult pärast kohtult, prokuratuurilt või uurimisasutuselt saadud taotlust.

Advokatuuri juhatusel on kohustus tagada riigi õigusabi mõistlik kättesaadavus ja riigi õigusabi asjades vähemalt keskmine õigusteenuse kvaliteet. Kohtute rolliks jääb selle üle järele valvata.

***

Lõpetuseks peatun ka eelarvel. Meie riik seisab silmitsi raske olukorraga. Eelarvekärped on teemaks kõikides organisatsioonides. See pole mööda läinud ka kohtutest. Esimese ja teise astme kohtute teenistujate arv langeb käesoleval aastal tõenäoliselt üle mitme aasta alla 1000 inimese. Mõistan, et kohtujuhid on raskes olukorras, sest korrakohane õigusemõistmine tuleb tagada ka kitsamates oludes.

Hea meel on tõdeda, et 2007. ja 2008. aastal on märkimisväärselt investeeritud kohtute töötingimuste parendamisse: renoveeritud on Põlva, Võru, Viljandi, Rapla, Rakvere, Pärnu Rüütli tn maja ja lisaks parandatud Liivalaia kohtumaja ning mitmete registriüksuste töötingimusi. Jätkuvalt otsime koos Riigi Kinnisvara AS-iga võimalusi ehitada Jõhvisse ja Jõgevale uus kohtumaja ning töö käib ka Tallinna justiitshoone materialiseerumise nimel. Sügisel valmib rahandus­ministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-i kinnisvara audit, mis peab muu hulgas andma hinnangu ka justiitsasutuste ruumikasutuse otstarbekusele ja optimeerimise võimalustele.

***

Head kohtunikud!

Kui võrrelda meie õigusemõistmise kogukulu suhtena rahvuslikku koguprodukti teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, siis ei paista me silma ei heast ega halvast küljest. Oleme selles arvestuses üsna keskel.

Radikaalsed nõudmised muuta see suhe kiiresti kohtusüsteemi kasuks oleks ilmselt määratud läbikukkumisele. Eriti arvestades kohtunike palgataset. Ka ei ole ma kuulnud argumente, mis soovitaksid muuta seda suhet kiiresti teises suunas ehk kohtusüsteemi kokku tõmmata.

Raskel ajal peavad kõik riigivõimu osad ja ka üksikud esindajad panustama kokkuhoidu solidaarselt. Populistlikud üleskutsed kärpida riigi kulutusi nii, et see üleskutsujat ennast ei puudutaks, mõjuvad koomiliselt.

Austatud kohtunikud! Kuna vajadus kärpida, kärpida, kärpida sunnib krokodilli võtma suuna põhja poole, panen oma ettekandele siinkohal punkti. Soovin kõigile tuliseid ja konstruktiivseid vaidlusi täna ja homme, meeleolukat pidu ja häid tulemusi. Lõpetan vahva sõduri Švejki tõdemusega: alati on olnud, et kuidagi on olnud, sest kunagi pole olnud, et mitte midagi pole olnud.

Tänan tähelepanu eest!

Justiitsministri ettekannet saab kuulata ja vaadata siin.