Justiitsministeerium juhib nii õiguse kodifitseerimise kui ka efektiivsete tugistruktuuride loomise ja õigusaktide mõjude analüüsi tegevussuuna projekte. Töö toimub mõlema suuna puhul kahel tasandil: väikese töögrupi (töögrupp) ja suure töögrupi (vastavalt kas kodifitseerimiskomisjon või mõjude analüüsi projekti puhul juhtkomisjon) tasandil.
Väikese töögrupi töö üle teostab järelevalvet suur töögrupp, kes annab väikesele üldisi juhiseid. Suur töögrupp peab väikese töögrupi töö vahetulemused ja lõpptulemuse heaks kiitma.
Kõigi kodifitseerimisprojektide puhul kooskõlastab justiitsministeerium kodifitseeritava valdkonnaga otseselt seotud ministeeriumiga nii väikese kui suure töögrupi liikmed. Samuti on projekti puhul suures töögrupis valdkonna ministeeriumi esindajad.
Alaeesmärk „Õiguse kodifitseerimine“
Selle eesmärgi saavutamiseks keskendutakse konkreetsetele valdkondadele, mille regulatsioonid on õiguskorras killustunud ja milles puudub paremat arusaadavust tagav süsteemsus:
1) keskkonnaõigus,
2) sotsiaalõigus,
3) ehitus-planeerimisõigus,
4) majandushaldusõigus,
5) äriõigus,
6) haridusõigus,
7) konkurentsiõigus.
Valitud valdkondades on õigusloome killustunud paljude õigusaktide vahel, mis on välja töötatud eri aegadel ja millest tulenevalt need ei moodusta omavahel seesugust tervikut, mis ühes valdkonnas õiguslikus regulatsioonis olema peaks.
Iga valdkonna kodifitseerimise vajalikkuse kohta koostatakse valdkonna eelanalüüs, mille käigus kaardistatakse kõik selle valdkonna õigusaktid ja põhilised probleemid, millega kodifitseerimise käigus kokku tuleb puutuda. Nii kodifitseerimine ise kui ka põhimõtted, millest selle käigus lähtutakse, vastavad ELi ja OECD tunnustatud õigusloome heale tavale.
Iga valdkonna kodifitseerimise ülesandeid viib ellu vastav väike töögrupp, kelle ülesandeks on ette valmistada eelnõu kontseptsioon ning eelnõu ja seletuskiri.
Alaeesmärk „Efektiivsete tugistruktuuride loomine ja õigusaktide mõjuanalüüsi süsteemi ning suutlikkuse arendamine“
Selle alaprojekti raames luuakse vajalikud tugistruktuurid, mis aitavad ühest küljest ka edaspidi parandada eelnõude kvaliteeti ning teisest küljest loovad paremad võimalused õigusnormide väljatöötamiseks ja nende rakendamiseks vajamineva teabe saamiseks, sh ka vajadusel õigusaktide eelnõusid välja töötavate valitsusjuristide kompetentsikeskuse loomine.
Mõjude analüüsi süsteemi arendamisel viiakse ellu järgmisi peamisi tegevusi:
1) Lähteülesande koostamine, ministeeriumide õigusloome protsesside kaardistamine.
2) Ühtsete juhiste (sh metoodikate) ja mõjude analüüsi süsteemi väljatöötamine. Selleks moodustatakse õigusakti mõjude analüüsi süsteemi arendamise töögrupp. Töögrupi põhiülesanne on välja töötada õigusakti mõjude hindamise kontseptsioon, mille üheks osaks on õigusaktide mõjude analüüsil kasutatav juhendmaterjal. Töögrupp peab kontseptsiooni koostamisel analüüsima ja tegema ettepanekud järgmistes küsimustes.
I Nõuded
a) Milliseid mõjusid tuleb õigusaktide eelnõude puhul hinnata?
b) Mida erinevate mõjude all mõista?
c) Millised võimalikud metoodikad on olemas nende mõjude hindamiseks?
d) Millistest allikatest, andmekogudest on võimalik saada andmeid, teavet mõjude kohta?
e) Milliseid metoodikaid saaks ja peaks kasutama eelnõude mõjude hindamiseks?
f) Millest lähtuvalt otsustada, kas eelnõu puhul on vajalik mõjusid hinnata ja kui jah, siis milliseid mõjusid? (kontrollküsimustik)
g) Milliseid muudatusi õiguskorras on vaja teha?
II Organisatsiooniline korraldus
a) Kes vastutab eelnõude mõjude analüüsi eest?
b) Milline on vajalik tööjõu ressurss ja nende oskused?
c) Kuidas saavutada, et vajalikud oskused omandataks? (Koolituskavad vms)
d) Kes kontrollib mõjude analüüsi kvaliteeti? Kas kontroll on sisuline või formaalne? Millist ressurssi see vajab?
e) Milliseid abivahendeid mõjude analüüsiks kasutada?
f) Kas ja kuidas saavutada olukord, et mõjude hindamise seisust (Riigikogus vastuvõetud seaduste toimest) annaks justiitsminister Riigikogule regulaarselt (1 x aastas) aru?
g) Milliseid muudatusi õiguskorras on vaja teha?
h) Kuidas mõjutab Vabariigi Valitsus otsustusprotsessi?
3) Metoodikate koolitamine ja juurutamine, mis hõlmab järgmisi tegevusi:
a) koolitusvajaduse määratlemine ja koolitusmaterjalide väljatöötamine;
b) koolitusmaterjalide komplekteerimine;
c) koolituste läbiviimine.
Halduskoormuse hindamisel tehakse koostööd majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lähtub halduskoormuse hindamise ja vähendamise tegevuskava koostamisel esmajärjekorras kodifitseeritavatest kui lihtsustamise seisukohalt prioriteetsematest valdkondadest.
Halduskoormuse hindamise süsteemi arendamisel viiakse ellu indikatiivselt järgmisi tegevusi:
1) Standardkulumudeli metoodika tutvustamine ministeeriumides, suunised seadusandluse kaardistamise läbiviimiseks.
2) Olemasoleva seadusandluse kaardistamine halduskoormuse hindamise vajalikkusest lähtuvalt.
3) Uuringuplaanide koostamine lähtuvalt kaardistamise tulemustest – iga-aastane tegevus, kuid esimest korda 2008. aastal.
4) Administratiivsete kulude elektroonilise andmebaasi väljaarendamine, rakendamine ja kasutamise tutvustamine. Andmebaas hõlmab kõigile ministeeriumidele kättesaadavat ja kasutatavat andmebaasi, kuhu kantakse läbiviidud uuringute tulemused infokohustuste (ehk õigusaktiga kehtestatud üksikute aruandluskohustuste) lõikes.
5) Uute õigusaktide ja kehtivate õigusaktide muutumisel kontrollküsimustiku läbimine.
Konkreetsed tegevused halduskoormuse mudeli arendamiseks sõltuvad mõjude analüüsi süsteemi arendamisel elluviidavate tegevuste tulemustest ja ettepanekutest erinevate mõjude mõõtmise metoodikate osakaalu ja rakendamise kohta.
