Olukorras, kus eestikeelne õigusakt on juba avaldatud, tuleb parandusettepanekute esitamisel ja läbivaatamisel lähtuda ametlikust parandusmenetlusest või parandada viga õigusakti muutmise või kodifitseerimise (EL õigusaktide kodifitseerimiskava seisuga 2005. a märts on kättesaadav EL koordinatsioonikogu infosüsteemist) käigus.
Parandusmenetluse raames esitatakse parandusettepanek valdkonna ata¹eele Eesti esinduses Brüsselis, kes saadab selle nõukogu peasekretariaadile (nõukogu või nõukogu ja parlamendi õigusaktide puhul) või komisjonile (komisjoni õigusakt), kes omakorda edastab ettepaneku nõukogu jurist-lingvistidele. Parandusettepaneku menetlusse võtmise otsustab institutsioon, kelle akti parandamist taotletakse. Iga ettepanek vaadatakse eraldi läbi. Parandusi tehakse tekstidesse üksnes siis, kui tekstis on viga, st selle sõnastus on täiesti arusaamatu või võib kaasa tuua soovimatuid õiguslikke tagajärgi. Võimalikke alternatiivseid (sageli keeleliselt nõrku) terminoloogilisi väljendusviise veaks üldjuhul ei loeta. Ka ilmselgete ja vähetähtsate trüki- või keelevigade puhul menetlust ei alustata. Parandusmenetlust tuleb vaadelda kui erandlikku menetlust, mida on võimalik ära hoida aktiivse osalusega EL eelnõude väljatöötamise etapis. Parandamisega kaasneb oht tekitada hoopis segadust ja sattuda vastuollu õiguskindluse põhimõttega.
Kui parandusettepanek on põhjendatud, alustatakse menetlust. Parandusmenetlus võtab aega orienteeruvalt poolteist kuud. Selle aja jooksul antakse kõigile otsuse tegemisel osalenud pooltele võimalus avaldada muudatuse kohta arvamust. Oluline on märkida ka, et kui üldjuhul katab parandusmenetluses tehtud paranduse avaldamise kulud vea teinud EL institutsioon, siis laienemiste puhul võib rakenduda erikord. Põhimõtteks on, et tõlkiv institutsioon vastutab tõlkekvaliteedi eest. Laienemiste puhul on ülevõetava kehtiva acquis osas tõlkijaks liituv liikmesriik, mitte EL, mistõttu paranduste avaldamise kulud võidakse jätta mahukate paranduste korral parandust taotleva liikmesriigi kanda. Reeglina liikmesriigid avaldamiskulusid siiski kandma ei pea.
Paranduste tegemist võib taotleda ka õigusakti muutmise või kodifitseerimise eelnõu menetlemisel. Loomulikult peavad taotlused olema põhjendatud ja need tuleb esitada võimalikult varajases menetluse staadiumis. Kui õigusakti muudatuse menetlemine keskendub siiski muudatuste sisulistele aspektidele, siis kodifitseerimise menetluse üks eesmärke ongi kehtivate (kodifitseeritavate) õigusaktide terminoloogia analüüs. Kodifitseerimise käigus asendatakse tähenduse minetanud või vana mõistestik uuega. Ettepanekud peavad tulema liikmesriikidelt endilt, mistõttu tuleb tõsiselt suhtuda ka ministeeriumidesse saadetavatesse EL õigusaktide kodifitseerimise eelnõudesse. ELi nõukogu kodifitseerimise töögrupis osaleb Justiitsministeeriumi esindaja, kellele haruministeeriumid peaksid 4 nädala jooksul vastavasisulise EL eelnõu saabumisest enda ettepanekud edastama. Nimetatud tähtaja näeb ette kodifitseerimise töögrupi töökord.
Parandusettepanekute vormistamine
Parandusettepanekus tuleb esitada järgmine teave:
-
EL õigusakti täpne pealkiri;
-
Vigase lõigu originaaltekst inglise või prantsuse keeles (koos täpse viitega osale, artiklile vmt);
-
Vastav eestikeelne lõik (st veaga/vigadega tekst);
-
Sama lõik korrektsel kujul;
-
Parandusettepaneku esitaja kontaktandmed.
NB! Parandusi tehakse ainult oluliste sisuliste vigade puhul.
