KINNITATUD
Kantsleri 19.06.2009
käskkirjaga nr 63
Väljavõte dokumendist „Justiitsministeeriumi teenistujate üldine töökorraldus (sisekorraeeskiri)“
7. Palk ja töötasu
7.1. Justiitsministeeriumi teenistujate töötasu- ja palgatingimusi, kuupalgamäärade ja lisatasude määramist reguleerib käesolev peatükk.
7.2. Teenistujate ametipalgad
7.2.1. Justiitsministeeriumi teenistujate töötasustamine toimub vastavalt avaliku teenistuse seadusele, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadusele ja töölepingu seadusele kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega, millega kehtestatakse palgamäärad ja lisatasude maksmise alused täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest.
7.2.2. Ameti- ja abiteenistuskohtade maksimaalsed diferentseeritud palgamäärad, nende diferentseerimise põhjendused ja ametikohale lisatasude maksmise piirangu (50% kuus palgaastmele vastavast palgamäärast) mittekohaldumine määratakse teenistujat ametisse võtmiseks õigustatud isiku poolt. Palgamäära diferentseeritakse kuni 100% teenistuskoha palgamäärast.
7.2.3. Diferentseerimise aluseks võib olla piirkondlikkus, ameti- ja abiteenistuskohale esitatavad kõrgendatud nõuded või töötingimuste eripära. Diferentseerimisel kohaldatav piirkondlikkuse arvestamine lähtub ametipalga konkurentsivõime vajadustest ametikoha paiknemise piirkonnas. Ameti- ja abiteenistuskohal esitatavaid nõudeid iseloomustavateks näitajateks võivad olla kvalifikatsioon, professionaalsed kogemused, innovatsioonisuutlikusse tase jm. Töötingimuste eripära iseloomustavateks näitajateks võivad olla ametikoha tegevusulatus (kas tegemist on põhi- või abistavaid funktsioone täitva ametnikuga), töö intensiivsus, vastutuse ulatus ja aste, otsustusõigus, töö ministeeriumi või haldusala arengu seisukohalt olulises valdkonnas, pidev operatiivse tegutsemise vajadus, pikad töövahetused, öötöö jm.
7.3. Palga, lisatasude, ergutuste ja toetuste määramine
7.3.1. Ametniku palgaastme, palgamäära ning listasud määrab oma käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik.
7.3.2. Abiteenistujate palgaaste, kuupalgamäär ning lisatasud (v.a motiveerimistasud) määratakse kindlaks abiteenistuja ja kantsleri vahelises töölepingus või selle lisas.
7.4. Teenistujate lisatasud
7.4.1. Avaliku teenistuse seaduse alusel määratakse lisatasud eelarveaastaks järgmistel alustel:
7.4.1.1 Avaliku teenistuse seaduse § 37 lg 2 alusel makstakse ametnikule lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt: alates 5-aastasest teenistusstaa¾ist 5% ametipalgast, 10-15-aastase teenistusstaa¾i korra 10% ametipalgast ja alates 15-aastasest teenistusstaa¾ist 15% ametipalgast. Käesolevas punktis märgitud tasu võib jätta maksmata või selle suurust vähendada distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
7.4.1.2 Avaliku teenistuse seaduse § 38 alusel makstakse ametnikule lisatasu akadeemilise kraadi eest magistrikraadi korral 10% ametipalgast ja doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest 20% ametipalgast.
7.4.1.3 Avaliku teenistuse seaduse § 39 alusel makstakse ametnikule lisatasu teenistuseks vajalike võõrkeelte valdamise eest: kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest 10% ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30%. Ametikohal vajalike keelte oskus kehtestatakse ametijuhendis. Ametnik peab valdama teenistuses vajalikku (inglise, prantsuse, saksa, soome, vene keel) kahte keelt kesktasemel ja alates kolmandast keelest algtasemel ametialase sõnavara kasutamisega. Lisatasu võõrkeelte eest määratakse: keeltekoolitust andva või keeletestimisi korraldava ettevõtte hindamistulemuste alusel, kõrgkoolis sooritatud võõrkeeleeksamite tulemuste alusel, või välisriigis asuvasse õppeasutusse õppima asumisel läbiviidud keeletestimise alusel. Vajadusel hinnatakse võõrkeelte oskuse taset täiendavalt keelekoolitust andva või keeletestimisi korraldava ettevõtte poolt.
7.4.2 Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest määramise aluseks on riigiteenistuja teadmiste, oskuste ja töötulemuste (akadeemiline kraad, pikaajaline töökogemus kindlas valdkonnas, riigisaladusele juurdepääsuloa omamine vmt) hindamine või asutuse töö tulemuslikkuse hindamine teenistujate kollektiivse või individuaalse panuse kaudu asutuse eesmärkide saavutamisel.
7.4.3 Püsivalt avaliku teenistuse seaduse alusel määratava lisatasu suurenemisel või selle õiguse tekkimisel (nt teenistusstaa¾i täitumine) eelarveaasta kestel vähendatakse samavõrra, lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest või palgamäära diferentseeringut.
7.5 Motiveerimistasud
7.5.1 Struktuuriüksuse palgafondiga proportsionaalselt aasta arvestuses kuni 10% palgafondi kasutatakse eelarvevahendite olemasolul lisatasude maksmiseks (ühekordsed lisatasud tulemuslikuma töö või täiendavate teenistusülesannete täitmise eest) struktuuriüksuse juhi, asekantsleri, kantsleri või ministri ettepanekul.
7.5.1.1 Tulemuslikuma töö eest lisatasu määramise aluseks on eelnevalt kokku lepitud tulemustele vastavalt sooritatud töö. Lisatasu määratakse vahetu juhi ettepanekul ühekordse lisatasuna mitte sagedamini kui kord kvartalis.
7.5.1.2 Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest määratakse vahetu juhi ettepanekul teenistujale, kes täidab ametijuhendis fikseerimata teenistuskohustusi kas ühekordse lisatasuna või ajutise lisatasuna täiendavate tööülesannete täitmise ajaks.
7.5.1.3 Vajadusel võib struktuuriüksuse lisatasudeks ette nähtud summat kokkuleppel arendus- ja personalitalitusega üle kanda kasutamiseks järgmisel eelarveaastal.
7.5.2 Puuduva ametniku ülesannete täitmise eest (mis kestab üldjuhul üle 5 tööpäeva) võib maksta teenistujale lisatasu puuduva ametniku ametikoha palgavahendite arvelt proportsionaalselt talle pandud ülesannete täitmise hulgale, kuid mitte rohkem kui 30% puuduva ametniku palgast. Lisatasu maksmise ettepaneku võib teha struktuuriüksuse juht üksnes eelneva arendus- ja personalitalituse kooskõlastuse olemasolul.
7.5.3 Silmapaistvalt edukate projektide tasustamiseks on ministril või kantsleril õigus määrata täiendavaid tulemustasusid projektifondist, mille suurus on kuni 1% asutuse palgafondist.
7.5.4 Ministril või kantsleril on õigus määrata täiendavaid lisatasusid struktuuriüksustele, projektirühmadele või tasustada individuaalset panust.
7.6 Töötasu ja palga maksmine
7.6.1 Justiitsministeeriumis makstakse palka ja töötasu üks kord kuus.
7.6.2 Abiteenistujatele ületunnitöö või puhkepäeval töötamise eest lisatasu maksmise või riigipühal töötamise hüvitamise aluseks on vahetu ülemuse poolt täidetud tööaja arvestuse tabel.
7.6.3 Teenistuja palk või töötasu kantakse hiljemalt jooksva kuu viimasel päeval üle teenistuja poolt näidatud pangakontole. Kui jooksva kuu viimane päev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval.
7.6.4 Teenistuja kirjaliku või dokumendihaldussüsteemis kinnitatud avalduse alusel on Justiitsministeeriumil õigus teostada teenistuja palgast või töötasust kinnipidamisi tema võlgnevuste (mobiiltelefoni kasutuslimiidi ülekulu jmt) katteks.
7.6.5 Teenistuja soovil väljastab üldosakonna finants- ja varahaldustalitus teenistujale teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta.
7.6.6 Teenistusest vabastamisel makstakse teenistujale lõpparve hiljemalt viimasel tööpäeval.
