2. oktoober 09
KINNITATUD
Justiitsministri 12.01.2005.a.
käskkirjaga nr 5
JUSTIITSMINISTEERIUMI TEENISTUJATE PALGAJUHEND 2005. aastal
I Üldsätted
1. Käesolev palgajuhend reguleerib Justiitsministeeriumi teenistujate palgatingimusi - kuupalgamäärade (ametipalkade), lisatasude ja puhkusetoetuste määramise korda.
Justiitsministeeriumi teenistujate töötasustamine toimub vastavalt avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447; 1998, 34, 486; 38, 563; 41/42, 625; 50, 753; 57, 858; 110, 1809; 111, 1829; 1999, 4, 54; 10, 155; 16, 271; 16, 276; 2000, 25, 144; 25, 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17; 7, 18; 17, 78; 42, 233, 47, 260; 2002, 21,117; 62, 377, 110, 656; 2003, 4, 22; 13, 67; 13, 69; 20, 116; 51, 349; 58, 387; 90, 601; 2004, 22, 148; 29, 194) paragrahvidele 9, 37, 38, 39, 45, 46, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse (RT I 1996, 15, 265; 89, 1590; 1998, 36/37, 552; 1999, 95, 843; 97, 858; 2000, 51, 320; 58, 376; 2002, 21, 117; 2003, 51, 349; 2004, 54, 390) paragrahvidele 9-11, palgaseadusele (RT I 1994, 11, 154; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40, 248; 2001, 42, 233; 50, 287; 2002, 61, 375; 62, 277; 111, 662; 2003, 88,
591; 2004, 71, 504) ja Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004.a. määruse nr. 371 “Riigiteenistujate töötasustamine 2005. aastal“ (RT I 2004, 91, 623) alusel ning lähtuvalt Justiitsministeeriumi põhimäärusega ja justiitsministri käskkirjaga kehtestatud Justiitsministeeriumi struktuurist ja koosseisust.
II Teenistujate ametipalgad
2. Justiitsministeeriumi teenistujate palgaastmete jaotuse ja palgaastmetele vastavad diferentseeritud kuupalgamäärad ametikohtade kaupa kehtestab justiitsminister oma käskkirjaga, näidates palgamäära diferentseerimise aluse, milleks saab olla piirkondlikkus või ameti- ja abiteenistuskohal esitatavad kvalifikatsiooninõuded ning töötingimuste eripära. Sama käskkirjaga kehtestatakse nende ametikohtade loetelu, millele ei laiene nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate ülesannete eest lisatasu maksmise piirang kuni 50% kuus palgaastmele vastavast palgamäärast.
3. Ameti- ja abiteenistuskohal esitatavaid nõudeid iseloomustavad näitajad võivad olla kvalifikatsiooni või professionaalsete kogemuste või innovatsioonisuutlikkuse tase jms.
Töötingimuste eripära iseloomustavad näitajad võivad olla ametikoha tegevusulatus (kas on tegemist põhi- või abistavaid funktsioone täitva ametnikuga), töö intensiivsus, vastutuse ulatus ja aste, otsustusõigus, töö ministeeriumi või haldusala arengu seisukohalt olulises valdkonnas, pidev operatiivse tegutsemise valmidus, pikad töövahetused, öötöö jm.
Diferentseerimisel kohaldatav piirkondlikkuse arvestamine lähtub ametipalga konkurentsivõime vajadust ametikoha paiknemise piirkonnas.
3.1. Palgamäära diferentseeritakse kuni 50% teenistuskoha palgamäärast.
III Teenistujate lisatasud
4. Avaliku teenistuse seaduse alusel määratakse lisatasud eelarveaastaks järgmistel alustel:
4.1. Avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 38 alusel makstakse ametnikule lisatasu akadeemilise kraadi eest :
4.1.1. magistrikraadi eest 10% ametipalgast;
4.1.2. doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest – 20% ametipalgast.
4.2. Avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 37 lõike 2 alusel makstakse ametnikule lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt:
4.2.1. alates 5-aastasest teenistusstaa¾ist 5% ametipalgast;
4.2.2. 10-15-aastase teenistusstaa¾i korral 10% ametipalgast;
4.2.3. alates 15-aastasest teenistusstaa¾ist 15% ametipalgast.
Tasu võib jätta maksmata või selle suurust võib vähendada ametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
4.3. Avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 39 alusel makstakse ametnikule lisatasu teenistuseks vajalike võõrkeelte valdamise eest: kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest 10% ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30%.
Ametnik peab valdama teenistuses vajalikku (inglise, saksa, prantsuse, vene, soome keel) kahte võõrkeelt kesktasemel ja alates kolmandast keelest algtasemel ametialase sõnavara kasutamisega.
Ametikohal vajalike keelte oskus on kehtestatud ametikoha ametijuhendis.
Lisatasu võõrkeelte eest määratakse:
4.3.1. keelefirma hindamistulemuste alusel;
4.3.2. välisriigis asuvasse õppeasutusse õppima asumisel läbiviidud keeletestimise alusel;
4.3.3. võõrkeele filoloogi kõrgharidust tõendava diplomi alusel või
4.3.4. kõrgkoolis sooritatud võõrkeeleeksamite alusel.
Vajadusel võib punktis 4 märgitud võõrkeeleoskuse taset hinnata keelefirma poolt.
4.4 Püsiv lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest võidakse teenistujale määrata kvalifikatsioonitasuna, juhul kui teenistuja kvalifikatsioonile esitatakse kõrgendatud nõudmisi (akadeemiline kraad, pikaajaline töökogemus kindlas valdkonnas vmt).
4.5. Püsivalt määratud lisatasu suurenemisel (staa¾i täitumine jmt) eelarveaasta kestel vähendatakse samavõrra kvalifikatsioonitasu.
IV Motiveerimistasud
5. Struktuuriüksuse palgafondiga proportsionaalselt aasta arvestuses kuni 5% kasutatakse palgafondi vabade vahendite olemasolul lisatasudeks nõutavamast tulemuslikuma töö ja täiendavate teenistusülesannete täitmise eest struktuuriüksuse juhi või asekantsleri ettepanekul.
5.1. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse vahetu ülemuse otsusel teenistujale, kes täidab ametijuhendis fikseerimata teenistuskohustusi (sealhulgas juhtkonna või vahetu ülemuse ülesandeid, mis ei kuulu teenistusülesannete hulka või toovad kaasa ületunnitöö ning töötamise puhkepäevadel), kas ühekordse lisatasuna või ajutise lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise ajaks. Määrates lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest, saab struktuuriüksuse juht tasustada head sooritust ja tähelepanuväärivaid tulemusi. Eelnimetatud lisatasudena võib struktuuriüksuse juht maksta kuni 5% arvestatuna üksuse palgafondilt.
Lisatasu maksmine täiendavate tööülesannete täitmise eest täitmata ametikoha või ajutiselt äraoleva töötaja vabanenud palgafondi vahendite arvel on struktuuriüksuse juhil õigus vaid erandkorras ja kooskõlastatult arendus-ja personalitalitusega.
5.2. Asutuse töö tulemuslikkuse üle eesmärkide saavutamisel otsustab minister, kellel on õigus määrata ka täiendavaid tulemustasusid silmapaistvalt edukatele struktuuriüksustele, projektrühmadele või tasustada individuaalset panust.
V Palga, lisatasude, ergutuste ja toetuste määramine
6. Töötasufondi vabade vahendite olemasolul võib teenistujale anda toetust:
6.1. lapse sünni puhul lapse emale või isale 7000 krooni;
6.2. seoses perekonnas juhtunud traagilise sündmusega (perekonnaliikme kaotus, korterivargus, tulekahju jt traagilised sündmused), toetuse suurus määratakse iga juhtumi puhul eraldi.
7. Puhkusetoetusi ei maksta.
8. Rahalisi ergutusi ei määrata.
9. Ametniku palgaastme, palgamäära ning lisatasud määrab oma käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik.
10. Abiteenistuja palgaaste, kuupalgamäär ning lisatasud (va lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest) määratakse kindlaks abiteenistuja ja ministeeriumi kantsleri vahelises töölepingus või selle lisas.
11. Abiteenistujale ületunnitöö või puhkepäeval töötamise eest lisatasu maksmise või riigipühal töötamise hüvitamise aluseks on vahetu ülemuse poolt täidetud tööajaarvestuse tabel.
