Justiitsministeerium tahab sõltumatut kinnistusraamatut ja äriregistrit

17. detsembri Eesti Ekspressi artiklis „Lang tahab kinnistusraamatu ja äriregistri poliitikute kontrolli alla viia“ tõlgendatakse muudatusi kohturegistrite alal täiesti meelevaldselt. Tegelikult vähendab justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu registrite poliitilist sõltuvust märkimisväärselt.

Praegu otsustab justiitsminister enam-vähem kõige üle, mis registritega seotud on: määrab registriasju menetlevad kohtunikuabid ametisse, võib neid koondada ja ametist tagandada, võtta neid distsiplinaarvastutusele jms. Eelnõu võtab kõik sellised õigused ministrilt ära ja annab need registrikeskuse peadirektorile.

Täpselt samamoodi on praegu justiitsministri ja valitsuse määrata kohtute registriosakondade eelarved ja kohtunikuabide palgad. Edaspidi oleks registrikeskuse eelarve kirjas riigieelarves ja keskus kujundaks ise oma palgapoliitikat.

Intriigi otsides vaikib Ekspress maha muudatuste olemusliku sisu ehk tervikliku kohtureformi. Selle ühe osana tehakse õigusemõistmine täitevvõimust sõltumatuks, teisalt eraldatakse kohtutest tegevused, mis ei ole õigusemõistmisega otseselt seotud. Asjakohase kohtute seaduse eelnõu valmistas ette riigikohtu esimehe Märt Raski juhitud töörühm.

Isegi riigikohtunik Villu Kõve seisukohad väljendavad sedapuhku üksnes pealiskaudsust selles küsimuses. Haapsalu maksekäsukeskuse valisime äsja justiitsvaldkonna aasta projektiks ja näeme sel edukat tulevikku, nii et jutt selle likvideerimisest seisab täiesti pea peal. Kui luuakse uus registrikeskus, siis läheb maksekäsukeskus lihtsalt selle koosseisu. Ja kuna töö Haapsalus jätkub samamoodi nagu praegu, siis pole ka mingit põhjust, miks peaks kasvama ebaõiglaste tarbimislaenude sissenõudmine.

Riigikohtuniku arvamus on seda kummastavam, et kohtunikud ise väljendasid 2007. aasta täiskogul sõnaselgelt vajadust registrid õigusmõistmisest eraldada. Seda otsust korrati erakorralisel kohtunike täiskogul käesoleva aasta kevadel.

Registrid on kohtute juures peamiselt nendes riikides, kus kohtuid haldab väga tugevalt täitevvõim, näiteks Saksamaal. Eesti on kohtureformiga valinud aga teise tee ning liigub enamiku demokraatlike riikide poole, kus õigusemõistmine on täitevvõimust sõltumatu ja registrite pidamine kui klassikaline täitevfunktsioon on kohtutest küll eraldatud, kuid poliitiliselt sõltumatu.

Marko Aavik
Justiitsministeeriumi asekantsler