> Esilehele > Aktuaalne > Uudised ja artiklid > Artiklid > Vanemad

Uudised ja artiklid
Artiklid
Vanemad
Kohtute uudised
Prokuratuuri uudised
Pressiteadete arhiiv
Uut ministeeriumi õigusloomes
Foorum
Uuringud
Statistika
Vabad töökohad

Seaduseloomest ja kaasamisest

1. veebruar 10

Erinevalt 28. jaanuari EPLi artiklis väidetust ei tähenda ministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõu avalikustamine mitte kaasamise lõppu, vaid suuresti just selle algust.

Ühtegi eelnõu ei koostata isoleeritud ruumis, kuhu info välisilmast, sh teistest ministeeriumidest, jõuab ainult ametlike kirjade kaudu. Igas valdkonnas on spetsialistid, kelle ülesanne ongi oma valdkonda pidevalt analüüsida ja kujundada. See tegevus hõlmab ka suhtlust kõigi osapooltega, sh meedia jälgimist ja ajakirjanikega suhtlemist.

Niisiis ei sünni ükski eelnõu „eimillestki tühjale kohale“, vaid on pideva ja pikaajalise töö tulemus isegi siis, kui konkreetne tekst valmib lühikese ajaga (sama võib öelda ka ajakirjanduse kohta: artikkel ei sünni ainult selle teadmise põhjal, mida konkreetse loo kirjutamiseks koguti). Arusaadavalt ei ole kogu tausta võimalik mahutada eelnõu seletuskirja. Iseasi on see, et mõnigi kord võiks seletuskiri tõepoolest olla pikem ja sisukam.

Ministri allkiri seaduseelnõul ei tähenda kaasamise lõppu, vaid suuresti just selle algust. Ühe ministeeriumi koostatud eelnõu polegi midagi muud kui ühe ministeeriumi ja ministri seisukoht, kuidas mingi küsimus võiks lahendatud olla. Kooskõlastamise käigus küsitakse nii teiste ministeeriumide ja ministrite seisukohta kui ka teiste inimeste ja ühenduste arvamusi – selleks on loodud E-õiguse portaal, mis annab igaühele võimaluse eelnõuga tutvuda ja ka arvamust avaldada. Võimalus arvamust avaldada on igaühel, mitte ainult nendel, kellele eelnõu otseselt saadetakse, sest paratamatult ei ole võimalik saata eelnõu tutvumiseks kõigile, keda see puudutab. Seda järku võib nimetada kaasamise teiseks etapiks, selle lõpus kiidab valitsus eelnõu heaks ja esitab riigikogule. Sugugi mitte kõik eelnõud ei jõua sellesse etappi ja väga vähesed jõuavad sinna täpselt algsel kujul.

Ka teise etapi lõpuks on seaduseelnõu ainult valitsuse ettepanek riigikogule, kuidas võiks seadust muuta, mitte veel kehtiv seadus. Alles riigikogus otsustavad rahvasaadikud, kas nad toetavad valitsuse ettepanekut või mitte või kujundavad selle hoopis ringi oma arusaamise järgi. Ka siin, kaasamise kolmandas etapis, saab igaüks arvamust avaldada, ja see, kui palju mingit arvamust arvestatakse, on juba riigikogu otsus. See on normaalne demokraatlik protsess, mitte probleem, mis vajab lahendamist.

Järgmises tabelis on põgusalt tutvustatud justiitsministeeriumis ette valmistatud ja praegu riigikogu menetluses olevate seaduseelnõude eesmärke ja teiste osapoolte kaasatust eelnõu loomisse.

Eelnõu	Eesmärk	Taust
KRMSi muudatused	Kõrvaldada probleemid, mis võistleva kohtumenetluse rakendamisega 2004. aastal esile kerkisid. Menetluse tõhustamine, alaealiste parem kaitse.	Sisend kohtunikelt, advokaatidelt ja prokuröridelt, kes saatsid oma märkused kehtivas seaduses esinevate ebaselguste ja lünkade kohta ning osalesid JMi nõupidamistel. Eelnõu töörühmas olid esindatud prokuratuur, advokatuur, TÜ, riigikohus, maakohtud.
Väärteo ÜKT ja elektroonilise järelevalve laiendamine	Võimaldada üldkasulikku tööd (ÜKT) ka väärtegude puhul – praegu saab määrata vaid trahvi või aresti. Samuti laiendada võru kasutamise võimalusi (nt vahistatute puhul).	Kaasatud oli ka politsei, väärteo ÜKT kohaldamise võimalust arutati kuriteoennetuse nõukogu istungil. Eelnõule eelnes põhjalik analüüs, sh viidi läbi küsitlused arestimajades (et teada saada, kes arestialustest oleksid võimalikud ÜKT kliendid).
Karistusseadustiku muutmine	Pedofiiliakuritegude vastase võitluse tõhustamine ja laste parem kaitse.	Ette valmistatud JMis, oluline sisend tuli praktikutelt (prokuratuur).
Karistusseadustiku muutmine – raha võltsimine	Eesmärk viia Eesti karistused raha võltsimise eest kooskõlla EN nõuetega seoses euro kasutuselevõtuga.	Ette valmistatud JMis, esitati kooskõlastamiseks teiste ministeeriumide kõrval ka prokuratuurile. Oluline sisend tuli rahandusministeeriumist.
Korruptsiooni-vastane seadus	Eesmärgiks: tarbetu halduskoormuse vähendamine, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris, ametiisikute piirangute ja kohustuste täpsustamine, huvide deklareerimise süsteemi tõhusamaks muutmine, korruptsioonivastase teadlikkuse kasv ühiskonnas.	Eelnõu väljatöötamisel osalesid rahandusministeeriumi ja riigikantselei esindajad, korraldati ümarlaud (linnade liit ja maaomavalitsuste liit). Arvamuse avaldamiseks esitati eelnõu ka advokatuurile, riigiprokuratuurile ja ühendusele Korruptsioonivaba Eesti, lisaks tutvustati riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile. JMi kodulehel on olemas ka eraldi korruptsiooni ajaveeb, kus eelnõu lähemalt tutvustati ning kus on võimalik esitada ka küsimusi ja ettepanekuid. Juba varem viidi läbi põhjalik majanduslike huvide deklareerimise süsteemi analüüs, mille tulemusel valmisid ettepanekud olemasoleva süsteemi muutmiseks.
Korrakaitseseadus (esitatud juba 16.05.2007)	Praegu on Eestis politsei töö aluseks 1990. aastast pärinev politseiseadus, mis on vastu võetud enne põhiseaduse jõustumist ega ole sellega kooskõlas. Puudub üldine korrakaitseseadus, mis sätestatakse selliste meetmete rakendamise põhimõtted, millega piiratakse inimeste õigusi.	Eelnõu valmistas ette töörühm – JM, siseministeerium, politseiamet, linnade liit; osalesid veel õiguskantsleri kantselei, kohtute ja sisekaitseakadeemia esindajad.
Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadus	Korrakaitseseadusest tulenevate muudatuste tegemine eriseadustesse, mida on vaja korrakaitseseaduse rakendamiseks.	Väljatöötamist alustati 2007. aastal, kaasatud olid kõikide asjaomaste ministeeriumide esindajad.
Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine – nn jälituspakett	Eesmärgiks on korrastada kehtiv jälitustegevuse süsteem ning näha ette kindlad alused, mille esinemisel on lubatud teha isiku põhiõigusi riivavaid jälitustoiminguid. Samuti tõhustada kontrolli jälitustoiminguteks lubade andmise ning järelevalvet jälitustoimingute tegemise üle.	Välja töötatud koostöös prokuratuuri ja siseministeeriumiga.
Riigilõivud tsiviilkohtu-menetluses	Muudab kohtuhagi hinna määramise metoodikat ühisvara jagamise, kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagis ning juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise hagis.	Sisend tuli praktikas tõusnud probleemidest.
Allikakaitse eelnõu	Praegu on allikakaitse reguleeritud ainult ringhäälingus. Eesmärgiks on luua õigusnormid, mis tagavad ajakirjanikele õiguse tugineda kohtumenetluses allikakaitsele ning tugevdada selliste isiklike õiguste kaitset nagu kehaline ja eraeluline puutumatus, isiku hea nimi, kahju õigusvastase tekitamise eest.	Toimus ümarlaud meediaorganisatsioonide esindajatega, arvamust küsiti advokatuurist, prokuratuurist, riigikohtust.
Avaliku teenistuse seadus	Uue avaliku teenistuse väljatöötamiseks oli rida põhjuseid: praegune, 1996. aastal vastu võetud seadus on aegunud, ei täida oma eesmärke, on põhjustanud palju praktilisi probleeme ega ole kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku teenistuse põhimõtetega. Lisaks tuleb avaliku teenistuse seaduses arvesse võtta ka uue töölepingu seaduse põhimõtteid. Peamised probleemid: liiga laialt määratletud ametnikkond, aegunud ja läbipaistmatu palgakorraldus, vastutava institutsiooni puudumine.	Kooskõlastamisel – ministeeriumid, ametiühingute liit, kohtumised riigikogu kantseleis ja presidendi kantseleis. Sellele eelnes avaliku teenistuse kontseptsiooni väljatöötamine – ministeeriumid, riigikantselei, omavalitsuste esindaja, fookusrühmad (sh ühiskonnategelased ja ajakirjanikud). Veebipäevik JMi kodulehel.
ATSi rakendamise seadus	Seaduse eesmärgiks on luua tingimused uue avaliku teenistuse seaduse rakendamiseks. Seadusega pannakse paika see, kuidas toimub üleminek seni kehtivalt avaliku teenistuse seaduselt uuele. Samuti on rakendusseaduses kirjas rida muudatusi, mida on seoses uue avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmisega vaja sisse viia teistesse seadustesse.	Koos käis töörühm, kuhu kuulusid riigikantselei, sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajad, kellega arutati ülemineku küsimusi. Kaitse-, rahandus-, sotsiaal- ja siseministeerium ning põhiseaduslikud institutsioonid esitasid oma sisendi nende pädevusse kuuluvate seaduste muutmiseks.
Avaliku teabe seaduse (AvTS) muutmine	JMi eelnõu keskendus peamiselt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) teavitusmenetlusele üleminekule, mis lihtsustab delikaatsete isikuandmete töötleja registreerimist ning hoiab kokku kulusid, samuti arhiiviseaduse muudatustele (ajakirjanikele parem ligipääs arhiiviandmetele). AvTSis oli kavas teha tehnilised parandused.	Kui JM oli esitanud eelnõu valitsusele, selgus, et ka kaitse- ja välisministeeriumil on vaja AvTSi muuta. Kaitseministeeriumi eelnõu osa sätteid oli kooskõlastusringi läbinud. Et mitte esitada riigikokku mitut sama seaduse muutmise eelnõu, liideti eri ministeeriumide soovid JMi eelnõule.
Erakondade rahastamise eelnõu	Eelnõu eesmärgiks on muuta erakondade, erakondade nimekirjas kandideerinute, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamise süsteem ja valimiskampaania aruandlus läbipaistvamaks. Eelnõu väljatöötamise vajadus tulenes muu hulgas GRECO soovitustest.	Peamine sisend GRECO nõuetest, JMi töötaja kohtus erakondade esindajatega.