Riigilõivuvabastus peab olema suunatud abivajajatele

7. detsember 04

Vastuseks ametiühingute pressiteatele, milles nõutakse riigilõivuvabastust kõigi töövaidluste puhul, märgib Justiitsministeerium, et uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi vabastatakse vähekindlustatud inimesed ka edaspidi riigilõivu tasumisest.
Uus korra järgi ei vabastataks riigilõivust automaatselt mitte kõiki töötajaid, vaid need, kellel lõivu tasumiseks rahalised võimalused puuduvad. Hagilt tasutud riigilõiv kuulub kohtukulude hulka, ning juhul kui hagi rahuldatakse, mõistetakse riigilõiv vaidluse teiselt poolelt hageja kasuks välja. Riigilõivude osas kavandatud muudatused järgivad loogikat, et lõivuvabastusi, nagu ka toetusi, pole mõtet jaotada valimatult ka jõukatele inimestele. Nii kulutatakse põhjendamatult ära raha, mille abil saaks tõhusamalt aidata neid, kes riigipoolset abi vajavad. Erinevalt ametiühingute poolt väidetust leiab Justiitsministeerium, et töötajate võimalused oma õigusi kaitsta suurenevad järgmisel aastal märgatavalt.

Märtsis jõustuv riigi õigusabi seadus tagab kodanikele senisest tunduvalt suuremas mahus kvaliteetse õigusabi, mis aitab inimestel oma õigusi kohtus paremini kaitsta. 2005. aasta riigieelarve eelnõus on riigi õigusabiks ette nähtud üle 43 miljoni krooni.

Justiitsministeerium juhib tähelepanu ka sellele, et sel nädalal Riigikogus teisel lugemisel olev tsiviilkohtumenetluse seadustik ei määra kindlaks seda, kui palju tuleb hagi esitamisel tasuda riigilõivu. Eelnõu määrab selle, kuidas arvutatakse hagihind erinevate nõuete puhul. Hagihinna määratlemine on vajalik selleks, et määrata, kas nõude saab lahendada lihtmenetluses, samuti määratakse selle järgi edasikaebamise võimalused hagi läbi vaatamata jätmise korral ning hagi tagamise võimaluste rakendatavus. Hagihind iseenesest ei määratle ära, kui suur on hagilt tasutav riigilõiv. Riigilõivude küsimust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seadus, mille sisuline arutelu Riigikogus seisab alles ees.

Mis puudutab eelnõu väidetavat põhiseadusevastast mõju kohtusse pöördumise võimalustele, siis tuleb toonitada, et põhiseadusega on vastuolus pigem tänane olukord, kus kodanik ei saa kohtusse minna, kuna võimalused õigusabi saamiseks on piiratud. Selle probleemi, millele on eelnevalt tähelepanu juhtinud nii Õiguskantsler kui ka Euroopa Komisjon, uus tsiviilkohtumenetluse seadustik koosmõjus riigi õigusabi seadusega lahendab.


Tiina Urm
Avalike suhete talitus
Justiitsministeerium
6 208 116