Millal pöörduda maakohtusse?

Maakohtusse tasub pöörduda, kui on rikutud teie õigusi tsiviilõiguse valdkonnas: lepingutega seotud vaidlused, perekonnaasjad, pärimisõigust või asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, samuti intellektuaalse omandi vaidlused ja pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused – selline on lühike loetelu tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel maakohtutes lahendatavatest asjadest.

Kui te soovite oma (või ka teise inimese) õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, esitage kohtule hagiavaldus. Hagi tähendabki kohtu kaudu esitatud tsiviilnõuet.

Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada.

Tsiviilkohtumenetluses lahendatakse ka hagita asju. Erinevalt hagimenetlusest, kus tõendamise ja tõendite esitamise kohustus on pandud eelkõige pooltele, on kohtu roll hagita menetluses aktiivsem. Vt täpsemalt õigusabiportaalist.