Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul alates hetkest, mil haldusakt teatavaks tehti. Kui kaebus esitatakse hiljem, tuleb selles taotleda tähtaja ennistamist ja põhjused, miks tähtaeg mööda lasti.
Kaebus ja protest esitatakse kirjalikult ning selles tuleb märkida alljärgnevad andmed.
1. Halduskohtu nimetus. Kaebus esitatakse sellele halduskohtule, mille tööpiirkonda jääb kaevatava haldusakti või toimingu teinud asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoht. Kaebuse võib esitada ka mitme asutuse, ametniku või avaõiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku haldusakti või toimingu peale. Siis võivad asu- või teenistuskohad olla ühe halduskohtu tööpiirkonnas, ent eri kohtumajade teeninduspiirkondades. Sellisel juhul märgib kaebuse esitaja, millises kohtumajas asja arutatakse. Kui ta seda ei märgi, määrab asja arutamise koha kohus.
Kaebus avaõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemiseks esitatakse halduskohtule kaebaja elu- või asukoha järgi.
Halduskohtute tööpiirkonnad on järgmised:
- Tallinna halduskohus: Harju, Hiiu, Järva, Lääne, Rapla, Pärnu ja Saare maakond;
- Tartu halduskohus: Ida- ja Lääne-Viru, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond.
Kaebuse võib esitada halduskohtule vahetult või maakohtu kaudu, kes saadab kaebuse ja sellele lisatud dokumendid viivitamatult halduskohtule.
2. Kaebaja või protesti esitaja nimi, alaline elu- või asukoht (postiaadress).
3. Kaebuse või protesti esitaja selgelt väljendatud taotlus. Kaebaja või protesti esitaja võib taotleda:
- haldusakti või selle osa tühistamist;
- peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist;
- haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist;
- avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist;
- avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist.
4. Kaebusele või protestile lisatud dokumentide loetelu.
5. Kaebuses haldusakti või toimingu peale märgitakse lisaks:
- asutuse või ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku nimi ja ameti- või teenistuskoht, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse;
- vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
- põhjused, miks kaebuse või protesti esitaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane;
- milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab, samuti asjaolud, millal isik sai teada vaidlustatavast haldusaktist või toimingust.
6. Kaebuses avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise, samuti haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks märgitakse lisaks kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks.
7. Üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu esitatud kaebuses märgitakse lisaks kaebuse aluseks olevad asjaolud.
Kaebuse näidis
Kaebus või protest esitatakse koos nii mitme ärakirjaga, kui mitme isiku haldusakti või toimingu peale kaebus esitatakse, samuti lisatakse ärakirjad vastavalt kolmandate isikute arvule.
Koos kaebusega esitatakse kohtule tõend riigilõivu tasumise kohta. Protest on lõivuvaba.
Kaebusele või protestile kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Kui kaebuse esitab juriidiline isik või ühendus, mis ei ole juriidiline isik, kirjutab kaebusele alla selleks volitatud isik. Kaebuse esitaja esindaja lisab volikirja või muu volitusi tõendava dokumendi.
Kui kaebus esitatakse teise isiku huvides, märgitakse selle isiku nimi ja elu- või asukoht (postiaadress), kelle huvides kaebus esitatakse. Kaebusele lisatakse volitusi tõendav dokument.
