Hagiavaldus peab olema kirjalik, selgesti loetavas masina- või arvutikirjas (formaadis A4). Hagiavalduses tuleb märkida järgmised asjaolud:
Kohtu nimi, kuhu hagi esitatakse. Hagi tuleb esitada kohtule, mille tööpiirkonnas on füüsilisest isikust kostja elukoht või juriidilisest isikust kostja asukoht – ehk teisisõnu, millisel aadressil inimene elab või millisel aadressil on juriidiline isik (nt aktsiaselts) registreeritud. Kui inimese elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Nii näiteks tuleb Tartus elava inimese vastu hagi esitada Tartu maakohtusse, Keilas elava inimese vastu aga Harju maakohtusse. Teatud juhtudel näeb seadus ette ka erandliku kohtualluvuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 14. peatükk), mida lepinguga muuta ei saa: näiteks hagi seoses kinnisasjaga esitatakse kinnisasja asukoha järgi, eluruumi üürilepingust tulenev hagi esitatakse eluruumi asukoha järgi.
Andmed menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate kohta: nimed, aadressid ning sidevahendite numbrid.
Füüsilise isiku kohta tuleb hagiavalduses märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus.
Kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud.
Hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese).
Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus)ehk põhjus, miks hageja kohtu poole pöördub (nt võlanõue kellegi vastu, lepingu rikkumine lepingupartneri poolt vms). Hagi aluseks olevate asjaoludena tuleb hagiavalduses välja tuua need faktid, mille alusel hageja leiab, et tema õigusi on rikutud.
Tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Tsiviilkohtupidamise põhireegel on see, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on esitatud TsMSis sätestatud vormis ja mille alusel kohus saab teha kindlaks kõik asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.
Kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.
Hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
Abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks eespool nimetatud andmetele ka abikaasade ühiste alaealiste laste nimed, sünniajad, kes lapsi ülal peab ja kasvatab, kelle juures lapsed elavad ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks.
Kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed.
Kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuleb seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed.
Kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama.
Kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta.
Kui hageja soovib hagi menetleda dokumendimenetluses (TsMS § 406), tuleb seda hagis märkida.
Hagiavaldusele kirjutab alla hageja või tema esindaja. Viimasel juhul tuleb hagiavaldusele lisada ka volikiri või muu esindaja volitusi tõendav dokument. Kui hagiavalduse allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda.
Hageja või tema esindaja allkirjastatud hagiavaldus esitatakse kohtule koos selgesti loetavate ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule, samuti lisatakse dokumentide ärakirjad teiste menetlusosaliste jaoks.
