Foorum

Justiitsministeeriumi koduleheküljel KODANIKULE/pankrot ja pankrotihaldurid/hüvitised töötajale/ on öeldud, et töötajale hüvitatakse tööandja maksejõuetuse korral 3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitused kuni töötaja kahe kuu keskmise brutokuuplaga ulatuses

Küsimus: kas siin on mõeldud näiteks hüvitist koondamise korral (mida tööandja ei ole olnud võimeline välja maksma) ? see on aga uue töölepingu seaduse järgi 1 kuu eest ? millised saamatajäänud hüvitised veel ? Kas pankroti korral makstakse hüvitist kasutamata puhkusepäevade eest ? minu teada mitte ?

Töötuskindlustuse seaduse kohaselt hüvitatakse tööandja maksejõuetuse korral töötajale järgmised tasud:
1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel;
2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

Seega tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse teatud ulatuses saamata jäänud puhkusetasu ehk määratakse hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest.

3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

Märgite oma küsimuses õigesti, et punktis kolm nimetatud hüvitise suuruseks on reeglina ühe kuu keskmine brutotöötasu (töölepingu seaduse § 100 lõige 1), kuid erijuhtudel on võimalik, et hüvitis on suurem, nt töölepingu seaduse § 100 lõike 4 kohaselt peab tööandja maksma töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Kui töötajal on nimetatud hüvitis jäänud saamata, siis hüvitatakse talle summa kuni kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses (kokku kuni üks Eesti keskmine brutokuupalk) ja seetõttu on töötuskindlustuse seaduses viide võimalusele saada suurem hüvitis kui ühe kuu töötasu.