Foorum

1.07.2010 jõustuva PKS § 124 lg 2 (vt http://kasulik.info/wlex/PKS/01.07.2010#p124) sätestab:

Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud.

Palun seoses sellega selgitada võimaluse korral:

- kuidas vaimne väärkohtlemine erineb hingelisest ja mis on nende sisu?
- millised kasvatusabinõud on lubatud? - palun nimetada konkreetselt kõige rangemad lubatud abinõud, et tekkiks ettekujutus, mis on veel lubatud, mis juba mitte.

Ette tänades

Jevgeni Tverdohlebov

Küsimus, mida mõista lapse väärkohtlemisena ja mida mitte jääb Sotsiaalministeeriumi vastutusalasse.
See, mida täpselt vaimse ja mida hingelise väärkohtlemise all mõista, peaks saama vastuse kohtupraktikas.

Tänan kiire vastuse eest, lapsemanem tahab aga teada, mida riik lubab, mida ei luba. Olukorras, kus praegu pole teada, kas konkreetne kasvatamise abinõü on lubatud, võib juhtuda, et vanem kasvatab last enda arust parimal viisil, aga võib selguda, et see oli vale või lausa keelatud viis, ja kes teab, võib olla isegi tõstetakse hooldusõiguse äravõtmise küsimus.

Aga mis on "muud lapse suhtes alandavad kasvatusabinõud"? Kas nurka panemine või jalutama mittelubamine (karistuseks) on alamdavad? Või see on vaimne või hingeline väärkohtlemine? Või tegemist on lubatud kasvatusabinõuga?

Isikuhooldusõigus on üks osa vanema hooldusõigusest ning see tähendab vanema jaoks nii õigust kui ka kohustust teha kõik, et tagada lapse heaolu ja tema nii füüsiline kui ka psüühiline areng. Lapse füüsise eest hoolitsemise kõrval on oluline ka lapse kasvatamine, ehk tema psüühilis-vaimne mõjutamine. Lapse kasvatamise eesmärgiks on, et laps oleks täisealiseks saamise hetkeks kasvatatud iseseisvalt tegutsemisvõimeliseks isikuks. See, millised kasvatusmeetodid vanemad selle eesmärgi saavutamiseks valivad, on suuresti nende endi otsustada. Siiski peavad vanemad seejuures arvestama kohustust oma lapsi väärikalt kohelda. Perekonnaseaduse (PKS) § 124 lg 2 keelab lapse kehalise, vaimse ja hingelise väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamise. Lapse alavääristamine (eriti kolmandate isikute ees) võib sarnaselt füüsilise väärkohtlemisega lapse isiksusele kaugeleulatuvat hävitavat mõju avaldada, mistõttu ongi vaimne ja hingeline väärkohtlemine füüsilise väärkohtlemisega võrdsustatud. Siin on peetud silmas abinõusid, mis ei ole suunatud lapse kasvatusele, vaid tema alavääristamisele ja alandamisele. Justiitsministeerium on Teile juba varasemalt vastanud, et see, millised juhtumid täpselt vaimse ja hingelise väärkohtlemise alla tuleks lugeda, peaks saama vastuse kohtupraktikas ning sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Samamoodi ei ole võimalik tuua konkreetseid näiteid, milline füüsiline karistamine on PKS kohaselt lubatav.