Kuriteoohvrite uuring

Kuriteoohvrite uuring 2009 on valmis. Palume tutvuda.

Jutsiitsministeerium tutvustas ohvriuuringu tulemusi pressikonverentsil 7. detsembril 2010.

Ohvriuuringu esitluse slaidid

Täname küsitlusele vastanud inimesi ning uuringu autoreid justiitsministeeriumist, statistikaametist, Tartu ülikoolist ning politsei- ja piirivalveametist.

Kuriteoohvrite uuringu kokkuvõte:

1.  Kuriteoohvrite uuring tehti Eestis viiendat korda. Elanikkonna küsitluse korraldas statistikaamet 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta esimesel poolaastal. Küsitleti enam kui 4000 inimest. Üldkogum moodustus elanikest vanuses 15–74 aastat.

2.  Vähenenud on nii kuritegude kui ka kuriteoohvrite arv. 2008. aastal langes mõne kuriteo ohvriks 26% elanikest, 1999. aastal oli ohvreid 33%. 100 küsitletu kohta pandi toime 42 kuritegu, 1999. aastal 72 kuritegu. Rahvusvahelises võrdluses ületab aasta jooksul kuriteo ohvriks langenud elanike osakaal Eestis teiste riikide keskmist näitajat ning on lähedane Taanile ja Šveitsile.

3.  Kõigi varavastaste kuritegude ohvrite arv on vähenenud. Kõige sagedasemad on sõidukitega seotud vargused: vargus autost ja autovandalism. Juhtumeid, kus autost midagi varastatakse, on Eestis võrreldes teiste riikidega märksa rohkem. Eestis puutuvad nii eri tüüpi varguste kui ka röövimistega kõige enam kokku Virumaa inimesed.

4.  Kallaletungi ohvrite arv on võrreldes eelmise uuringuga kasvanud. Kallaletungi ohvriks langes 12 kuuga 2,4% ja ähvarduse ohvriks 2,1% elanikest. Nende näitajatega on Eesti Euroopa keskmike hulgas. Vägivallaohvrite hulgas on naisi veidi enam kui mehi; naised puutuvad vägivallaga sagedamini kokku kodus, mehed väljaspool kodu. Esimest korda puutusid eestlased vägivallaga rohkem kokku kui muudest rahvustest elanikud.

5.  Vägivallaohvrid ei pöördu enamasti politsei ega arsti poole. Ohver või tema soovil keegi teine teavitas politseid 17% vägivallajuhtumitest. Tervishoiutöötaja poole pöördus 30% ohvritest, sealhulgas naistest 40% ja meestest 15%.

6.  Seksuaalse ahistamisega puutub aastas kokku peaaegu iga kahekümnes inimene. Füüsilise ahistamisega oli 2008. aastal kokkupuuteid kahel protsendil elanikest, mittefüüsilise ahistamisega kokkupuutunuid oli 3,6%. Kõige suurem risk ahistamise ohvriks langeda on noortel mitte-eestlastest naistel. Rahvuste alusel ühtlustuvad näitajad alates 30ndatest eluaastatest.

7.  Tarbijapettustega kokkupuutunute osakaal on märgatavalt vähenenud. Kauba või teenuse kvaliteedi või kogusega sai 2008. aastal petta 18% elanikest, seniste uuringute järgi oli pettasaanuid kõige enam 2000. aastal: 39%. Kõige enam langetakse pettuse ohvriks poodidest ja teistest müügikohtadest kaupa ostes, vähem on ohvreid näiteks e­kaubanduses ning ehitus- ja remonttöödel. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti tarbijaturvalisuse poolest üks nõrgemaid riike.

8.  Elanike kokkupuuted altkäemaksu küsimisega on märgatavalt vähenenud. Vaid 0,5% inimestest (17 vastajat) märkis, et piirivalvur, politseinik, tollitöötaja või mõni muu ametnik on temalt viimase aasta jooksul altkäemaksu küsinud. Ise on küsitluse järgi valmis mõnele ametnikule altkäemaksu pakkuma 5% elanikest. Altkäemaksu maksaksid pigem nooremad inimesed ja mitte-eestlased.

9.  Politseile teatatakse kuritegudest vähem. 61% kuriteoohvritest jättis politseile toimunust teada andmata. Võrreldes eelmise uuringuga vähenes teatamine vargustest, mis olid toime pandud autodest ja eluruumidest. Eesti inimesed pöörduvad politsei poole võrreldes teiste riikidega harvemini, näiteks Austrias teatatakse politseile 70% juhtumitest. Eestis teatavad politseile kuritegudest teistega võrreldes vähem Virumaa inimesed. Rahvusvahelises võrdluses on väiksem ka Eesti inimeste usk sellesse, et politsei kuriteo lahendamiseks midagi teeb.

10. Märkimisväärselt on kasvanud rahulolu politsei tegevusega vägivallajuhtumite lahendamisel. Samuti on elanike muidu madal rahulolu politseiga kasvanud näiteks isiklike esemete varguste, autovarguste ja autovandalismi juhtumite puhul. Peamiseks rahulolematuse põhjuseks on politsei suutmatus leida varastatud või röövitud esemeid.

11. Enamik inimesi arvab, et politsei suudab avalikku korda tagada küllalt või väga hästi. Sellisel arvamusel oli 2009. aastal 63% elanikest, samas jäi see näitaja alla rahvusvahelisele keskmisele ning on märgatavalt madalam ka näiteks Soome tulemusest, kus politsei tegevust hindas heaks 89% elanikest. Elanike hinnangud politsei professionaalsele tasemele on aasta-aastalt kasvanud: kui 2003. aastal pidas politsei professionaalset taset pigem heaks 17%, siis 2009. aastal juba 69%.

12. Suhtumine karistustesse püsib stabiilne. 21-aastasele televiisori varastanud mehele, kes on murdvarguse eest teist korda süüdi tunnistatud, määraks 57% elanikest karistuseks üldkasuliku töö, vanglakaristuse määraks 23% elanikest. Vanglakaristuse pooldajate seas oli enam linnaelanikke ja mitte-eestlasi. Samuti soovivad karmimaid karistusi need, kes on langenud ise mõne kuriteo ohvriks, kes tunnevad end kodukohas ebakindlalt ning kes pole politsei tegevusega rahul.

13. Elanike hirm kuritegevuse ees väheneb. Üksi pimedal tänaval käies tunneb end oma kodukandis täiesti või üsna julgelt 72% Eesti elanikest. Võrreldes 2000. aastaga, kui Eesti inimeste kuritegevushirm oli teiste riikidega võrreldes kõige suurem, on Eesti jõudnud keskmike sekka. Kõige ebaturvalisemalt tunnevad end Kohtla-Järve elanikud.

14. Koduse vara kaitseks kasutatakse üha enam turvameetmeid. Ühtegi turvameedet ei kasutanud 2009. aastal 30% leibkondadest, samas 1995. aastal oli selliseid leibkondi kaks korda enam: 59%. Kõige rohkem on suurenenud turvalukkude kasutamine, samuti piirdeaedade rajamine vara kaitseks. Varasemast vähem kasutatakse aga akna- ja uksetrelle.

15. Narkoprobleemidega kokkupuutunute osakaal on vähenenud. Kui 2004. aastal puutus 10% elanikest narkoprobleemidega sageli kokku, siis 2009. aastal oli selliseid elanikke 6%. Seejuures on peaaegu samaks jäänud narkootikumide pakkumisega kokkupuutunute ja selliste elanike osakaal, kellel on narkootikume tarvitavaid tuttavaid. Märksa enam puutuvad narkoprobleemiga kokku linnaelanikud ja mitte-eestlased. Iga viies Eesti elanik teab või tunneb kedagi, kes kasutab või on kasutanud narkootikume.

16. Noortel on enam kokkupuuteid vägivallaga ning vähem vargustega. Võrreldes eelmise uuringuga kasvas vägivalla ohvriks langenud 16-26-aastaste noorte osakaal 8-lt protsendilt 9,4 protsendini. Füüsilise seksuaalse ahistamisega kokkupuutunuid oli 5%. Samas isiklike asjade ohvriks langes 2008. aastal kokku kaks korda vähem noori kui 2003. aastal (2003: 10,7%; 2008: 5%).

Ohvrikslangemise näitajate trendid

Viited varasematele uuringutele

Statistikaameti lehel avaldatud ohvriuuringu andmestik

Statistikaameti tabelid paarisuhte vägivalla kohta