On aabitsatõde, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. See on puhas tõde, lausa nii puhas, et kõik inimlik on sellest väitest välja uhutud. Kui riik piirdub sellise hoiakuga, siis on tegu halva riigiga – riigiga, mis inimesest kaugel ega näe oma olemasolu õigustust ja eesmärki inimeses. Vale pole mitte see fakt, vaid just hoiak: vaadake ise, kuidas seadused teieni jõuavad, aga kui rikute – võtame vahele.

Arenenud ja hooliv riik lähtub arusaamast, et õiguskord saab hästi toimida ainult siis, kui seadusi tuntakse. Kui tuntakse, siis saab omaks ja lugu pidada – aga ka põhjendatud kriitikat teha. Mida paremini õigust tuntakse, seda enam on kodanikel võimalusi ühiskonna ja omaenda elu edendada. Nii lähenevad ka sätestatud õigus ja rahva väärtushinnangud.

Justiitsministeeriumi üks strateegilisi eesmärke ongi arendada elanike õigusteadlikkust. Sest õiguskord ei tähenda mitte üksnes sätestatud õigust ja seadusetekste Riigi Teatajas, vaid ka elu selles õigusruumis – kodanike, nende ühenduste ja omavalitsuste ning riigivõimu ühisasja.

Justiitsministrina olen sunnitud tõdema, et õigusteadlikkusega pole meil lood kiita.

Näiteid selle arusaama kohta, et seadused nagu ei kuuluks „pärisellu”, vaid on pigem mingi omariikluse tüütu ja paratamatu kaasnähe – mitte selle aluseid –, pakub kas või justiitsministeeriumi uuring elanike õigusteadlikkusest.

Eksiarusaamade kummutamiseks ja õigusloome lähendamiseks kodanikele olemegi oma veebilehele loonud suhtlusnurga, kus tahame selgitada justiitsministeeriumis ette valmistatud uusi seadusi ja nende tagamaid: miks on seadust vaja ja mida muudatused igapäevaelus kaasa toovad. Ühtlasi pakume külastajaile võimalust avaldada oma arvamust eelnõude, strateegiate, arengukavade jms kohta ning ka ise foorumis sisukaid õigusteemasid püstitada.

Rein Lang
Justiitsminister