Õiguskaitseasutuste ühine menetlusinfosüsteem E-toimik

Mis on E-toimik?

E-toimik on digitaalne infosüsteem, mis tagab kriminaal- tsiviil-, haldus- ja väärteomenetluse pooltele operatiivse ülevaate menetluse eri etappidest, toimingutest ja tehtud otsustest.

Siiani on õiguskaitseasutused hallanud oma menetlusinfot eraldi, kuid E-toimikusse koondatakse kogu info, tagades pooltele operatiivse ülevaate menetluse olekust, toimingutest, otsustest jm. Selle tulemusena ei tarvitse sisestada sama infot mitu korda, sest eri menetlusetappides vaid lisatakse ja täiendatakse teavet, kui vaja.

Info liikumine kuriteo puhul: politsei -> prokuratuur -> kohtud -> täiturid -> vanglad -> kriminaalhooldajad.

Praegu sisestatakse igas instantsis uuesti kogu kuriteo kohta käiv info. E-toimiku rakendumisel lähevad nt politsei sisestatud andmed otse E-toimikusse, järgmine instants pääseb neile oma kasutajaliidese kaudu ligi ning saab teavet muuta ja täiendada.

Valitsuse korraldusega 29. septembrist 2005 moodustati ministrite komisjon integreeritud menetlusinfosüsteemi E-toimik loomiseks ja rakendamiseks. Justiitsministeeriumi kontaktisik on Marko Aavik ().

Mis võimalusi pakub E-toimik tavakodanikule? 

E-toimik annab kodanikule õiguskindluse: ta näeb E-toimiku kodanikuliidese kaudu, kas tema vastu on alustatud mõnd menetlust (nt trahvinõue), kuulutatud tagaotsitavaks jne. E-toimiku rakendudes kaovad kurioossed juhtumid, kus inimene saab alles pärast mitut aastat arvestatud viiviseid oma trahvidest teada või kannatab teise samanimelise isiku tagaotsitavaks kuulutamise tõttu.

Kodanikuliidese kaudu on võimalik  alustada koduarvutist isikutunnistuse ja interneti vahendusel kohtuasja (nt taotleda lapsele elatist, esitada maksekäsu avaldus või kaevata keegi kohtusse). Selline võimalus hoiab kokku inimeste aega ja raha, sest enam ei ole vaja minna kohtumajja.

E-toimikus näeb kodanik vaid neid kohtuasju, milles on ta menetlusosaline. Sisselogimine E-toimiku kodanikuportaali toimub iskutunnistuse ja selle paroolide abil, mis on turvalisem kui laialt kasutatavad internetipanga koodikaardid.

Mida muudab E-toimik riigiametniku töös?

E-toimiku rakendudes ei sisestata sama teavet mitu korda: kui kuriteo/inimese andmed on juba E-toimikus, ei pea seda teine menetlev asutus infot enam uuesti sisestama. Kriminaalasi on koos isikutega kohe kättesaadav. Selle tulemusena on kurjategijaid kergem leida ja moodustub ühtne kontaktide baas. Kantseleitöö muutub lihtsamaks, kuigi tõenäolisest säilib mõningane kontrollivajadus.
 

Miks E-toimik luuakse?

Karistusõiguse reformi käigus muudeti õigusakte ning asutuste struktuure ja tööprotsesse. Seejuures jäi sama põhjalikult välja arendamata infotehnoloogiline tugi: kuna infosüsteeme on liiga palju, ei toimi need efektiivselt koos (mitmekordne samade andmete sisestus, info aeglane liikumine) ega toeta uut töökorralduse protsessi. Ühtlasi kulub paljude erinevate õiguskaitseasutuste infosüsteemide arendamisele ja ülalpidamisele üha enam raha.
Probleemi lahendamiseks koostasid justiitsministeerium, siseministeerium, politseiamet ja AS PriceWaterhouseCoopers 15. veebruariks 2005 põhjaliku õiguskaitse valdkonna infoarhitektuuri ja tehnoloogilise suuna analüüsi, kus analüüsitakse erinevate infosüsteemide omavahelise liidestamise võimalusi. 
 

 Lühidalt võiks E-toimiku mõtte sõnastada nii:

• õiguskindlus – inimene näeb tema vastu algatatud menetlusi; 
• suur ajavõit – võimalus oma koduarvutist alustada kohtumenetlust, nõuda lapsele elatist jne); 
• maksumaksja raha kokkuhoid – palju mõttetut tööd jääb ära, nt topeltsisestus;
• menetlusosaliste võrdne juurdepääs infole; 
• turvalisus – andmed pole pabertoimikuga riiulis, vaid paroolidega kaitstult serveris, millele kodanik pääseb ligi vaid isikutunnistuse abil (turvalisem kui tavaline internetipanga koodikaart);
• asutuste töö lihtsustumine – andmeid ei sisestata topelt ning kui andmed juba ETs on, saab nendele samal hetkel mõnest teisest seotud infosüsteemist ligi;
• asjade menetlemise aja lühenemine – ametnikud ei sisesta sama infot mitmeid kordi – kogu teave salvestatakse pärast sisestamist kesksesse serverisse (iga uurimisasutus ei pea seda enam uuesti tegema) ning järgmine asutus saab sellele serveris ligi. Kuna infot ei sisestata topelt, vähenevad ka sisestusvead.

Projekti koordineerimine

Vabariigi valitsuse otsusega moodustati justiits-, sise-, rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ministritest ja kantsleritest koosnev komisjon (ehk juhtrühm) ning spetsialistidest koosnevad töörühmad. Komisjon peab igal aastal välja töötama E-toimiku arendamise ja rakendamise tegevuskava.

Tegevuskava alusel teeb komisjon ettepanekuid riigieelarvesse vajalike eelarvevahendite planeerimiseks. Samuti on komisjoni ülesandeks kinnitada tehnoloogilised standardid ning valmistada ette muude õiguskaitse infosüsteemide liitmist menetlusinfosüsteemiga E-toimik.
Komisjoni tööd hakkab juhtima majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui riigi infosüsteemide arendamise koordineerija esindaja. Komisjoni kuuluvad justiits-, rahandus- ja siseministeeriumi esindajad.

Komisjon töötab eeldatavalt kolm aastat. 2007. aasta lõpuks esitab komisjoni esimees justiitsministri kaudu vabariigi valitsusele lõpparuande oma töö tulemustest. Vahepeal annab komisjon neli korda aastas ülevaateid oma töö tulemustest.

Kulutused jagunevad ministeeriumide vahel

E-toimiku kontseptsiooni elluviimise kuludega peavad arvestama kõik menetlusega seotud pooled (justiits-, sise-, rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium). Teised ministeeriumid või asutused peavad planeerima ressursid enda loodava E-toimiku süsteemiga sidustamiseks ja eelkõige vältima dubleerivat arendust, kuna valdav osa arendusest antakse kasutusvalmina kõigile asutustele/arendajatele iseseisva kasutusliidesena või vajadusel oma infosüsteemi ühendatava teenusena.