Sa oled siin

Äri- ja ühinguregister

Maakohtu registriosakonnas peetakse

  • äriregistrit (füüsilisest isikust ettevõtjate, täis-, usaldus- ja osaühingute, aktsiaseltside, tulundusühistute ja välismaa äriühingute filiaalide kohta)
  • mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit (mittetulundusühingute alla kuuluvad ka korteri-, elamu-, garaaži jm mittetulunduslikud ühistud, samuti erakonnad, ametiühingud ning kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid)
  • kommertspandiregistrit.

Need on tugeva õigusjõuga registrid, mille eesmärk on tagada õiguskindlus. Nii saab heauskne kolmas isik kartmatult tugineda registriandmetele, näiteks eeldades lepingu sõlmimisel, et juhatuse liikmena registrisse kantud isikul on ühingu nimel allkirjaõigus.

Mõned õiguslikud asjaolud kehtivad ainult juhul, kui need on kantud registrisse: näiteks võib põhikirjas või juhatuse liikmega sõlmitud lepingus piirata juhatuse liikme allkirjaõigust, aga kolmandate isikute suhtes kehtivad vaid registrisse kantud piirangud.

 

Teatud tähtsad asjaolud jõustuvad hetkel, kui tehakse registrikanne: näiteks äriühingu osa- või aktsiakapitali suurendamine jõustub siis, kui see on kantud äriregistrisse, mitte ajal, kui võeti vastu suurendamise otsus või tehti sissemaksed. Sama kehtib näiteks juriidilise isiku asutamise, põhikirja muutmise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta.

Kommertspantide suhtes jõustuvad õigusmuudatused registrisse kandmisega. Inimene, kes annab kommertspandi tagatisel laenu, saab registrit täiel määral usaldada.

Registrikanded tehakse digitaalallkirjastatud või notariaalse avalduse alusel. Notarid nõustavad tehinguosalisi ja esindavad avaldajaid registriosakonnas (sh edastavad dokumente).

Registrikanded tehakse kohtulahendi alusel. Registriasjad vaadatakse läbi hagita tsiviilasjadena kirjalikus menetluses. Registreid peetakse kohtu juures selleks, et tagada registripidaja sõltumatu seisund ja juriidiline asjatundlikkus.

Registriosakond tegeleb ka
  • trahvimisega: andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib iga juhatuse liiget trahvida senikaua, kuni vajalikud andmed on esitatud;
  • äriühingute sundlõpetamisega: majandusaasta aruande esitamata jätmise korral, netovara alla lubatud piiri langemise korral, samuti siis, kui juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele jms;
  • dokumentide avaliku säilitamisega (põhikirjad jms registrikannete alusdokumendid, samuti majandusaasta aruanded, erakondade liikmete nimekirjad jm).