Trahvimine

 

Registrit pidaval kohtul on õigus määrata rahatrahv, kui registrisse on kantud valeandmeid või seaduse järgi kohustuslikud andmed on jäetud registripidajale esitamata. Registripidaja määratav trahv võib olla 200−3200 eurot. Trahvida võib nii juriidilist isikut (äri- või mittetulundusühingut, sihtasutust) kui ka tema esindusõiguslikke isikuid (juhatuse liiget, likvideerijat, täisosanikku, esindusõiguslikku usaldusosanikku, filiaali juhatajat, pankrotihaldurit).

Kohus peab isikut enne trahvimääruse tegemist hoiatama. Hoiatama ei pea, kui seaduses ette nähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ette nähtud tähtaja jooksul (näiteks majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmine).

Kohtu tehtud trahv ei ole karistus kuriteo või väärteo eest, vaid sunnivahend registriandmete õigsuse tagamiseks. Kui andmeid ei esitata ka trahvimise järel, võib kohus trahvimist korrata senikaua, kuni kohustus on täidetud.

 

Trahv tasutakse rahandusministeeriumi kontole:

SEB PANK EE351010052031000004
SWEDBANK EE522200221013264447
NORDEA PANK EE401700017002872300
DANSKE BANK EE873300333499990003

Trahvi tasudes tuleb kindlasti näidata määruses märgitud viitenumber. 

 

Kui trahvi ei tasuta, saadetakse trahvimäärus kohtutäiturile. Sel juhul lisanduvad trahvile ka sundtäitmise kulud.

Isik, kellele trahv määrati, võib 15 päeva jooksul alates trahvimääruse kättetoimetamisest esitada trahvimääruse peale määruskaebuse. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. 

Lõiv tuleb tasuda ülalmärgitud rahandusministeeriumi kontole. Kindlasti tuleb märkida ka vastava registri toimingu viitenumber. Igal kohtul on selleks oma viitenumbrid. Infot kohtute viitenumbrite kohta leiate rahandusministeeriumi võrgukodust.

Valeandmete tahtlik esitamine registrit pidavale kohtule on kuritegu. Peale tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja äriseadustikus sätestatud trahvimise karistatakse selle eest kriminaalkorras kuni kaheaastase vangistusega.