Varssavi deklaratsioon

 

Varssavi deklaratsioon üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval, 23. augustil 2011

Võttes arvesse, et Euroopa on kannatanud totalitaarsete režiimide käes – olgu nad kommunistlikud, natsionaalsotsialistlikud või ükskõik millist muud laadi –, mis on toonud kaasa sõnulseletamatuid õiguste rikkumisi ja inimväärikuse täielikku eiramist, mille kõige võikamaks väljenduseks on holokaust;

võttes arvesse, et totalitaarsed režiimid on oma algupärast, ideoloogiast või kavatsustest hoolimata ebainimliku kohtlemise, inimolendi alandamise, julmuse ja lokkava tagakiusamise allikas ning et totalitaarsed režiimid vastutavad kõige koletumate genotsiidijuhtumite, inimsusevastaste ja sõjakuritegude eest;

võttes arvesse, et totalitaarsete režiimide kuritegude avalik heakskiit, eitamine või jäme lihtsustamine võib tuua kaasa totalitaarse ideoloogia ja totalitaarsete režiimide taassünni;

uskudes, et meie ühise ajaloo mälestamine on nüüdisaegse Euroopa mõistmiseks vältimatu; uskudes, et tegelik leppimine ja andestamine pole võimalik ausa ja põhjaliku debati ning õigusemõistmiseta;

märkides, et minevikutragöödiate tunnistamine on Euroopa Liidu üks eesmärke, nagu on sõnastatud ka Stockholmi programmis[1];

mõistes, et mälestamata jätmine võib põhjustada olukorra, kus tulevased põlved võivad tõenäolisemalt korrata oma eelkäijate vigu, nagu demonstreerisid teravalt 1990ndate Euroopas sooritatud kõige tõsisemad kuriteod;

märkides, et äärmusluse esiletõusu ja edasiste tragöödiate vältimiseks on vaja tunda meie ühist ajalugu ja euroopalikke väärtusi;

tuletades meelde Euroopa Parlamendi 2009. aasta 2. aprilli resolutsiooni Euroopa südametunnistuse ja totalitaarsuse kohta, Euroopa Liidu Nõukogu 2009. aasta 15. juuni järeldusi Euroopa südametunnistuse ja totalitaarsuse kohta ning Euroopa Liidu Nõukogu 2011. aasta 9.–10. juuni järeldusi totalitaarsete režiimide poolt Euroopas toime pandud kuritegude mälestuse teadvustamise kohta,

meie, allakirjutanud:

kuulutame, et totalitaarsete režiimide kuritegusid Euroopas, sõltumata nende olemusest ja ideoloogiast, tunnistatakse ja need mõistetakse hukka,

kuulutame oma toetust totalitaarsete režiimide ohvritele ning kinnitame, et nende kannatused ei vaju unustusse, nende õigusi tunnustatakse ja kuritegude toimepanijad tuuakse kohtu ette,

tähistame meie riikide ajaloo valguses 23. augustil kõigi totalitaarsete režiimide ohvrite üleeuroopalist mälestuspäeva,

kuulutame oma meelekindlust jätkata totalitaarsete režiimide kuritegude meenutamist, eelkõige tutvustades meie ühist ajalugu ja soosides euroopalikke väärtusi ning vältides sel moel nende kuritegude kordumist,

kohustume täpsete standardite alusel kaaluma – arvestades vajaduse korral riiklikke asjaolusid ja õigustavasid ning austades sõnavabadust – totalitaarsete režiimide kuritegude avaliku heakskiidu, eituse või jämeda lihtsustamise juriidilist aspekti,

kohustume töötama pidevalt selle nimel, et totalitaarsete režiimide tragöödiad ei korduks iial,

kutsume genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude Euroopa kontaktpunktide võrgustikku tegelema totalitaarsete režiimide kuritegude küsimusega,

kuulutame oma toetust Euroopa mälu ja südametunnistuse programmi loomisele olemasolevate Euroopa Liidu programmide raames kui meetmele, mis tegeleks Euroopa totalitaarse mineviku killustatud kogemuste ja käsitlustega,

kutsume Euroopa Liidu Nõukogu ja Komisjoni toetama vabaühinguid, sealhulgas idanaabruse riikide ühinguid, mis osalevad aktiivselt totalitaarsete režiimide kuritegude uurimises ja nende kohta dokumentide kogumises ning ajalooteadmiste levitamises,

kutsume Euroopa Liidu Komisjoni kasutama selliste tegevuste toetamiseks olemasolevaid finantstoetuse programme.

 

Allkirjastatud Varssavis 2011. aasta 23. augustil

  • Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi nimel
    Hr Kristen Michal
    Eesti Vabariigi justiitsminister

  • Euroopa Parlamendi nimel
    Hr Jerzy Buzek
    Euroopa Parlamendi president

  • Hispaania Kuningriigi Justiitsministeeriumi nimel
    Hr Purificación Morandeira Carreira
    Hispaania Kuningriigi Justiitsministeeriumi riigisekretäri asetäitja

  • Horvaatia vabariigi Justiitsministeeriumi nimel
    Hr Dražen Bošnjaković
    Horvaatia Vabariigi justiitsminister

  • Itaalia Vabariigi Justiitsministeeriumi nimel
    Hr Stefano Zanini
    Itaalia saatkonna ajutine asjur Varssavis

  • Leedu Vabariigi Justiitsministeeriumi nimel
    Hr Remigijus Šimašius
    Leedu Vabariigi justiitsminister

  • Läti Vabariigi Justiitsministeeriumi nimel
    Hr Aigars Štokenbergs
    Läti Vabariigi justiitsminister

  • Madalmaade Kuningriigi Justiitsministeeriumi nimel
    Pr Erica Schouten
    Madalmaade Kuningriigi ajutine asjur, saatkonnaesinduse juhataja Varssavis

  • Malta Vabariigi Justiitsministeeriumi nimel
    Hr Carmelo Mifsud Bonnici
    Malta Vabariigi justiitsminister

  • Poola Vabariigi Justiitsministeeriumi nimel
    Hr Krzysztof Kwiatkowski
    Poola Vabariigi justiitsminister

  • Portugali Vabariigi Justiitsministeeriumi nimel
    Pr Luísa Sobral
    Portugali Vabariigi Justiitsministeeriumi varahalduse riigisekretariaadi administratsiooniülem

  • Prantsuse Vabariigi Justiitsministeeriumi nimel
    Hr Nicolas Guillou 
    Prantsuse Vabariigi justiitsministri poliitiline nõunik
    Prantsuse Vabariigi Justiitsministeerium
  • Rootsi Kuningriigi Justiitsministeeriumi nimel
    Hr Magnus G Graner
    Rootsi Kuningriigi Justiitsministeeriumi riigisekretär

  • Rumeenia Vabariigi Justiitsministeeriumi nimel
    Pr Lidia Barac
    Rumeenia Vabariigi Justiitsministeeriumi riigisekretär

  • Taani Kuningriigi Justiitsministeeriumi nimel
    Hr Lars Barfoed
    Taani Kuningriigi justiitsminister

  • Tšehhi Vabariigi Justiitsministeeriumi nimel
    Hr Marek Zenisek
    Tšehhi Vabariigi justiitsministri asetäitja

  • Ungari Vabariigi Justiitsministeeriumi nimel
    Hr Tibor Navracsics
    Ungari Vabariigi peaministri asetäitja
    Ungari Vabariigi Justiitsministeerium


[1] Võetud Euroopa Nõukogus vastu 2009. aasta 10.–11. detsembril; ELT C 115, 04/05/2010 LK 0001–0038