Sa oled siin

Kuritegevusvastased prioriteedid

Valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid seati esimest korda 2005. aastal siseministri ja justiitsministri Laulasmaa kohtumisel, hiljem on prioriteete mõnevõrra muudetud. Kehtivad prioriteedid kinnitati 10. juunil 2015.

Võttes aluseks Riigikogu kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 ja siseturvalisuse arengukava aastani 2020 ning lähtudes vajadusest seada politseile ja prokuratuurile kuritegevusvastases võitluses selged ja arusaadavad eesmärgid, peavad justiitsminister ja siseminister prokuratuuri ning politsei ühiseks prioriteediks võitlust järgmiste kuritegevusliikidega:

1) alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane kuritegevus, eelkõige seksuaalkuritegevus. Samuti on alaealiste poolt toime pandud kuritegudes ja alaealiste vastu toime pandud isikuvastastes kuritegudes eesmärk tagada nende kuritegude kiire kohtueelne menetlus;

2) perevägivald, eelkõige korduv ja lastega seotud vägivald;

3) raske korruptsioon, eelkõige riigi julgeolekut ja ausat ettevõtlust ohustav korruptsioon;

4) organiseeritud narkokuritegevus, eelkõige tugevatoimeliste uimastite tootmine ja laiaulatuslik levitamine;

5) suure kahjuga majanduskuritegevus, eelkõige pankroti- ja maksukuritegevus;

6) inimkaubandus, eelkõige organiseeritud ebaseadusliku sisse- ja läbirände korraldamisega seotud inimkaubandus.

Tähelepanu tuleb pöörata sealjuures ohvrite kaitsele ja väärikale kohtlemisele, samuti kriminaaltulu tuvastamisele ja konfiskeerimisele kuritegude toimepanijatelt ning küberruumis toime pandud kuritegudele.

Justiitsminister ja siseminister hindavad korrapäraselt prioriteetide mõju ning lepivad kokku ühised sammud prioriteetide elluviimiseks.