Sa oled siin

Vaenu õhutamise vastane eelnõu

Eestil on Euroopa Liidu liikmena 2008. aasta raamotsusest tulenevalt kohustus muuta vaenule kihutamine karistatavaks. Selleks koostab justiitsministeerium eelnõu, mille sõnastuse üle käib arutelu. Aruteluga jätkatakse seni, kuni on saavutatud osalisi rahuldav sõnastus ja on vastatud kerkinud küsimustele.

 

Miks on vaja olemasolevat seadust muuta?

Euroopa Liidu liikmeks olemisega kaasnevad peale õiguste ka kohustused. 2008 aasta rassismi raamotsusega on ette nähtud kohustus karistada vaenu õhutamise ja teatud kuritegude eitamise või õigustamise eest, kui sellel on vaenu õhutav iseloom. Praegune sõnastus ei vasta neile nõuetele.

Raamotsus võimaldab riigil teatud piirides valida, kuidas karistatavat tegu määratleda. Kui neid norme aga üle ei võeta, võib riigi vastu rakendada sanktsioone.

Miks praegune sõnastus ei sobi?

Praegu on vaenu õhutamise sõnastus seotud reaalse ohu tekitamisega, mistõttu peab piltlikult öeldes lisaks ähvardusele olema ka kirves juba õhku tõstetud. Kuid sellisel juhul on juba hiljaks jäädud: sekkumine on võimatu, kirves ka langeb ja pannakse toime kuritegu. Eelnõu eesmärk on luua võimalus sekkuda õigel ajal ja hoida ära raskemad tagajärjed.

Kas eelnõu piirab sõna- või mõttevabadust?

Eelnõu ei piira sõnavabadust. Enne kui kõigi osaliste kahtlused pole kõrvaldatud, ei saa eelnõu heakskiitu ega liigu ministeeriumist edasi.

Samuti ei piira eelnõu diskussiooni ajaloosündmuste üle. Küll aga piirab see teatud inimsusevastaste- ja sõjakuritegude eitamist, õigustamist või alatähtsustamist juhul, kui sellega kaasneb üleskutse inimrühmavastasele vägivallale.

Kas sõnavabadust ei piirata mingil moel?

Ükski õigus ei ole absoluutne. Näiteks on vabadus üks inimese põhiõigusi, kuid kõik on nõus, et pedofiilid ja muud rasked kurjategijad tuleb ühiskonnast eraldada. Sama on ka sõnavabadusega. Sõnavabadusega ei ole õigusriigis kaitstud ähvardused, valetunnistused ja kuriteole või sotsiaalsele vaenule üleskutsumine ega ka avalik laim.

Põhiseaduse § 12 näeb ette, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav.

Mis muutub karistatavaks?

Näiteks kui keegi looks internetis avalikkusele kättesaadava kodulehe, kus ta kutsuks üles kodutuid peksma, ning see üleskutse oleks avalik ja illustreeritud. Praegu jätaks politsei ilmselt menetluse alustamata – sest kellelegi pole veel põhjustatud reaalset ohtu. Eelnõu kohaselt aga oleks politseil juba põhjust sekkuda ja lasta see materjal kõrvaldada ning sellise teo eest võiks mõista üleskutsujale näiteks rahalise karistuse.

Samas ei ole praegu ega ole eelnõu järgi ka tulevikus karistatav näiteks meeleavaldusel seisev kodanik, kellel ühes käes plakat  „poliitik X võlla“ ja teises jupp nööri. Teatud asjaoludel võib seda käsitleda poliitik X-i ähvardamisena, kuid vaba poliitilise eneseväljenduse õigust ei ole kavas piirata.

Kas eelnõu on juba valmis ja lõplik?

Eelnõu sõnastus ei ole valmis, arutelud jätkuvad.

Selleks et valmiks kõigi osaliste nõusoleku saav eelnõu, on korraldatud mitu ümarlauda, millel olid esindatud Eesti naisühenduste ümarlaud, advokatuur, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, inimõiguste keskus, ajakirjanike liit, kirikute nõukogu, Tartu ülikooli õigusteaduskond, Eesti interneti kogukond, naisuurimus- ja teabekeskus, Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituut, riigikogu õiguskomisjon, inimõiguste instituut jt. 

Eelnõuga liigutakse edasi hea õigusloome tava kohaselt ja enne lõpliku teksti valmimist kõrvaldatakse kõigi osaliste hirmud.  

 

Ümarlauad

 

 

Põhilised seisukohad

 

 

  • Sõnavabadust ei piirata.
  • Ajaloosündmuste eitamist ja nende üle arutlemist ei muudeta karistatavaks.
  • Kui vaja, sõnastatakse ümber praegused paragrahvid, msi ei võimalda kuriteo ärahoidmiseks õigel ajal sekkuda.
  • Eelnõu on valmis alles siis, kui huvirühmade küsimused on saanud vastused ning sõnastuse asjus on jõutud ühise arusaamani.