Sa oled siin

Vandetõlgi eksam

 

Vandetõlgiks võib saada teovõimeline isik, kes on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, kes on aus ja kõlbeline ning kelle kohta pole teada ühtki vandetõlgiks saamist takistavat asjaolu (vt vandetõlgi seaduse § 16). Justiitsministeerium korraldab vandetõlgi eksamit võimaluse ja vajaduse järgi. Teade eksami kohta avaldatakse justiitsministeeriumi kodulehel vähemalt neli nädalat enne eksamit.

Eksam koosneb kolmest osast:
1) õigusteadmiste test;
2) keeleteadmiste kontroll (teksti tõlkimine ja toimetamine);
3) kutsesobivusvestlus.

 

Õigusteadmiste testi eesmärk on kontrollida vandetõlgiks pürgija oskust kasutada juriidiliste tekstide tõlkimisel sobivaid allikaid. Test on valikvastuseid või lühivastuseid sisaldavate küsimuste vormis. Testis tuleb näidata õige vastus või anda lühivastus küsimusele ja märkida vastuse aluseks oleva õigusakti pealkiri (õigusaktid on leitavad Riigi Teatajas). Enne eksamit on soovitatav tutvuda õigusaktidega (nt vandetõlgi seadus, vandetõlgi määrustik, tsiviilseadustiku üldosa seadus, asjaõigusseadus, võlaõigusseadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, äriseadustik, karistusseadustik, tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalkohtumenetluse seadustik, halduskohtumenetluse seadustik jt). Õigusteadmiste kontrolli eksamiosa sooritamiseks on vaja saada 51% võimalikust. Testi läbinud pääsevad keeleteadmiste kontrollimisele.

 

Keeleteadmiste eksamiosa eesmärk on kontrollida vandetõlgiks pürgija juriidiliste tekstide tõlkimise oskust, mh õigusterminite tundmist, tõlke selgust ja üheselt mõistetavust, õiguskeelele omase stiili valdamist ning seda, kas tõlge säilitab oma juriidilise ja sisulise tähenduse.

Kontrollimine koosneb teksti kirjalikust tõlkimisest ja vigadega teksti kirjalikust toimetamisest. Tegu on juriidiliste tekstidega (nt õigusaktid, õigusaktide seletuskirjad, kohtulahendid, testamendid, lepingud, volikirjad jms) pikkusega 1800–2000 tähemärki koos tühikutega. Keeleteadmiste eksamiks valmistumisel soovitame tutvuda õigusaktides kasutatava terminoloogiaga ning justiitsministeeriumi kodulehel avaldatud tõlkimise ja toimetamise põhimõtetega. Eksamiosa loetakse sooritatuks, kui nii tõlkimis- kui ka toimetamisteksti eest on antud kuni viis miinuspunkti.

Õigusteadmisi ja keeleteadmisi kontrollitakse arvutiklassis, kus on kasutada internetiühendusega arvuti. Lubatud on kasutada kõiki abimaterjale (sh sõnaraamatuid, isiklikke märkmeid jms) peale Skype’i jms suhtlusvahendite ning kõrvaliste isikute abi.

 

Keeleteadmiste kontrolli läbinud pääsevad kutsesobivusvestlusele. See peetakse eesti keeles ja keel(t)es, milles eksamil osaleja sooritab vandetõlgi eksami. Vestlusel hinnatakse sobivust vandetõlgina tegutsemiseks, muu hulgas isikuomadusi ja vandetõlgi tegevust reguleerivate õigusaktide tundmist.

Eksamit puudutavate küsimuste korral võib pöörduda justiitsministeeriumi poole e-posti aadressil info@just.ee või telefonil 680 3102.