Ajakiri Õiguskeel

"Õiguskeel" ilmub aastast 1995. Algul ilmus ajakiri viis ja alates 2005. aastast neli korda aastas. 2008. aastal hakkas ajakiri ilmuma tasuta veebivälja-andena justiitsministeeriumi võrgu-kodus. Iga aasta lõpul antakse veebiväljaandes ilmunud artiklid välja ka kaante vahel. Seda kogumikku saab tellida kirjastusest Juura.

 

 

Esialgu valitsuse õigusterminoloogia komisjoni materjalide avaldamiseks ette nähtud bülletäänist on praeguseks kujunenud peamine õiguskeelealase mõttevahetuse korraldaja ja keeleteabe levitaja. Toimetus peab oma ülesandeks tugevdada juristide ja lingvistide koostööd ning tihendada teadlaste sidemeid õigusloomes osalejate ning õigustekstide koostajate, toimetajate ja tõlkijatega. Ajakirjas on avaldatud teoreetilisi arutelusid ja ülevaateid õiguskeelt käsitlevatest teadustöödest, korraldatud mõttevahetusi, analüüsitud õigusaktide keelekasutust ja antud keelenõu. Et materjalis paremini orienteeruda, hakati seda jaotama rubriikidesse. Üld- ja oskuskeelt käsitlevate kirjutiste kõrval hakati tegelema ka tõlkeprobleemidega, juurde tuli keelepoliitika, pilguheit naaberaladele ja õiguskeele ajalukku.

 

LOE AJAKIRJA 

Õiguskeele ajakirja logo

 

"Õiguskeeles" avaldatu põhjal on iseseisvat elu alustanud mitu keeleraamatut. Aastatel  1995–1999 ilmunud kirjutistest on koostatud temaatiline valimik "Õigus ja keel", aastatel 2000–2004 avaldatust "Keel ja õigus" ja aastatel 2005–2007 avaldatust "Õiguskeel 2005–2007".  "Õiguskeeles" ilmunud materjali on kasutatud „Ametniku keelekäsiraamatu“ ettevalmistamisel ning eesti keele arengu strateegia õiguse ja halduse keelt käsitleva osa koostamisel.


"Õiguskeele" toimetusse kuuluvad Karmen Vilms (peatoimetaja), Aime Vettik (tegevtoimetaja), Eneli Illaru, Taima Kiisverk, Maire Raadik ja Virgo Saarmets.