Sa oled siin

Parema õigusloome programm

Õigusaktide ja -normide killustatus pärsib nende mõistmist. Sellist killustatust on Eesti õiguses põhjustanud peamiselt õiguskorra kiired reformid ja vajadus viia meie õigus kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega. Mandri-Euroopa õigusperekonda kuuluvates riikides on tavaks võtta niisuguse killustatuse vastu appi kodifitseerimine. See loob õiguskindlust ja -selgust: lihtsustab õigusnormide leidmist ja annab üksiti ülevaatliku pildi kogu õigusest.

Samal ajal on vaja juba seaduse ettevalmistamise ajal analüüsida põhjalikult ka kavandatavate muudatuste mõju. Korralikust mõjuanalüüsist võidavad esmalt need, keda muudatused vahetult puudutavad, sest nad mõistavad paremini muudatuste mõju omaenda tegevustele. Teiseks on see kasulik kogu õigussüsteemile, mille arengut on tänu eeldatavate mõjude analüüsile lihtsam prognoosida. Hästi ette valmistatud muudatusi on ka lihtsam rakendada ja neid ei tarvitse õige pea jälle muutma hakata.

Jätkub ka halduskoormuse mõõtmise standardkulumudeli metoodika arendamine. Eesmärk on tagada, et õigusaktidega kehtestatud aruandlus- ja teavitamiskohustus oleksid ettevõtjale arusaadavad ja nende täitmise kulu oleks võimalikult väike.

 

Programm 1.5.0201.08-0001 "Parema õigusloome arendamine" on koostatud inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme "Parema õigusloome arendamine" raames.

Programmi rakendusüksus on rahandusministeerium.

Programmi kestus: 1. jaanuar 2007 – 30. september 2014

Eelarve: 2 601 825 eurot

Põhieesmärgid

  • Õiguse kodifitseerimine, lähtudes valitsuse prioriteetidest
  • Efektiivsete tugistruktuuride loomine ja õigusaktide mõjuanalüüsi süsteemi ning suutlikkuse arendamine