Abimaterjal lapsevanemale

Mida teha, kui kahtlustate või teate, et last on seksuaalselt väärkoheldud? 

 

KELLE POOLE PÖÖRDUDA?

 

  • Lastekaitseseadus kohustab igaüht teatama abivajavast ja hädaohus olevast lapsest. Teata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale, hädaabinumbril (politseisse) 112 või lasteabitelefonil 116 111.
  • Lasteabitelefon on avatud ööpäev ringi. See on tasuta ja anonüümne, kuid kõned salvestatakse. Telefonile vastavad spetsialistid eesti, vene ja inglise keeles. Lapsed ja nendega seotud inimesed saavad sel telefonil ka esmast sotsiaalset nõustamist ja vajaduse korral kriisinõustamist.
  • Veebikonstaabli poole pöördu siis, kui tahad teatada internetikeskkonnas toimunud seksuaalsest või muust väärkohtlemisest, oled sattunud kiusamise või ahistamise ohvriks, soovid politseilt nõu, sul on küsimusi seaduste kohta või tahad saata politseile vihjet, kui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all. Facebookis, Twitteris, Skype’is ja Rate’is annavad nõu veebikonstaablid Andero Sepp, Maarja Punak ja Jana Frolova. Veebikonstaabel tegutseb ka veebilehtedel VK.com ja Odnoklassniki.ru, seal on abiks Jana Frolova.
  • Lapse seksuaalse väärkohtlemise ohvriks sattumine on kogu pere kriis. Lisainfot ja abi saab ohvriabist
 

KUIDAS KÄITUDA INTERNETIS AHISTAMISE KORRAL?

 

  • Politseile tuleb teatada, kui oled saanud teada, et keegi on käitunud lapsega ligi­tükkivalt, häirivalt. Kuna internetis ahistajal või ahvatlejal võib olla korraga mitu ohvrit, on tähtis juhtunust või kahtlusest teatada kohe, et tema tegutsemine peatada.
  • Kui leiad arvutist lapse vestluse ahistajaga, ära hakka lapse asemel vestlust jätkama, et ahistajat vahele võtta. Nii võid hävitada tõendid ja ahistaja süüdi­mõistmine kohtus võib osutuda võimatuks. Võimaluse korral salvesta vestlused, et neid oleks võimalik hiljem tõendina kasutada. Lase tegutseda professionaalidel!
  • Kirjavahetust avastades ära nõua lapselt, et ta ahistajaga edasi suhtleks. Nii võid ise seadusega vastuollu minna, sest ahvatled last seksuaalsele tegevusele. See võib ka last traumeerida.
  • Ära hakka kurjategijat ise jälitama, vaid lase seda teha võimalikult ruttu politseil. Eraviisiline jälitustegevus on kuritegu.
 

MIDA LAPSELE ÖELDA JA KUIDAS TEDA AIDATA? 

  • Kui näed, et lapsel on mure, julgusta teda rääkima juhtunust oma sõnadega.
  • Kuula last tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest.
  • Ütle lapsele, et ta pole juhtunus süüdi.
  • Usu last. Sageli võib lapse väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või kiusamise ohver. 
 

MIDA SAAB LAPSEVANEM TEHA VÄÄRKOHTLEMISE ENNETAMISEKS?

 

  • Lapsele on tähtis kontakt täiskasvanuga, kes võtab teda tõsiselt. Seepärast hoia lapsega usalduslikke suhteid, et ta julgeks sulle juhtunust kohe rääkida. Kanna hoolt, et laps ei otsiks huvitavat infot inimeste käest, kes võivad seda uudishimu kuritarvitada.
  • Selgita lapsele, mis on head ja halvad saladused. Kui saladus paneb last end halvasti tundma, on see halb saladus ja seda ei pea saladusena hoidma – sellest tuleb rääkida.
  • Selgita, mis on hea ja halva puudutuse vahe ning et lapse keha ei tohi keegi vastu tema tahtmist puudutada.
  • Jälgi, kas lapsel on uusi asju, mille ostmiseks ei tohiks tal endal raha olla. Korda üle, et võõrastega ei tohi kaasa ega kohtuma minna ning neilt ei tohi kingitusi vastu võtta.
  • Selgita lapsele, et ei ole õige suhelda internetis usalduslikult võõrastega, kellega laps päris elus kohtunud ei ole. Võõras ei pruugi olla see, kellena ta ennast esitleb.
  • Hoolitse isiklikult selle eest, et lapsel oleks internetis turvaline olla. Arutage koos, mis on lubatav ja mis mitte. Selgita, et internetti laaditud pildid jäävad sinna igavesti.
  • Hari ka ennast. Ürita hoida end kursis internetis toimuvaga.
  • Pane arvuti üldkasutatavasse ruumi, näiteks elutuppa. Nii saad paremini kontrollida lapse arvutikasutust ja laps tajub paremini internetivälist keskkonda.
  • Julgusta last tulema alati sinu juurde, kui internetis midagi juhtub. Lapsel võib olla piinlik mõnest asjast rääkida.
  • Räägi lapsega! Selgita talle interneti võimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte. Külasta last huvitavaid lehekülgi koos temaga. Tunne aktiivset huvi, mida laps internetis teeb. Selgita lapsele, et internetis tuleb olla sama viisakas nagu kodus, lasteaias ja koolis.
 

Kasulikku lisamaterjali, kuidas internetis käituda, leiad aadressil www.targaltinternetis.ee.

Sul on õigus karistusregistrist kontrollida, kas inimest, kes treenib Su last või keda soovid palgata lapsehoidjaks, on karistatud seksuaalkuriteo eest. Nii saad olla kindel, et laps on turvalises keskkonnas. Vaata, kuidas andmeid küsida: www.rik.ee/et/karistusregister. Lisainfot saab ka e-postitsi aadressil info@karistusregister.ee ja telefonil: 663 6359.

Politsei, kiirabi, päästeamet

112

Lasteabi infotelefon (24 h)

E-nõustamine

116111

SKYPE: lasteabi_116111: www.lasteabi.ee

Kadunud laste infotelefon

116 000

Sotsiaalkindlustusamet – ohvriabi ja lastekaitse

16106 või +372 612 1360

Noorte usaldustelefon

646 6666

Tartu laste tugikeskus

748 4666, www.tugikeskus.org.ee

Tallinna perekeskus

655 6970, www.pk.ee

Laste vaimse tervise keskused

(lastepsühhiaatriline abi)

Tallinna lastehaigla: 678 7438, Tervise 28, Tallinn

TÜ kliinikum: 731 8793, Raja 31, Tartu

Ida-Viru keskhaigla: 339 5183, Kohtla-Järve (Ravi 10d)

Pärnu haigla: 5305 5154

Lahendus.net

Psühholoogi või psühhiaatri kontaktid

Laste ja noorte kriisiprogramm

www.lastekriis.ee

www.peaasi.ee – e-nõustamine

Noorte nõustamine vaimse tervise teemadel

www.amor.ee – e-nõustamine

Noorte nõustamine seksuaaltervise teemadel

www.juristaitab.ee; www.juristaitab.ee/ru

Õigusnõu eesti ja vene keeles