Ärinimi, mittetulundusühingu ja sihtasutuse nimi

1. Eristatavus ja seos kaubamärkidega

Registrisse ei kanta ärinime ega mittetulundusühingu või sihtasutuse nime, mis on samasugune või eksitavalt sarnane varem registrisse kantud nimega.

  • Füüsilisest isikust ettevõtjal kehtib ärinime eristatavuse nõue kõigi äriregistrisse kantud ärinimede kohta. 
  • Äriühingutel kehtib ärinime eristatavuse nõue kõigi äriregistrisse kantud ärinimede kohta.
  • Mittetulundusühingutel ja sihtasutustel kehtib nime eristatavusnõue kõigi registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimede suhtes.

Ärinimede puhul tuleb arvesse võtta ka seost kaubamärkidega (registrit peab patendiamet). Ärinimi võib sisaldada teisele isikule kuuluvat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgiomaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolekuta üksnes siis, kui ettevõtja tegevusalad ja kaubamärgi kaitstavad kauba- ja teenuseklassid ei kattu (näiteks on ettevõtja tegevusala autoremont ja ehitustegevus, kaubamärk on kaitstav aga pangandustegevuse valdkonnas).

 

2. Kontrollimine

Et vähendada nime eristatavusega seotud riske, soovitame juriidilise isiku asutajatel kontrollida taotletava nime eristatavust internetis (aadressil https://ariregister.rik.ee/nimeparing.py saate võrrelda uut nime registrisse kantud nimedega, lisaks leiate sealt ka õpetusi, kuidas päringut tulemuslikult teostada. Patendiameti koduleheküljel saate teha päringu kaubamärkide andmebaasi – vt Andmebaasid).

Ei ole kindlat reeglit, mitme tähe võrra peab üks nimi teisest nimest erinema. Mõnel juhul võib üks täht olla eristamiseks piisav (nt pill ja lill), teisel juhul aga ei aita isegi kolme tähe erinevusest (nt Fotoluks ja Photolux). Eristatav ei pea olema mitte üksnes kirjapilt, vaid ka hääldus. Võrdlemisel ei võeta arvesse seadusest tulenevaid kohustuslikke täiendeid ja lühendeid. Samuti ei tasu loota käände- ja pöörde- jm grammatiliste sõnalõppude erinevusele.

Praeguseks on registritesse kantud üle 100 000 objekti – ettevõtja, mittetulundusühingu ja sihtasutuse. Kui valite uueks nimeks lühikese mittemidagiütleva fantaasianime, on suur tõenäosus, et see on eksitavalt sarnane juba varem registrisse kantud nimega. Seetõttu soovitame valida pikemaid nimesid. Ärinimi võiks kajastada reaalset tegevust (ehitustarvete hulgikaubandus, juuksuriäri, talu jne), asukohta (asula, vald, tänav vms) või asutajaid/osanikke. Mida enam komponente taotletavas nimes on, seda väiksem on risk, et uus nimi ei eristu piisavalt varasematest. 

Kui äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse asutamis-, ühinemis- või jagunemislepingu tõestab notar, on ta muu hulgas kohustatud kontrollima taotletava (äri)nime vastavust seaduse nõuetele, sealhulgas eristatavust varasematest nimedest ja kaubamärkidest. Kui kandeavaldus esitatakse ettevõtjaportaali kaudu, kontrollitakse (äri)nime vastavust kandeavalduse esitamise käigus.

Selle üle, kas taotletav (äri)nimi on või ei ole piisavalt eristatav teistest nimedest ning vastab muudele seaduse nõuetele, otsustab registrit pidav kohus iga üksiku juhtumi puhul eraldi. Registrite ja infosüsteemide keskusel on (äri)nime kontrollimisel vaid abistav funktsioon (teatab automatiseeritud päringusüsteemi kasutades kõik sarnased nimed).

 

3. Nõuded füüsilisest isikust ettevõtja ärinimele

Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama tema ees- ja perekonnanime ning võib sisaldada muid täiendeid. Kõige levinumaks täiendiks on olnud ettevõttenimi (Mati Maasika “Mägrakoopa” kohvik) Talupidajal on õigus kasutada oma ees- ja perekonnanime asemel või selle kõrval oma talu nime (Juhan Juurika Liivamäe turismitalu). Talu nime kasutamisel ärinimes tuleb jälgida, et selle nimega maatükk oleks kinnistusraamatusse kantud ning Teil peab olema õigus seda kasutada (omanikuna, kasutusvaldajana, rentnikuna). Kui olete rentnik, peate äriregistrit pidavale kohtule rendisuhet tõendama. Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust. Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama.

Äriregistris ei pea ärinime muutma, kui:

  • ettevõtja enda nimi muutub (näiteks abiellumisel);
  • pärija võtab ettevõtte üle ja soovib senise ärinime all edasi tegutseda;
  • ettevõtja võõrandab oma ettevõtte (poe, talu jne) teisele isikule ja lubab uuel omanikul senist ärinime kasutada (nõusolek peab olema kirjalik).
 

4. Juriidilise isiku nime kohustuslikud täiendid ja nime tõlkimine

Täis-, usaldus- ja osaühingu ning aktsiaseltsi ärinime alguses või lõpus peab olema vastavale juriidilise isiku liigile viitav täiend või lühend.

Tulundusühistu ärinimes peab sisalduma sõna “ühistu” koos ühistu tegevusala väljendava täiendiga (“masinaühistu”, “tarbijateühistu”, “hoiu-laenuühistu”, “metsandusühistu” jne). Enam ei ole piisav, kui ärinimes sisaldub vaid sõna “tulundusühistu”).

Teatud tegevusaladel nõuavad eriseadused täiendavaid kohustuslikke nimeosi (näiteks pankkindlustusinvesteerimisühing, advokaadibüroo jms). Selliseid nimeosi võivad kasutada üksnes vastavate eriseaduste alusel tegutsevad ettevõtjad.

Mittetulundusühingu nimi ei pea sisaldama täiendit mittetulundusühing. Kuid seadus nõuab, et tema nimes oleks eestikeelne täiend, mis viitab sellele, et tegemist on isikute ühendusega. Selliseks täiendiks võib olla näiteks ühing, selts, kogu, koda, klubi, föderatsioon, liit, keskliit, ring, sõpruskond, erakond, korteriühistu jne. Lubatud on kasutada ka lühendit MTÜ.

Sihtasutuse nimi peab sisaldama täiendit sihtasutus.

Põhikirjaga võib ette näha, mismoodi rahvusvahelises suhtluses (äri)nime tõlgitakse. Kuid mitut ametlikku nime (näiteks üks eesti ja teine inglise keeles) seadus ei luba. Nagu inimesel, nii võib ka juriidilisel isikul olla vaid üksainus ametlik nimi.

 

5. Vaidlused

Vaidlused selle üle, kas kaks registrisse kantud (äri)nime on teineteisest piisavalt eristatavad, samuti vaidlused registrisse kantud ärinime ja kaubamärgi seoste üle lahendatakse harilikult hagimenetluse korras.