Sa oled siin

Koostöö kriminaalasjades

Amsterdami leping sätestab Euroopa Liidu üheks prioriteediks vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva ala ülesehitamise. Muu hulgas tähendab see liikmesriikide tihedat koostööd kriminaalõiguse valdkonnas.

Rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades reguleerib ka hulk Euroopa Nõukogu kriminaalõiguse konventsioone.

  • Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon ja selle lisaprotokoll

    Konventsiooni peamine eesmärk on kergendada vangide sotsiaalset rehabiliteerimist, andes süüdimõistetud välismaalastele võimaluse kanda karistust oma riigis. See tuleneb inimlikest kaalutlustest, kuna keelebarjäärist põhjustatud suhtlemisvaegusel ja sugulastega kokkupuute puudumisel võib olla kahjulik mõju.

    Üleandmist võib taotleda riik, kus otsus määrati või riik, kelle kodanik süüdimõistetu on (elukohariik). Üleandmisega peavad nõus olema nii kaks asjaomast riiki kui ka süüdimõistetu.

    Konventsioon sätestab ka kohtuotsuste täitmise protseduuri pärast üleandmist. Ükskõik, millise protseduuri elukohariik on valinud, ei või vabadusekaotuslikku karistust muuta trahviks ning alati tuleb arvestada juba kantud vabadusekaotuse kestust. Elukohariigis kohaldatav karistus ei või olla pikem ega karmim kui karistavas riigis kohaldatud karistus.

  • Kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse Euroopa konventsioon

    Konventsiooni kohaselt võib iga osalisriik viia ellu teises osalisriigis määratud karistuse tingimusel, et taotleja riik on elluviimist taotlenud, et taotluse saanud riigi õiguse kohaselt on tegu, mille eest karistus määrati, süütegu, ning taotleja riigis tehtud kohtuotsus on lõplik ja jõustatav.

  • Kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioon

    Konventsiooni alusel nõustuvad osalisriigid osutama vastastikust abi tõendusmaterjalide kogumisel, tunnistajate, ekspertide ja süüaluste üleskuulamisel jne.

    Konventsioon sätestab reeglid, kuidas taotluse saanud riigi ametiasutused täidavad nõudekirja, mille eesmärk on tõendite kogumine või taotleva riigi kohtuvõimude kogutud tõendusmaterjalide vahendamine.

    Konventsioon täpsustab ka nõudeid, millele peavad vastama vastastikuse abi taotlused ja nõudekirjad (edastavad asutused, keeled, vastastikusest abist keeldumine).

    Protokolliga tühistatakse konventsioonis antud võimalus keelduda abist ainult sel põhjusel, et taotlus käsitleb süütegu, mida riik, kellele taotlus esitati, peab finantssüüteoks.

  • Kriminaalmenetluse ülevõtmise Euroopa konventsioon

    Konventsiooni kohaselt võib osalisriik paluda teisel osalisriigil algatada menetlus kahtlusaluse suhtes.

    Sellise taotluse võib esitada juhul, kui: kahtlusalune elab alaliselt taotluse saanud riigis või on selle riigi kodanik; kahtlusalune kannab selles riigis vanglakaristust või osaleb muus menetluses; menetluse ülevõtmine on õiglase kohtumõistmise huvides; kohtuotsuse täitmine taotluse saanud riigis tõenäoliselt parandab süüaluse sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalusi.

    Riik, kellele taotlus esitati, ei või sellest keelduda, v.a juhul, kui ta peab süütegu poliitiliseks või leiab, et taotlus on esitatud rassilisi, usulisi või rahvuslikke kaalutlusi silmas pidades.

  • Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon

    Konventsiooni eesmärk on soodustada rahvusvahelist koostööd ja vastastikust abi kuritegude ja kuriteotulude avastamisel, arestimisel ja konfiskeerimisel. Konventsiooni abil peaksid osalisriigid saavutama ühtlase efektiivsuse isegi siis, kui nende õigusaktid ei ole täielikult ühtlustatud.

    Osalisriigid kohustuvad kriminaliseerima rahapesu ning konfiskeerima vahendid ja tulu (või tulu väärtusele vastava vara).

    Rahvusvahelise koostöö tarbeks sätestab konventsioon uurimise abi vormid; ajutised meetmed (nt pangaarvete külmutamine, vara arestimine); meetmed kriminaaltulude konfiskeerimiseks.

  • Terrorismi tõkestamise Euroopa konventsioon

    Konventsioon on loodud kergendamaks terrorismiakte toime pannud inimeste väljaandmist. Konventsioonis loetletakse kuriteod, mida ei või pidada poliitiliseks kuritegudeks või poliitiliste kuritegudega seotud kuritegudeks või poliitilistel motiividel toime pandud kuritegudeks: eriti rasked kuriteod, õhusõiduki kaaperdamine, inimrööv ja pantvangi võtmine, pommide, granaatide, rakettide, kirja- ja pakipommide kasutamine, kui see ohustab inimesi. Konventsioon annab osalisriikidele õiguse mitte pidada poliitilisteks kuritegudeks vägivallategusid, mis on suunatud inimese elu, füüsilise puutumatuse või vabaduse vastu.

  • Väljaandmise Euroopa konventsioon ja selle esimene ja teine lisaprotokoll

    Konventsioon näeb ette, et osalisriigid annavad üksteisele välja inimesed, keda vajatakse kriminaalprotsessis või karistuse täideviimiseks. Konventsiooni ei rakendata sõja- või poliitiliste kuritegude korral.

    Rahanduskuritegude korral võib väljaandmine toimuda vaid juhul, kui osalisriigid on kuriteo või kuritegude kategooria puhul nii kokku leppinud. Väljaandmisest võib keelduda juhul, kui inimest võib väljaandmist nõudva riigi seaduste järgi oodata surmanuhtlus.

    Lisaprotokolli eesmärk on tugevdada üksikisikute ja inimkonna kaitset. Sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid ei loeta poliitilisteks kuritegudeks, mille puhul väljaandmist ei toimu.

    Teise protokolli põhieesmärk on arvata ka finantskuriteod nende kuritegude hulka, mille eest võib inimese käesoleva konventsiooni alusel välja anda.