Sa oled siin

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine 2017

Eesti on 2017. aasta juulist kuni detsembri lõpuni Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Nõukogus otsivad 28 liikmesriiki oma rahvuslikest huvidest lähtudes kokkuleppeid poliitikates, mis mõjutavad üle 500 miljoni inimese heaolu ja turvalisust. Eesistuja ülesanne on olla ühistes huvides tegutsev aus vahendaja ning otsida liikmesriikide eriarvamustes üksmeelt ja juhtida neid kokkulepete poole. Eesistuja avab toimuvat ka meediale ja rahvusvahelisele avalikkusele, vahendades liikmesriikide ühistele seisukohtadele jõudmise protsessi ning arutluse all olevaid teemasid. Sealjuures korraldab eesistuja nõukogu istungeid ja töörühmade tööd: kujundab päevakorrad, juhatab istungeid ja kohtumisi. Seejärel esindab ja kaitseb eesistuja liikmesriikide saavutatud kokkuleppeid läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Viimases läbirääkimiste faasis võtab nõukogu koos Euroopa Parlamendiga vastu kõigile liikmesriikidele siduvaid otsuseid, mis kujundavad liikmesriikide 500 miljoni elaniku igapäevaelu. Eesistujana tegeleb Eesti umbes 500 teemaga. Eesti korraldab eesistujana Brüsselis üle 2000 kohtumise ja Eestis umbes 230 sündmust. Eestis toimuvad mitteametlikud kohtumised annavad võimaluse tõsta esile olulisi teemasid ning aidata kaasa ühiste seisukohtade kujunemisele.

Eesti eesistumise poliitilised eesmärgid ehk eesistumise programmi kinnitab valitsus vahetult enne eesistumise algust. Nii Brüsselis kui ka kodus korraldatavad sündmused annavad ainulaadse võimaluse tutvustada Eestit Euroopas. Eesti sündmustele oodatakse kuue kuu jooksul üle 20 000 väliskülalise.

 

Justiitsministeerium pöörab eesistumise ajal tähelepanu sellele, et Euroopa Liidus:

väärtustataks parema õigusloome põhimõtteid

  • Parema õigusloome (better regulation) juhtmõte on, et seaduse muutmine ei pruugi alati olla parim viis eesmärke saavutada. Eesti peab oluliseks pöörata läbirääkimistel erilist tähelepanu kaasamisele ja mõjude hindamisele. Kasutades maksimaalselt ära e-lahenduste võimalusi, seisame ettevõtete ja kodanike elu lihtsustamise ja bürokraatia vähendamise eest.

oleks ettevõtjatel lihtne äri teha ning tarbijatel turvaline ostelda ja kasutada digitaalajastu teenuseid

  • Ostlemine ELis peab olema mugav ja turvaline ning käima kaasas tehnoloogilise arenguga. Vaja on luua arusaadavad ja toimivad lepingureeglid, mille abil osta ja kasutada digitaalse komponendiga esemeid: tarkvara, e-raamatuid, pilvelahendusi jms. Ühtsed internetimüügi reeglid ELis julgustavad ettevõtjaid avastama uusi turge ning annavad tarbijatele suurema valikuvõimaluse.
  • Autoriõiguse valdkonda tuleb moderniseerida digitaalajastu lahendustele sobivaks. Vaja on luua hästi toimiv ja õiglane digitaalteenuste siseturg, et laiendada digitaalse sisu valikut ning parandada tele- ja raadiosaadete internetipõhist ja piiriülest kättesaadavust Euroopa Liidus. Autoriõigustega kaitstud teoste vaba kasutamise reegleid tuleb täpsustada, et reageerida uute kasutusviiside tekkele teaduses, hariduses ja kultuuris. 
  • Euroopa ühingud tuleb viia digitaalajastusse. Eestis on digitaalne asjaajamine ettevõtjate igapäevaelu: ühingu asutamine elektrooniliselt on muutunud normiks, majandusaasta aruanded esitatakse elektrooniliselt ja soovi korral võib ka ühingu üldkoosolekuid pidada ja otsuseid langetada elektrooniliselt. Sama peaks olema võimalik ka muudes liikmesriikides.
  • Eesti julgustab Euroopa Komisjoni edasi tegelema ühingute piiriülese liikumise teemaga. Usume, et hästi toimivad ELi reeglid ühingute registreeritud asukoha piiriülese muutmise ning piiriüleste ühinemiste ja jagunemiste kohta realiseeriksid liikumisvabaduse ja Euroopa siseturu ideed ka ühinguõiguse võtmes.

pääseksid hätta sattunud inimesed tänu e­-lahendustele õigussüsteemile paremini ligi

  • Euroopa Liidu ühise õigusruumi kujundamisel on oluline suurendada õiguskaitse ja õigusteabe kättesaadavust kodanikele ning lihtsustada õiguspraktikute piiriülest koostööd. Seda kõike on võimalik teha turvaliste elektrooniliste lahenduste abil. Kõikides liikmesriikides on kättesaadav emakeelne e-õiguskeskkonna portaal, kus on infot liikmesriikide õigussüsteemide ülesehituse kohta. Eesti töötab selle nimel, et elektrooniline dokumentide esitamine kohtutesse muutuks reegliks kogu ELis. Eesmärk on luua võimalus esitada menetlusdokumente selle portaali kaudu otse pädevasse kohtusse.  

oleks turvaline elada, sest riikide koostöö ja andmevahetus tagavad kuritegude ennetamise ja parema uurimise

  • Tõhusa terrorismi- ja teiste kuritegude vastase võitluse eeldus on võimalus kasutada e-tõendeid ja säilitada sideandmeid. E-tõendite kättesaadavuse ja käitlemise parandamine aitaks oluliselt kaasa tõendite kogumisele piiriüleses kriminaalmenetluses. 
  • Ka vara arestimine ja konfiskeerimine on vajalik meede, mille abil takistada kuritegelikul teel saadud vara arvel uute kuritegude, sh terrorismi rahastamist. Kuritegevuse piiriülest iseloomu arvestades on äärmiselt oluline tagada, et ühes liikmesriigis tehtud arestimis- või konfiskeerimisotsust saaks kiiresti ja efektiivselt tunnustada ja täita teistes liikmesriikides. 
  • Et kurjategijad ei saaks ära kasutada liikmesriikide õiguse erinevusi, tuleb luua ühtsed miinimumnõuded rahapesuga seotud kuritegudele ja nende eest ette nähtud karistustele. 
  • Euroopa karistusandmete elektroonilise infovahetussüsteemi ECRIS vahendusel on juba praegu võimalik vahetada ELi kodanike karistusandmeid. Eesmärk on luua keskne andmebaas, kuhu oleksid hõlmatud ka kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute karistusandmed koos sõrmejälgedega. Nii oleks võimalik saada kiiresti infot kõigi isikute kohta, kes on Euroopas kuritegusid toime pannud.

Ja kõige selle juures jälgime, et inimeste põhiõigused oleksid tagatud.

 

Kohtumised ja konverentsid

Justiits- ja siseministrite mitteametlik kohtumine 6. ja 7. juulil

Euroopa õigusloomejuhtide kohtumine 27. juunil

21. Euroopa ühinguõiguse konverents 4. ja 5. septembril

E-õiguskeskkonna konverents 19.–20. oktoobril

 

Lähemalt saab Eesti eesistumise ja selle korraldamise kohta lugeda eesistumise veebilehelt, samuti saab eesistumise ettevalmistustega kursis olla Facebooki ja Twitteri vahendusel.

Lisainfot eesistumise kohta saab nõukogu sekretariaadi kodulehelt.