Sa oled siin

Sisekaitseakadeemia kolimisest

Justiitsministeeriumi hinnang sisekaitseakadeemia Narva üleviimisele

  • Sisekaitseakadeemia viimine Ida-Virumaale on vajalik maakonna lõimimiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.
  • Sisekaitseakadeemia üleviimise alginvesteering ei erine oluliselt kooli peahoone Tallinna jätmise maksumusest. Mõlema variandi lisainvesteeringukulu on 3–5 miljonit eurot. Kooli üleviimise korral lisandub püsikulu õppejõududele regioonitasu maksmiseks, selle suurus oleneb motivatsioonpaketi täpsest koosseisust.
  • Justiitsministeerium on valmis võtma selle riigile väga tähtsa projekti elluviimise enda peale. Sel juhul jätkab sisekaitseakadeemia küll siseministeeriumi valitsemisala asutusena, kuid justiitsministeerium võib võtta kooli tegevuseks vajaliku kinnisvara valitsemise enda ülesandeks, tagades üleviimise varem kokku lepitavate optimaalsete kuludega.
 

Viimase 15 aasta jooksul on Ida-Virumaa kaotanud vähemalt 17% elanikkonnast, seejuures on elanikke kaotanud kõik Ida-Virumaa linnad. Eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste arv väheneb Statistikaameti andmetel Ida-Virumaal üldisest rahvaarvu vähenemisest kiiremini. Eesti keelt valdavad ja kõrgelt kvalifitseeritud inimesed, olenemata rahvusest, kalduvad Ida-Virumaalt lahkuma teistest rohkem.

Igal kolmandal Narva elanikul on Vene kodakondsus. Statistikaameti andmetel pidas 2013. aastal 19,5% Ida-Virumaa elanikest ennast eestlaseks, seejuures Narva elanikest kõigest 5%. Muust rahvusest inimesi iseloomustab eestlastest väiksem usaldus Eesti riigi institutsioonide vastu. Kõige vähem usaldavad Eesti riiki Venemaa kodanikud. Kuid ka Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste seas on usaldus Eesti riigi institutsioonide vastu väike. Integratsiooni eesmärk ei saa olla soov muuta inimeste kultuurilist identiteeti, ent Ida-Virumaa elanikele tuleb tagada reaalne võimalus osaleda Eesti elus (sh eesti keele omandamise võimaluse kaudu) ja ülejäänud Eestiga samaväärsed avalikud teenused. 

Väheintegreeritud elanike suur osakaal on peamine Ida-Virumaaga seonduv probleem. Seda rahvastiku osa võib Venemaa oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ära kasutada, kui rahvusvaheline olukord seda võimaldab või Venemaal tekib sise- või välispoliitilistel ees­märkidel suurem huvi sekkuda Eesti siseasjadesse.

Hulk julgeoleku- ning regionaalpoliitika asjatundjaid (Vladimir Juškin, Rainer Kattel, Karmo Tüür, Garri Raagmaa) ja ka eksperdihinnangud kinnitavad, et Ida-Virumaa probleemide lahendamiseks tuleb tähelepanu pöörata riigi kohalolu suurendamisele, mis aitab lahendada nii kriitilise tähtsusega sisejulgeoleku kui ka regionaalpoliitilist probleemi. Seeläbi suureneksid kohalike väheintegreeritud elanike teadmised Eesti riigi tegevusest ning isiklik kogemus seoses Eesti riigi toimimisega – tekib rohkem igapäevaseid eluolulisi sotsiaalseid kontakte, perekond­likke ja töösuhteid.

Riigi tegevus Ida-Virumaa integreerimisel suurendab kohaliku elanikkonna tahet piirkonda arendada ning seal edasi töötada ja elada, samal ajal kui riigi tegevusetus või üksnes sümboolne tegelemine Ida-Virumaaga soosib selle maakonna tühjenemist ja tööjõukvaliteedi langust.

 

Avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet Ida-Virumaal paraneb

Ida-Virumaa on ainus piirkond, kus viimasel ajal on kuritegevus märkimisväärselt kasvanud. Kohalike inimeste turvatunnet on ohustanud hulk raskeid kuritegusid, mis on äratanud ka avalikkuse tähelepanu.

Nagu näitavad keeleinspektsiooni andmed, ei ole Ida-Virumaal siiani suudetud täita kõiki sise­julgeoleku valdkonnas hädavajalikke ametikohti ametnikega, kes vastaksid õigusaktide nõuetele, sealhulgas oskaksid riigikeelt. Sisejulgeoleku ametnikud, kes ei valda riigikeelt piisaval tasemel, ei suuda teha korrektselt tööd Eesti õigusaktide alusel. Kuna sellised ametnikud ei ole võime­lised koostama ise oma töödokumente, siis põhjustavad nad sellega lisakoormust eesti keelt valdavatele töökaaslastele ja vähendavad ka nende töö tulemuslikkust. Vähese eesti keele oskuse tõttu ei ole nad ka võimelised omandama nüüdisaegseid teadmisi täiendkoolituselt, mida vene keeles ei pakuta.

Seetõttu ei suuda sisejulgeoleku asutused Ida-Virumaal tagada maakonna inimeste heaolu teiste piirkondadega võrreldaval tasemel. Sisekaitseakadeemia tegevuskoha viimine Ida-Virumaale oleks üks lahendus neile probleemidele. Nagu on näidanud Viru vangla praktika õppurite stažeerimisel maakonnas, ei taju noor iseseisvat elu alles alustav inimene piirkonda vastu­meelsena tänu sellele, et õpingute ja praktika kõrval elatakse samas ka tudengielu ning aetakse oma argitoimetusi. Maakonnas juba mitu aastat õppinud ja elanud noort on lihtsam motiveerida samasse piirkonda tööle jääma ja ühtlasi on sel moel võimalik leevendada sisejulgeoleku asutuste pidevat personalipõuda.

 

Positiivne mõju Narva sotsiaalsele keskkonnale
 

Riigiasutuste, sealhulgas sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale kolimine eeldab lisaks vahetult puudutatud inimeste motivatsioonipaketile ka riigi algatatud laiemat investeerimist infra­struktuuri ja elukeskkonda: transpordiühenduste, elamise, vaba aja veetmise jms tingimuste parendamist. Sel moel paraneks kohalike teenuste kvaliteet, mis aitaks piirkonda tuua ka rohkem külastajaid mujalt Eestist ja Euroopast, ennekõike aga lihtsustaks paljudele otsust piirkonda elama asuda. Tuleb mõista, et riigiasutuste kolimisest saadav efekt ei ilmne aasta või paariga ning soovitud eesmärkide saavutamiseks on vaja pikaajalist sihipärast ja stabiilse kvaliteediga tegevust.

Arvamus, et SKA paiknemine Narvas ei mõjutaks linnapilti, ei vasta tõele. On kuulda olnud arvamust, et SKA kadetid elavad kinnisel kasarmurežiimil. SKA kadetid (nagu ka kõik teised üliõpilased) veedavad küll suure osa päevast loengutes, kuid võivad loenguvälisel ajal liikuda linnas ringi täpselt samamoodi nagu teised tudengid. 

Kui sisekaitseakadeemia õppehoone asuks Narva kesklinnas, mõjutaksid kadetid kindlasti Narva linnapilti. 

Ka praegu ei ela kõik SKA õppurid kooli territooriumil ühiselamus, vaid osa neist on leidnud elukoha linnas. Ühiselamus elavad kadetid võivad seal viibida või sealt ära olla oma äranägemise järgi. Ka Narva elanikud ise on sisekaitseakadeemia kolimist näinud positiivsena eelkõige põhjusel, et kool tooks linna juurde noori inimesi ja elavdaks linna elu.

Samuti ei pruugi sisekaitseakadeemia õppehoone olla linnaelanikele suletud. Ainuüksi asjaolu, et õppehoones paikneb lasketiir, relvaruum vms funktsiooniga kinnine ruum, ei tähenda, et teised inimesed ei võiks kooli kohvikus einestada või raamatukogust lugemisvara laenutada.

Vähetähtis pole ka asjaolu, et lisaks SKA kadettidele toob sisekaitseakadeemia Narva igal aastal tuhandeid sisejulgeoleku ametnikke, kes osalevad kooli korraldatavatel täiendkoolitustel. Lisanduvad alalised, aga ka ajutised elanikud elavdavad kahtlemata Narva eraettevõtlust, sest kindel tarbijaskond piirkonnas annab ettevõtjatele kindlustunnet investeerida.

 

Paraneb sisejulgeoleku ja siseturvalisuse olukord nii Ida-Virumaal kui ka kogu Eestis

Lähiaastatel tabavad Eesti tööjõuturgu, sealhulgas sisejulgeoleku asutusi, sündimuse vähenemise tagajärjed. Kui Harju- ja Tartumaal aitavad vähenemist tasakaalustada Tallinn ja Tartu kui Eesti peamised tõmbekeskused, siis Ida-Virumaal on oodata väga järsku kahanemist. Olukorras, kus tööealine elanikkond väheneb Ida-Virumaal kiiremini kui mujal Eestis, võimaldab akadeemia kolimine alustada suurenevate riskide ennetamisega kohe.

Teatavat osa piirkonna sisejulgeoleku asutuste personali iseloomustab vähene lojaalsus Eesti riigi põhiväärtuste suhtes, samuti tööks vajaliku eesti keele oskuse puudumine.

Sisekaitseakadeemia Narvas paiknemine võimaldaks komplekteerida vabad ja ümber komplek­teerida sobimatute ametnikega täidetud sisejulgeoleku ametikohad. Samuti suureneks nende elanike hulk, kes aitavad sisejulgeoleku probleemide ilmnemise korral suurendada esmast reageerimisvõimekust. Nii ei kujuneks sisekaitseakadeemia panus sisejulgeoleku olukorra parandamisse Ida-Virumaal mitte võrdeliseks siin töötavate ametnike või kadettide arvuga, vaid ületaks seda mitu korda. Tulemuse saavutamiseks kuluv aeg oleneks mõistagi piirkonna asutuste valmidusest oma personali ümber komplekteerida. Sisekaitseakadeemia õppejõud, kes on valmis töötama Ida-Virumaal, on ilmselt sisejulgeoleku valdkonnale keskmisest pühendunu­mad, nad teavad paremini arenguvajadusi ja nad suudaksid anda õigeid väärtushinnanguid edasi ka kadettidele.

 

Õppekvaliteet ei halvene

On tõenäoline, et hulk õppejõude lahkub SKA Narva üleviimise korral akadeemiast, kuid kuna rakenduskõrgharidus toetub rotatsioonile toimuks nii ka juhul, kui õppeasutus jääks Tallinna.

Riigil on hulk võimalusi vältida õppekvaliteedi halvenemist:

1) arendada välja rotatsioonisüsteem, mis toetab sobivate ametnike motivatsiooni õppejõuna töötada;
2) tagada, et õppejõudude sissetulek ja sotsiaalsed tagatised ei väheneks, vaid suureneks;
3) tegelda intensiivselt uute õppejõudude leidmise ja ettevalmistamisega juba enne õppekompleksi valmimist Narvas 2021. aastal.

Mõistliku palgakoefitsiendi abil on õnnestunud täita nii 2008. aastal avatud Viru vangla kui ka alates 1. jaanuarist 2013 Jõhvis asuva justiitsministeeriumi vanglate osakonna töökohad. Samuti on piirkondlik palgakoefitsient kasutusel teistes piirkonna sisejulgeoleku asutustes. Hulk asja­tundjaid osaleb akadeemia pedagoogilises töös osakoormusega või projekti korras. Nendega koostöö jätkamine või nende asendamine Ida-Viru piirkonna sisejulgeoleku praktikutega on täiesti mõeldav, sest nende töö on tsükliline. Tugipersonali, sealhulgas haridustöö kogemusega töötajaid, on suhteliselt lihtne leida ka kohapealt.

Neid asjatundjaid, kes tuleb Ida-Virumaale üle viia või nende praegustelt sisejulgeoleku ameti­kohtadelt sinna roteerida, on alla 70. See ületab küll veidi enam kui kaks korda justiitsminis­teeriumi vanglate osakonna kolimisega seotud personalivajaduse Ida-Virumaal, kuid jääb oluliselt alla 2008. aastal tööd alustanud Viru vangla personalivajadusele, kus põhitegevuse valdkonnaga seotud kõrgharidust nõudvaid ametikohti on ligi 200. Sealjuures ei ole Viru vangla ametikohtade täitmine halvemas seisus kui teistes vanglateenistuse asutustes. Muidugi tuleb arvestada, et Ida-Virumaale SKA-sse õppejõududeks roteeritavatel ametnikel oleks teadmiste ja oskuste kõrval ka pedagoogitöö eeldusi, kuid kuna kolimise ettevalmistamiseks kulub aega, siis jääb piisavalt aega selliseid ametnikke leida ja neid asutuste karjäärisüsteemide kaudu motiveerida.

Teiste riikide kogemus näitab, et asutuse pealinnast ära kolimise negatiivne mõju personalile on kardetust sageli märksa väiksem ning see on eeskätt seotud asutuse suurusega. Rootsis on viimase paarikümne aastaga pealinnast muudesse piirkondadesse ümber paigutatud arvukalt riigiasutusi ja nende osakondi. Kolimise tagajärgi analüüsides tuvastati, et mida suurem oli asutus, seda suurema tõenäosusega ja kiiremini tekkis selle asukoha ümberkolimisel soovitud efekt. Suuremates asutustes jäi töötajate lahkumine kolimise korral mõne protsendi ümber ning mõjud organisatsioonikultuurile olid vähesed ja kompetentsikadu väike.

 

Üleviimise käigus saab välja arendada rotatsioonisüsteemi
 

Võrreldes paljude teiste riigiasutustega on sisekaitseakadeemia ümberpaigutamise eeliseks see, et rakenduskõrgkoolina peabki selle asutuse normaalne mehitamine põhinema õppejõudude rotatsioonil. Nagu on rõhutanud ka siseministeeriumi asjatundjad, kaotab liiga kaua rakendus­kõrgkoolis töötanud õppejõud oma praktilise kvalifikatsiooni ning ta tuleb asendada tavatöölt ümber suunatud asjatundjaga. Sisekaitseakadeemiale Ida-Virumaal vajalike ehitiste ette­valmistamiseks kuluv aeg on piisavalt pikk, et suunata need õppejõud, kes mingil põhjusel ei saa Ida-Virumaale ümber asuda, tööle muudele sobivatele ametikohtadele Harjumaa ja Pärnumaa sisejulgeoleku asutustes. Samuti on see aeg piisav uute, Ida-Virumaale asuda soovivate, töötajate värbamiseks ja motiveerimiseks.

Seni on rotatsioonisüsteem – liikumine sisekaitseakadeemia ja vastava asutuse vahel – olnud oluline ainult osale akadeemia töötajaskonnale ja vastanud ainult osa erialaõppejõudude karjääriootustele.[1]  

Rotatsioon välistab õppejõudude kaugenemise oma valdkonna arengust ning tagab kvaliteetse õppe. Seega peab sisekaitseakadeemia vaatama oma personalistrateegia üle kooli asukohast olenemata.

Õppekvaliteedi tagamiseks vajaliku rotatsioonisüsteemi rakenda­mine on olemuslikult seostatav Ida-Virumaa arenguvajadustega ja kooli asukoht Ida-Virumaal pakuks rotatsiooni võtmes võimalusi, mida teised piirkonnad ei paku: ametnikel tekib võimalus end arendada ja omandada uusi kogemusi, töötades senisest erinevas keskkonnas.

Kindlasti ei pea SKA õppetegevust Narvas üles ehitama Tallinnas töötavate sisejulgeoleku ametnike pendelrändele. Et suurendada inimeste motivatsiooni asuda püsivalt Ida-Virumaale ümber, peaksid kõik kolimisega seotud rahalised hüved kajastuma inimeste palgas, mitte nt transpordihüvitises. Samuti ei ole otstarbekas ehitada selle projekti raames tööandja eluruume, sest Narva kinnisvaraturg pakub mitmesuguseid eluruume. Transpordi- ja eluruumikulude hüvitamise asemel tuleks suurendada palgalisa 30%-lt 40%-le.

 

Õppima asuda soovijate arv ei vähene ja nende tase ei lange
 

Hinnang, et SKA üleviimise korral väheneks kooli õppima asuda soovijate arv märgatavalt, ei toetu tõsiselt võetavatele argumentidele. SKA-s õppida soovijate arv võiks väheneda juhul, kui SKA-sse õppima asumise motiiv on tulla või jääda elama Tallinna, mitte aga omandada konk­reetset eriala. Kuna pärast SKA üleviimist Narva saab teatud erialasid õppida üksnes Narvas, ei peaks kooli paiknemine Narvas heidutama neid noori, kes soovivad õppida SKA-s pakutavatel erialadel.

Ka olemasolevad analüüsid ja uuringud ei kinnita, et õppurite leidmisel Ida-Virumaal asuvasse SKA-sse tekiks raskusi. 2013. aastal akadeemiasse õppima asunute seas tehtud küsitlusest selgus, et sellesse kõrgkooli õppima asumist mõjutavad järgmised tegurid: huvitav eriala (94% vastanuist mõjutas oluliselt), kooli asukoht (15%) ning hea maine (41%). Ainult alla veerandi vastajatest ütles, et ei sooviks Ida-Virumaale õppima minna. Tugevad argumendid olid ka soov minna tööle riigiasutusse ja professionaalsete õppejõudude olemasolu. Akadeemias õppimise hüved mõjutasid veidi vähem kui kolmandikku vastajaist. Muu põhjendusena kooli valikul on sisseastujad viimastel aastatel märkinud ka missioonitunnet või kutsumust, oma erialasele tööle vajalikke lisateadmisi jm[2].

2017. aasta alguses viis üliõpilasesindus kadettide seas läbi uuringu, mis koosnes ühest küsi­musest: „Kas pooldad SKA kolimist Narva?“ Sellele sai vastata kas “jah” või “ei” ning samuti oli küsimuse juures lahter „Põhjenda“. Küsitlusele vastas 223 kadetti, mis on 23,35% õppurite koguarvust. Vastanutest 87% oli akadeemia Narva kolimise vastu.

Seega ei saa väita, et 87% praegustest õppijatest ei oleks Virumaale õppima asunud, sest sellist küsimust neile ei esitatud. Samuti ei saa tõsiseltvõetavaid järeldusi teha küsitluse ülesehituse ja küsitlusele vastajate väikese protsendi tõttu.

Soovi SKA-sse õppima minna suurendab kindlasti ka koolile sobiva hoonestuse rajamine Narva. Kooli tutvustamiseks gümnaasiumiõpilastele saab jätkata ja laiendada eelkoolitust. Kuna koolis toimuv ettevalmistus moodustab üksnes väikese osa tulevaste ametnike karjäärist, ei eelda kooli asukoht veel õppuri otsustust piirkonda tööle ja elama jääda, kuid samas näitab praktika, et paljud ettevalmistusteenistuse käigus piirkonda tulnud õppurid seda siiski teevad.

Kui riik tegeleb õppejõudkonna komplekteerimisega pühendunult, ei saa rääkida heade õppe­jõudude puudusest Narvas kui SKA-sse õppima asujate motivatsiooni vähendavast tegurist.

Õppijate taseme langust ei ole põhjust prognoosida, kuna SKA-sse pääsemise tingimused jäävad samaks. Samuti pole põhjust eeldada, et SKA hakkaks Ida-Virumaal paiknemise korral ette valmistama riigile vähem lojaalseid ametnikke. Kooli kolimine ei nõrgenda kandidaatide tausta­kontrolli ega vähenda keeleoskusnõudeid. Selline tagajärg oleks võimalik ainult juhul, kui kooli juhtida äärmiselt halvasti ja hoolimatult. Küll aga võimaldaks piirkonda toodud ametnike rakendamine kohalikes sisejulgeoleku asutustes suurendada asjatundlike ja lojaalsete töötajate osakaalu.

 

Sisekaitseakadeemia ei muutuks Ida-Virumaa regionaalseks õppeasutuseks
 

On tõenäoline, et Narva kolimise korral kasvab Ida-Virumaalt pärit õppijate osakaal SKA õpilaskonnas. See iseenesest ei ole kohane argument SKA Narva üleviimise vastu. Ka ei saa Ida-Virumaal asuvate TÜ ja TTÜ kolledžite õpilaste päritolu (ca 90% õppijatest on Ida-Virumaalt) projitseerida automaatselt Narvas paikneva SKA-le. Tuleb arvesse võtta, et Ida-Virumaal asuvates kolledžites õpetatavad erialad on ennekõike suunatud Ida-Virumaalt pärit õppijatele. TTÜ Virumaa kolledži erialad arvestavad kohaliku tööstuspargi võimalustega ja TÜ Narva kolledž pakub spetsiifilist haridust, mis mõeldud mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas rakendamiseks. Pealegi on erialaõpe osalt venekeelne.

Narva kolimisega ei muutu SKA Ida-Viru regioonile orienteeritud õppeasutuseks, vaid jääb kõrg­kooliks, mis valmistab ette spetsialiste kõigile Eesti piirkondadele. Samamoodi ei ole näiteks Riigikohtu asumine Tartus seotud sellega, et siduda õigusemõistmine ning kohtupraktika ühtlus­tamine ja suunamine kuidagi Tartu või Kagu-Eesti regionaalsete vajadustega. Riigikohtu Tartus asumisel on omad põhjused, nagu ka SKA kolitaks Narva muu hulgas riigi laiemaid regionaal-, integratsiooni- ja turvalisuspoliitilisi kaalutlusi silmas pidades.

 

Rahvusvaheline koostöö ei lakka
 

SKA osaleb koos 30 kõrgkooliga üleeuroopalises politsei- ja piirivalvehariduse arendamises, magistriõppekavade arendamises ja elluviimises ning koolituste korraldamises. CEPOLi (European Police College) koolitustel on ajavahemikus 2012–2015 osalenud 49 akadeemia töötajat, vahetusprogrammides 7 inimest. CEPOLi ja 13 EL-i liikmesriigi kõrgkooliga koostöös korraldatakse Euroopa politseitöö ühist magistriõpet. Akadeemia toetab oma õppejõududega mooduli „International and Comparative Policing“ õpetamist.

Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö Euroopa agentuur Frontexi raames toimub koostöö Euroopa ühtse piirivalvesüsteemi, sh piirivalvehariduse arendamise vallas.  

Koostöös Frontexiga ja lisaks veel 6 kõrgkooliga 5-st EL-i liikmesriigist korraldatakse piirivalvejuhtimise magistriõpet kõigile Euroopa praegustele ja tulevastele piirivalvejuhtidele. Õppetöö toimub peale Eesti veel Lätis, Hollandis, Leedus ja kahes Hispaania kõrgkoolis. SKA eksperdid on kahe mooduli kuraatorid ja osalevad õppetöö neljas moodulis.

SKA rahvusvaheline koostöö jätkub ka siis, kui SKA kolib Tallinnast Narva. Narvas ei ole küll rahvusvahelist lennujaama, ent see ei saa takista koostöövõrgustike hoidmist. Senine kogemus näitab, et teiste riikide eksperdid külastavad meelsasti Narvat just tema geograafilise asukoha tõttu.

 

Kulusid on võimalik vähendada

RKAS-i arvutuste järgi oleks SKA uue õppekompleksi ehitusmaksumus 46 924 942 eurot. Samas on RKAS lähtunud konservatiivsetest ehitushindadest ja arvestanud maksumusprognoosis ujula ja 720 kohalise ühiselamuga. Justiitsministeeriumi hinnangul saab päästeametnike väljaõppeks kasutada Narva linna ujulaid ning ühiselamu kohti on tarvis 600 (vt põhjendusi allpool).

Justiitsministeeriumi hinnangul on SKA õppekompleksi Narva üleviimiseks tarvis leida ca 4,35 miljonit eurot (vt tabelit). Tabelis on lähtutud iga-aastasest ehitushinnaindeksi tõusust 3%, kuigi Statistikaameti andmeil 2016. aastal indeks langes (0,8%). Ehitushinnaindeksi korrigeerimisel madalamaks muutuks SKA õppekompleksi Narva rajamise maksumus soodsamaks.

 

 

Narva
Paikuse
Väike-Maarja

Tallinn
Paikuse
Väike-Maarja
Narva praktikabaas

                                                            KULUD (3% ehitushinnaindeksi kasvu aastas)

Uus õppehoone
(sh sisustus ja IT vahendid)

 

Narva õppehoone
(sh sisustus ja IT vahendid)

Narva õppehoone 10 700 m2
18 712 363 eurot

Tallinna õppehoone 10 647 m2
17 519 215 eurot

 

Narva praktikabaas 1000 m2
1 724 323 eurot

Muud taristu kulud
(sh detailplaneering)

2 282 000 eurot

300 000 eurot

 

Ühiselamu Narvas
(sh sisustus)

 

600 kohta
8 307 937 eurot

 

120 kohta
1 744 667 eurot

Narva krunt

300 000 eurot

100 000 eurot

Omanikujärelevalve

220 000 eurot

220 000 eurot

Reserv (5%)

1 476 115 eurot

1 075 410 eurot

                                    KATTEALLIKAD

Kase tänava ja Muraste krundi realiseerimine

ca 14 200 000 eurot

ca 5 700 000 eurot

ASTRA meede

12 750 000 eurot

13 500 000 eurot

KOKKU

4 348 415 eurot

3 483 615 eurot

Lisanduvad palgakulud aastas

88 inimest

1865 eurot keskmine

40%

ca 1 miljon

5 inimest

1865 eurot keskmine

40%

ca 0,06 miljonit

 

Ujula

Praegu kasutab SKA ujumise algõppe ja merepäästeõppe läbiviimiseks Pirita SPA Hotelli ujulat. 2017. aastal on SKA-l selle hotelliga kokkulepe 1. märtsist kuni 15. juunini. Broneeritud on neli korda nädalas kaks rada üheks tunniks. See teeb kokku kahele grupile 122 tundi. Selle sees on ka merepäästeõpe, mis toimub 9. kuni 11. maini samadel tingimustel. Mingeid eritingimusi (nt vee­vahetus) ega piiranguid merepäästeõppe läbiviimiseks ujulas ei ole seatud. Basseini sügavus on 1,8 m ja pikkus 25 m. Päästekolledži ujumistunnid toimuvad Vinnis ja Tamsalus.

Narvas on kolm basseini

1. Keeltelütseumi bassein – sügavus 1,35 m, pikkus 16,5 m, laius 5,8 m.

Kooli direktori sõnul on kool huvitatud koostööst ujula renoveerimisel ning selle kasutusele andmisest SKA-le. Ujula asub eraldi kompleksis, kus on võimalik kasutada ka spordisaali. Hinnanguliselt kulub kompleksi renoveerimiseks 1,5 miljonit eurot. Narva linna eelarvesse on 2017. aastal planeeritud kompleksi renoveerimiseks 60 000 eurot.

2. Kreenholmi gümnaasiumi bassein – sügavus 1,4 m, pikkus 23,85 m, laius 5,68 m.

Gümnaasiumi direktori kohusetäitja sõnul on kool valmis ujula kasutamise üle läbi rääkima alates uuest õppeaastast. Koostöös lahendatavad on küsimused, kuidas ajaliselt basseini kasutamist hajutada nii, et oma kooli õpilastel oleks eelis ning et SKA kadettide ujulakasutus ei tekitaks koolile lisakulusid.

3.  Narva spordikooli bassein – sügavus 1,9 m, pikkus 25 m, laius 10 m.

Ühiselamu

Justiitsministeeriumi hinnangul on ühiselamukohtade vajadus järgmine:

 

Tallinna tubade arv

Tallinna majutatavad

Narva tubade arv

Narva majutatavad

Justiits­ministeeriumi hinnang

Statsionaarne õpe

134

302

180

360

350

Kaugõpe

40

120

75

150

150

Täiend­koolitus

 

 

50

100

70

Välis­üliõpilased

15

21

20

30–40

30

Täiendkoolitusega seoses vajatavate ühiselamukohtade arv on väiksem, kui on seni töörühmale esitatud materjalides näidatud. Samuti ei ole piisavalt põhjendatud päevaõppe mahu suurenemist.

Kase tänava kinnistu müügist saadav tulu

RKAS-i hinnangul on Kase tänava krundi müügist võimalik saada 5,5 miljonit eurot. See hinnang on liiga pessimistlik ja tugineb põhjendamatult argumendile, et kuna Pirita linnaosa üldplanee­ringus on kavandatud Mustakivi tee läbimurre, siis vähendab see kinnistu väärtust. Samas on ka hinnanguid, et nimetatud läbimurre hoopis suurendab kinnistu väärtust. Ühtlasi on oluline tähele panna, et nimetatud tee rajamiseks ei ole sõlmitud ühtegi kokkulepet, samuti puudub detailplaneering, mis näeks ette tee rajamise. Seetõttu saab Kase tänava kinnistu müügist saadava tulu hinnata ca 13 miljonile eurole.

Politsei kiirreageerimisüksusele uue asukoha rajamise investeeringud

SKA kolimisega seotud kulude hulka on arvestatud ka politsei kiirreageerimisüksuse Kase tänava kinnistult mujale kolimisega seotud kulud, mille suurus on hinnatud ca 6 835 103 eurole.

Sellest summast suurem osa on võimalik kokku hoida, kui paigutada kiirreageerimisüksus uue Tallinna vangla esialgu arestimajaks kavandatud ruumidesse. Arestimajja planeeritud vangid mahutame Tallinna vanglasse. Uues Tallinna vangla kõrval on võimalik kasutada ka kõigile nõuetele vastavat lasketiiru koos kõrvalasuvate koolitus- ja abiruumidega.

Tallinna vanglas paiknemist õigustaks ka selle kaugus (u 9 km) Tallinna arvestuslikust rahvastiku keskpunktist Sikupilli kaubanduskeskuse lähedal.



[1] „Eelduste loomine Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku kutse- ja kõrghariduse erialaõppejõudude jätkusuutliku karjääri- ja rotatsioonimudeli väljatöötamiseks Siseministeeriumi haldusalas. Uuringu raport“. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 2013, lk 30.

[2] Sisseastujate tagasiside. Sisekaitseakadeemia, 2013, lk 3.