Sa oled siin

Täis- ja usaldusühing

1. Täis- ja usaldusühingu tegutsemise üldpõhimõtted

  • Täis- ja usaldusühing asutatakse osanike-vahelise ühingulepinguga (vt äriseadustiku § 82, 125). See võib olla suuline või kirjalik leping ning seda ei pea kohtu registriosakonnale esitama. Täis- ja usaldusosaniku sissemakse väärtuse alampiiri ei ole ning selleks võib olla ka ühingule teenuste osutamine.
  • Täis- ja usaldusühingul ei ole põhikirja ega mingeid juhtimisorganeid peale osanike. Riigilõivud ja notaritasud on  teiste äriühingutega võrreldes väga väikesed.
  • Täis- ja usaldusühing ei pea, erinevalt teistest äriühingutest, esitama oma majandusaasta aruannet registriosakonda avalikuks säilitamiseks (v.a, kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, ühistu või mittetulundusühing).
  • Juhul kui teie tegevus laieneb või risk kasvab, võite end alati osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada.
  • Kui täisühingusse astub usaldusosanik, siis muutub täisühing usaldusühinguks ilma keerulise ümberkujundamismenetluseta. Kui usaldusühingusse ei jää ühtegi usaldusosanikku, aga alles on vähemalt kaks  täisosanikku, muutub usaldusühing  täisühinguks.
 

2. Dokumentide vormistamise üldnõuded

  • Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud allkirjadega või esitatud digitaalallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu.
  • Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad.
  • Koopiaid võib lisaks notarile kinnitada valla- ja linnasekretär.
  • Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada konsulaaresindaja.
  • Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk.
  • Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi kontole:

    SWEDBANK EE062200221059223099
    NORDEA  PANK EE221700017003510302
    DANSKE BANK EE513300333522160001
    SEB EE571010220229377229

    Ülekannet tehes märkige kindlasti ettevõtja ärinimi ja registrikood, kelle eest lõiv tasuti, koos toimingu nimetusega (nt UÜ Siimu Aiand äriregistri kanne). Asutamise puhul äriregistri ettevõtjaportaalis  näidake maksekorraldusel ära ka asutajatele äriregistri ettevõtjaportaalis antud asutamisnumber. Lõivude tasumisel tuleb kasutada äriregistri ettevõtjaportaalist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit. Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist. 

 

3. Registrikande tegemiseks esitatavad dokumendid

Täis- või  usaldusühingu äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:

(1) avaldus (digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud), milles väljendatakse soovi kanda ennast äriregistrisse. Avaldus adresseeritakse kohtu registriosakonnale ning see peab sisaldama järgmiseid andmeid:

  • taotletav ärinimi (ärinime nõuded vt äriseadustiku §-dest 7–15);
  • täis- või usaldusühingu postiaadress (korteri ja maja number; tänava või talu nimi; asula, omavalitsusüksuse ja maakonna nimi ning postisihtnumber);
  • ühingu osanike andmed (nimi, Eesti isikukood või selle puudumisel sünniaeg); usaldusühingu korral ka usaldusosaniku sissemakse rahaline suurus;
  • majandusaasta algus ja lõpp.

(2) sidevahendite numbrid  (telefon, telefaks, e-post, interneti kodulehekülje aadress jms) – eraldi lehel.

(3) teave kavandatud põhitegevusala kohta.

(4) riigilõivu tasumise tõend.

Juba äriregistrisse kantud andmete muutmiseks tuleb esitada digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus. Täis- ja usaldusühingu puhul tuleb avaldusele lisada osanike otsus. Avaldusele tuleb lisada tõend registrikande eest riigilõivu tasumise kohta.

Põhitegevusala muutumisel tuleb registrit pidavale kohtule teatada uus tegevusala. Uuest tegevusalast võib teatada elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu või kirjalikult. Täis- ja usaldusühing, kes peab registrit pidavale kohtule esitama oma majandusaasta aruande, teatab tegevusala muutmisest majandusaasta aruandega. Müügitulu jaotus peab sisaldama andmeid aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt.

 

4. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja

Teil on õigus nõuda notarilt, kes tõestas või kinnitas kandeavalduse, et ta esindaks teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg 2-21 ja § 33 lg 1).

Kui soovite avalduse sisulist tõestamist notari poolt, siis hõlmab tõestamistasu ka juriidilist konsultatsiooni, avalduse projekti koostamist ning infot selle kohta, kui palju te peate riigilõivu maksma.

Lisaks on notaril osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus (vt notariaadimäärustiku § 37).

 

5. Notari tasu

(NB! tasule lisandub käibemaks)

  • ühe allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot;
  • kandeavalduse registriosakonnale edastamise eest 12,75 eurot;
  • kandeavalduse projekti koostamine, ühe allkirja kinnitamine ja registriosakonnale edastamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot;
  • dokumendi ärakirja (sh digitaalse dokumendi ärakirja) või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot;
  • ettevõtjale tema kohta tehtud kandeotsuse või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on ilma notaritasuta.
 

6. Registrimenetlus

  • Vastuvõetud dokumendid vaatab registripidaja läbi tavamenetluses viie tööpäeva jooksul, kiirmenetluses hiljemalt järgmisel tööpäeval.
  • Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb registripidaja määruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks. Määrus toimetatakse Teile kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt.
  • Kande tegemisest teavitatakse teid ja teid esindavat notarit registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrüki edastamisega. Kande ja kandemääruse tegemist saate jälgida äriregistri lihtpäringu rubriigi „Menetlusteave“ kaudu. 
 

7. Riigilõiv täis- ja usaldusühingu registritoimingute eest

  • registrisse kandmine 13 eurot
  • registrisse kantud andmete muutmine 4 eurot
  • täisühingu usaldusühinguks ja usaldusühingu täisühinguks ümberkujundamine on ilma lõivuta
  • ühingu äriregistrist kustutamine on ilma lõivuta. Samuti on lõivust vabastatud aadressimuutmine ilma omavalitsusüksust vahetamata ning surnud isiku andmete registrist kustutamine
  • kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 50 eurot

Kohtu registriosakonnas saab riigilõivu maksta sularahas või internetipanga vahendusel. Sularahas võetakse vastu kuni kümneeurone lõiv.

 

8. Tuletame meelde

  • Täis- ning usaldusühingu osanikud, kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest.
  • Täis- ja usaldusühing võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele kohus saab sellele isikule ettevõtja menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadress kantakse registrikaardile.
  • Täis-ja usaldusühingu ärinimi, registrikood ja asukoht tuleb näidata nii täis- ja usaldusühingu ärilistel dokumentidel kui ka veebilehel.
  • Tegevusala kajastamine äriregistris ei anna Teile automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid (näiteks ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne.)
  • Kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib trahvi suurus ulatuda 200 eurost kuni 3200 euroni. Trahvimist võib korrata, kuni vastav puudus on kõrvaldatud.
  • Kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras rahalise karistuse või vangistusega.
  • Täisühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad täisühingu seaduslikud esindajad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel täisühingu maksejõuetuse ilmnemisest, esitama täisühingu pankrotiavalduse.
  • Kui olete kande tegemiseks dokumendid kohtu registriosakonnale esitanud, siis võite Te kuni kande või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates ära tagasivõtmise põhjuse). Sel juhul registrikannet ei tehta, kuid esitatud dokumente ja makstud riigilõivu ei tagastata. 
  • Majandusaasta aruande kinnitavad osanikud. Juhul kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing, esitatakse kinnitatud majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga ja müügitulu jaotusega registripidajale kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Koos majandusaasta aruandega esitatakse äriregistrile andmed jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse kohta või andmed kaetud kahjumi suuruse kohta, kui see teave ei ilmne majandusaasta aruandest. Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid tuleb koostada ja esitada aruande koostamise ja esitamise keskkonnas. Aruanne tuleb registripidajale esitada kas digitaalallkirjastatult või PDF-vormingus, mille on allkirjastanud vähemalt üks ettevõtja esindusõiguslik isik. Digitaalallkirjastatud aruandele vormistab audiitor vandeaudiitori aruande keskkonnas ja digitaalallkirjastab selle. 
  • Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid saab registripidajale esitada ka notari kaudu elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal notaribüroos kohapeal. See notariaaltoiming maksab 25,55 eurot, millele lisandub ka käibemaks.