20.03.2017 Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisringile nn Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise eelnõu, mis on oluline samm võitluses naistevastase ja perevägivallaga ning selle probleemi ulatuse teadvustamisel.
„Perevägivald ei ole kunagi ainult selle pere siseasi, vaid tõsine probleem, millega peab riik täie tõsidusega tegelema. Probleemi laia ulatust näitab kasvõi see, et pooled üle 15aastased Eesti inimesed on perevägivallaga isiklikult kokku puutunud ehk seda kunagi kas pealt kuulnud, näinud või kahtlustanud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Ministri sõnul on aga märkimisväärne, et kuigi enamik Eesti elanikest taunib vägivalla kasutamist abikaasade ja elukaaslaste vahel, on kümnendiku hinnangul see mõnikord paratamatu ja tihti süüdistatakse ohvrit selles, et ta kutsus oma käitumisega vägivalla ise esile. „Sellist mõtteviisi tuleb muuta, sest vägivallal ei ole mingisugust õigustust. Probleemiga tegelemine on meie kõigi ühine asi ja sellesse panustavad paljud ministeeriumid – lisaks justiitsministeeriumile ka siseministeerium, sotsiaalministeerium ning haridus- ja teadusministeerium,“ rõhutas ta.
Eesti on juba astunud mitmeid samme sellise vägivallaga võitlemiseks ja selle ennetamiseks. Riigikogu menetluses on eelnõu, mis muudab Eesti seadused vastavaks Istanbuli konventsiooni nõuetega. See tähendab, et eraldi kuritegudeks muutuvad sundabielud, naiste sandistav ümberlõikamine ning ahistav jälitamine, lisaks ka inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. Varasemast ajast jõustus 2015. aastal karistusseadustikus muudatus, millega lähisuhtevägivald muutus eraldi kuriteoks ja selle eest nähti ette karmim karistus. Raskendavaks asjaoluks sai ka vägivald lapse juuresolekul. Samuti võeti 2015. aastal vastu ohvriabi direktiivis ette nähtud muudatused, mis tagavad kuriteoohvritele varasemast märksa tugevama kaitse ja õigused kriminaalmenetluses ning riigi toe kannatanutele.
Istanbuli konventsioon on riikide ülene kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal – eelkõige naistevastasel ja peresisesel – puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivald lapse juuresolekul on selle raskeim vorm.
Väga oluline on ohvri kaitsmine ja arusaam, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi. Konventsiooniga liitumine suunab senisest suuremat tähelepanu ennetusele – kampaaniatele teadlikkuse tõstmiseks, koolitustele, õppematerjalide väljatöötamisele koolide jaoks, tugiteenuste pakkumisele, ohvrite nõustamisele, naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisele jne.
Konventsioon avati allkirjastamiseks välisministrite kohtumisel 10. mail 2011 Istanbulis. Eesti kirjutas konventsioonile alla detsembris 2014. Ratifitseerimise ettevalmistamiseks on Eesti muutnud karistusseadustikku, ohvriabi seadust ja välismaalaste seadust.