Justiitsministeerium asub tänase valitsuse otsusega koordineerima uue „Vägivalla vähendamise arengukava 2015–2020“ koostamist, mis keskendub senisest enam vägivalla ennetamisele, lastega seotud vägivallale ja korduva ohvrikslangemise vältimisele.
Uus arengukava tegeleb perevägivalla, seal hulgas laste vastu suunatud ja nende vahelise vägivalla, soolise vägivalla ja inimkaubanduse küsimustega. Arengukava toob välja järgmisel kuuel aastal kõige olulisemad lahendamist, muutust või eritähelepanu vajavad probleemkohad.
„Meie ühiskonnas on endiselt levinud suhtumine, et perevägivald on iga pere siseasi ning sõpradel, tuttavatel ja naabritel sellega asja pole. Niisamuti kiputakse ikka ja jälle nentima, et ju on ohver juhtunus ise süüdi – seda hoolimata asjaolust, et perevägivalda peab enamik elanikke kuriteoks,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.
„Perevägivallaga tegelemisel pean oluliseks pöörata senisest enam tähelepanu lastele. Just lapsepõlves kogetu mõjutab uuringute kohaselt inimese elu ja käitumist täiskasvanuna. 2013. aastal oli vähemalt viiendikul juhtumitest laps peretüli osaline, 13% juhtumitest oli laps ohvriks. Sellised numbrid on murettekitavad,“ rääkis minister.
Kuna lapsed ja noored veedavad suure osa oma päevast lasteaias või koolis, tuleb lisaks pöörata rohkem tähelepanu haridussüsteemile. Nii on lihtsam jõuda kõikide laste, aga ka nende vanemate ja lastega töötavate spetsialistideni.
Vägivalla vähendamiseks on koostatavas arengukavas ette nähtud viis meedet:
• Vägivalda taunivate sotsiaalsete normide ja hoiakute kujundamine ühiskonnas;
• Laste ja noorte vägivallast teadlikkuse ja eluoskuste suurendamine;
• Vägivallajuhtumite parem märkamine ja neile reageerimine;
• Vägivallaohvrite abistamine ja nende korduva ohvrikslangemise vältimine;
• Teenuste pakkumine vägivallakurjategijatele retsidiivsuse vähendamiseks;
„Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest ei ole Eesti tänini liitunud Istanbuli naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga. Meil tuleb siin teistele järgi jõuda ning konventsioon juba sel sügisel allkirjastada – see on probleemiga tegelemisel suur samm edasi,“ lisas Anvelt.
Uue arengukava koostamist hakkab koordineerima justiitsministeerium ning selle väljatöötamises osalevad mitmed teised ministeeriumid ning riigikantselei. Samuti kaasatakse arengukava koostamisse omavalitsusliidud, vabaühendused, noorteühendused ning teised asutused ja eksperdid.
Arengukava valitsusele heakskiitmiseks esitamise tähtaeg on tänavu detsembris. Koostatav arengukava on jätkuks kehtivale vägivalla vähendamise arengukavale aastatel 2010–2014.